Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud ja J\u00e4\u00e4aja keskus on \u00dclemiste keskuses \u00fcles pannud installatsiooni, mis kujutab kliimamuutuseid ja selle tekkep\u00f5hjuseid. Kuidas loodus hoiab tasakaalu, mille kiire rikkumine v\u00f5ib aga kaasa tuua katastroofilised tagaj\u00e4rjed. N\u00e4itus on \u00dclemiste keskuse aatriumis \u00fcleval kuni 15.veebruarini ning liigub seej\u00e4rel edasi Tartu Kvartali keskusesse.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4\u00e4aja keskuse tegevjuht Kadri Valner \u00fctles, et n\u00e4itus on vaid esimene samm.<\/p>\n\n\n\n
\u201cMe s\u00f5ltume planeedist Maa. Ja vastupidi \u2013 kus elame, mida s\u00f6\u00f6me, kuidas liigume ja kui palju minema viskame, k\u00f5ik see m\u00f5jutab Maad. 8 miljardi inimese p\u00fc\u00fcdlus k\u00f5rgema elustandardi poole viib Maa ressursside ammendumiseni ja elukeskkonna h\u00e4vimiseni. Mida saame teha, et Maa s\u00e4iliks elamisv\u00e4\u00e4rsena nii meile kui j\u00e4rgnevatele p\u00f5lvkondadele? Nendele k\u00fcsimustele otsime vastust selle installatsiooniga praegu, aga see on alles esimene samm. Selle n\u00e4ituse \u00fcmber hakkame J\u00e4\u00e4aja keskuses looma kogu uut kliimamuutuste teemalist korrust, et n\u00e4idata \u00e4ra, kuidas, miks ja mida kliimamuutused meie \u00fcmber puudutavad,\u201d s\u00f5nas Valner.<\/p>\n\n\n\n
Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmaralaua juht Susanna Veevo leiab, et kliimamuutuste temaatika on hetkel maailma \u00fcks olulisemaid.<\/p>\n\n\n\n
\u201cMaailma rikkaimad riigid emiteerivad 92% kasvuhoonegaasidest. Lisaks emiteerib rikkaim 1% inimkonnast \u00fcle kahe korra rohkem kui maailma vaesem pool elanikkonnast ehk vaeseimad 3.1 miljardit inimest. Sellegipoolest suudavad rikkamad riigid kliimamuutustega, mida nad ise p\u00f5hjustavad, edukamalt hakkama saada. Vaesemad riigid, kes ise kliimamuutustesse ise otseselt ei panusta, on aga need, kes kannatavad enim. See on aga muutumas ja kliimamuutuste m\u00f5ju tunneme iga aasta ka Eestis, Euroopas ja mujal l\u00e4\u00e4nemaailmas aina rohkem. Sellele t\u00e4helepanu t\u00f5mbamine on \u00fcks olulisemaid teemasid, millega hetkel tegeleda saame,\u201d \u00fctles Veevo.<\/p>\n\n\n\n
\u00dclemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettev\u00f5tluse valdkonnajuht Tiia N\u00f5mm avaldas lootust, et \u00fclespanek k\u00f6idab peasissek\u00e4igu juures asuvas aatriumis paljude k\u00fclastajate t\u00e4helepanu ja annab v\u00f5imaluse v\u00f5tta hetk kliimamuutuste teemadel m\u00f5tisklemiseks. “Meil on hea meel, et saame aidata tuua seda palju r\u00e4\u00e4gitud, aga siiski veel mitmetele kaugena m\u00f5juvat temaatikat inimestele l\u00e4hemale,” lausus ta.<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5mme s\u00f5nul on\u202fka \u00dclemiste\u202fkeskus\u202fseadnud\u202feesm\u00e4rgiks v\u00e4hendada j\u00e4rjepidevalt enda tegevusest tulenevat keskkonnam\u00f5ju. Palju t\u00f6\u00f6d on selleks juba \u00e4ra tehtud, kuid j\u00e4tkuvalt otsitakse v\u00f5imalusi, sealhulgas uusi tehnoloogilisi lahendusi, energiat\u00f5hususe suurendamiseks, ringmajanduse v\u00f5imaluste arendamiseks ning s\u00e4\u00e4stva transpordi edendamiseks.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4itus on loodud 90% taaskasutatud materjalidest. Metallkonstruktsioon on \u201cp\u00e4\u00e4stetud\u201d vanametalli laoplatsilt.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4ituse stendide materjalina on kasutatud ECOply plaatmaterjali. See on taaskasutatud keskkonnas\u00f5bralik ja \u00f6konoomne asendusmaterjal traditsioonilisele vineerile ja \u00fchekordsetele plastplaatidele. ECOply on valmistatud 100% plastj\u00e4\u00e4tmetest, peamiselt PE- ja PP-plastikust, mis tavaliselt ladestatakse v\u00f5i p\u00f5letatakse ning on oma kasutusaja l\u00f5pus t\u00e4ielikult taaskasutatav.<\/p>\n\n\n\n
Installatsiooni valmimist toetas Climate of Change v\u00f5rgustik Euroopa Komisjoni DEAR meetmest<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud ja J\u00e4\u00e4aja keskus on \u00dclemiste keskuses \u00fcles pannud installatsiooni, mis kujutab kliimamuutuseid ja selle tekkep\u00f5hjuseid. Kuidas loodus hoiab…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":14591,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[31,25],"class_list":["post-14575","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-aku","tag-kliimamuutused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14575","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14575"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14575\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14580,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14575\/revisions\/14580"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14591"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14575"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14575"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14575"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}