{"id":14547,"date":"2023-02-01T12:18:00","date_gmt":"2023-02-01T10:18:00","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=14547"},"modified":"2023-02-02T10:31:16","modified_gmt":"2023-02-02T08:31:16","slug":"oxfam-ellu-jaavad-rikkaimad-taisraport","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/oxfam-ellu-jaavad-rikkaimad-taisraport\/","title":{"rendered":"Oxfam: Ellu j\u00e4\u00e4vad rikkaimad t\u00e4israport"},"content":{"rendered":"\n

See on pikem t\u00f5lge Oxfami raportist \u201cSurvival of the Richest\u201d<\/a><\/em><\/p>\n\n\n\n

Ellu j\u00e4\u00e4vad rikkaimad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Maailm kannatab hetkel erakordsete olude k\u00e4es, mida on p\u00f5hjustanud mitmed kriisid. K\u00fcmneid miljoneid inimesi ohustab n\u00e4lg, sajad miljonid seisavad silmitsi j\u00e4rskude t\u00f5usudega nii esmatarbekaupade kui k\u00fctte hindades ning globaalne vaesus on t\u00f5usnud esimest korda 25 aasta jooksul. Samal ajal on nendest kriisidest selgelt kasu l\u00f5iganud maailma rikkaimad, kes on oma j\u00f5ukust m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurendanud \u2013 korporatsioonide kasumid on saavutanud rekordeid, kuid j\u00f5ukate maksukoormus on vaid langenud. K\u00e4esolevate kriiside ning ennen\u00e4gematult suureneva vaesusega v\u00f5itlemiseks on k\u00f5ige olulisemaks ja efektiivsemaks meetmeks rikaste k\u00f5rgem maksustamine. Seda sammu toetavad mitmed faktid: ajalooliselt on olnud j\u00f5ukaimate maksud m\u00e4rksa k\u00f5rgemad, rikaste suurem maksustamine on v\u00e4ga populaarne m\u00f5te nii tavainimeste kui osade j\u00f5ukate seas ning just nende maksude kaudu on v\u00f5imalik luua v\u00f5rdsemat, demokraatlikumat \u00fchiskonda, kus on piisavalt ressursse nt kvaliteetse tervishoiu ja hariduse \u00fclalhoidmiseks.<\/p>\n\n\n\n

Kriisiaeg tekitab enamusele inimkonnast suuri kannatusi<\/strong><\/p>\n\n\n\n

2022. aastal teatas Maailmapank, et maailm ei suuda saavutada oma eesm\u00e4rki kaotada \u00e4\u00e4rmuslik vaesus aastaks 2030 ning et globaalne progress \u00e4\u00e4rmise vaesuse v\u00e4hendamisel on peatunud \u2013 k\u00e4tte on j\u00f5udnud hoopis suurim t\u00f5us globaalses ebav\u00f5rdsuses ja ulatuslikuim tagasilangus v\u00f5itluses vaesusega alates Teisest Maailmas\u00f5jast. UNDP leidis esimest korda, et inimareng on langenud \u00fcheksas riigis k\u00fcmnest. Oxfami raport leidis aga, et 1.7 miljardi t\u00f6\u00f6lise palgat\u00f5us j\u00e4\u00e4b alla inflatsioonile, v\u00e4hendades nende v\u00f5imekust osta toitu v\u00f5i maksta elektri ja k\u00fctte eest. Terved riigid seisavad silmitsi pankrotiga, mida p\u00f5hjustavad kontrollimatult suurenevad v\u00f5lamaksed. Vaeseimad riigid kulutavad neli korda rohkem v\u00f5lgade maksmisele (sageli r\u00f6\u00f6vellikele rikastele eralaenajatele) kui tervishoiule. Viie aasta jooksul plaanivad \u00be valitsusi v\u00e4hendada oma kulutusi, k\u00e4rpides oma kulusid 7.8 triljoni dollari ulatuses.<\/p>\n\n\n\n

Kriisiaeg tekitab v\u00e4hestele hiiglaslikku varandust<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Samal ajal kiirenes j\u00f5ukaimate poolt varade kokkukuhjamine, mis oli niigi juba rekordtasemel. Viimase 10 aasta jooksul on rikkaim 1% inimkonnast enda valdusesse v\u00f5tnud enam kui poole tol perioodil loodud globaalsest j\u00f5ukusest. Alates 2020 aastast on nendepoolne varade endale krahmamine kiirenenud \u2013 rikkaim 1% on endale v\u00f5tnud juba ligi 2\/3 kogu loodud j\u00f5ukusest. Samal ajavahemikul on sissetulekute p\u00fcramiidi alumise 90% iga t\u00f6\u00f6taja poolt loodud dollarilise tulu kohta saanud \u00fcks maailma miljard\u00e4ridest endale 1.7 miljonit dollarit.<\/p>\n\n\n\n

Pandeemia ajal on miljard\u00e4ride varad ainult suurenenud. Rikkamad riigid s\u00fcstisid avaliku sektori vahendeid oma majandustesse, et toetada oma elanikkonda, kuid samas kergitati sellega ka erinevate varade hindu. Seega astmelise maksustamiseta lasti superrikastel enda taskutesse pista enneolematuid summasid.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4esolev elukalliduse kriis oma ohjeldamatult t\u00f5usvate toidu- ja energiahindadega on toonud ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid kasumeid j\u00f5ukuse p\u00fcramiidi tipusolijatele. Toidu- ja energiaettev\u00f5tted on saavutanud rekordkasumeid ning maksnud v\u00e4lja rekordsummasid oma rikastele aktsion\u00e4ridele ja miljard\u00e4ridest omanikele. USA-s, Austraalias ja Euroopas on korporatsioonide liigkasuv\u00f5tmine v\u00e4hemalt 50% inflatsiooni taga, tehes elukalliduse kriisist suures osas kasumiv\u00f5tu kriisi.<\/p>\n\n\n\n

Iga miljard\u00e4r on n\u00e4ide l\u00e4bikukkunud poliitikast<\/strong><\/p>\n\n\n\n

J\u00f5ukuse \u00e4\u00e4rmuslik kontsentreerumine \u00f5\u00f5nestab majanduskasvu, toob poliitikasse ja meediasse korruptsiooni, h\u00e4vitab demokraatiat ning t\u00f5ukab tagant poliitilist polariseerumist. Miljard\u00e4ride ning rekordkasumite olemasolu ajal, kus enamus inimesi seisab silmitsi kokkuhoiupoliitikaga, suureneva vaesusega ja elukalliduse kriisiga, on n\u00e4ide majanduss\u00fcsteemist, mis ei ole suuteline t\u00e4itma inimkonnale antud lubadusi. Liiga kaua on valitsused, rahvusvahelised finantsasutused ja eliidid maailma eksitanud v\u00e4ljam\u00f5eldud jutuga allanirisevast j\u00f5ukusest (inglise keeles trickle-down economics<\/em>), kus madalad maksud ja suured kasumid v\u00e4hestele viivad l\u00f5puks meie k\u00f5igi h\u00fcvanguni. See on muinasjutt, mis ei p\u00f5hine t\u00f5el; s\u00fcsteem, mis on laialdaselt v\u00e4\u00e4raks loetud, kuid mis j\u00e4tkuvalt p\u00fcsib juhtide m\u00f5tetes. See on s\u00fcsteem, mis t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga h\u00e4sti tipus istuva v\u00e4ikese inimgrupi huvides, kuhu kuuluvad peamiselt rikkad valged mehed globaalsest p\u00f5hjast.<\/p>\n\n\n\n

Lahendused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Et murda v\u00e4lja sellest ts\u00fcklist, kus miljard\u00e4rid kuhjavad l\u00f5putult kokku j\u00f5ukust, peavad valitsused k\u00e4sitlema k\u00f5iki erinevaid viise kuidas majandus on superrikaste kasuks kallutatud, sealhulgas vaatama \u00fcle t\u00f6\u00f6lis\u00f5igused, avalike varade erastamise, tegevjuhtide kompenseerimised ja paljut muud. Lisaks sellele on Oxfam tuvastanud v\u00f5tmelahendusena rikaste maksustamise \u2013 alustuseks peaks maailm p\u00fcrgima 2030. aastaks miljard\u00e4ride arvu poole v\u00f5rra v\u00e4hendamise poole (v\u00f5rreldes t\u00e4nasega), suurendades rikkaima 1% makse ning rakendades teisi miljard\u00e4ridele suunatud poliitikaid. See ei kaotaks ega laostaks superrikaid, vaid tooks nende arvukuse ja j\u00f5ukuse tagasi sinna, kus see oli vaid 10 aasta eest, aastal 2012. L\u00f5ppeesm\u00e4rk peaks olema aga suurem ning viima miljard\u00e4ride kaotamiseni, osana \u00f5iglasemast ja m\u00f5istlikumast maailma varade jaotamisest.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5iglane maksustamine m\u00e4ngib selles visioonis kriitilist rolli, kuid see t\u00f6\u00f6tab vaid siis kui me loobume koheselt aastak\u00fcmneid kestnud rikastele ja korporatsioonidele m\u00f5eldud maksuk\u00e4rbetest.<\/p>\n\n\n\n

Rikaste sissetuleku ja j\u00f5ukuse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne t\u00f5us on kokku langenud rikkaima 1% maksude ulatusliku langusega. Kuigi siin esineb riiklikke erisusi, on \u00fcldine rikastele maksude v\u00e4hendamise trend p\u00fcsinud \u00e4\u00e4rmiselt sarnasena k\u00f5igis maailma piirkondades. OECD puhul oli 1980ndatel rikaste \u00fcksikisiku tulumaks 58% juures, langedes 90ndatel 42% juurde, kuhu ta on enamv\u00e4hem j\u00e4\u00e4nud ka t\u00e4nap\u00e4eval. 100 riigi \u00fcleses arvestuses on keskmine maksum\u00e4\u00e4r veelgi madalam \u2013 31%.<\/p>\n\n\n\n