Viimase 60 aastaga on Eestis keskmine temperatuur t\u00f5usnud 1,2 kaardi v\u00f5rra – kiiremini kui maailmas keskmiselt. \u00dcks osa kliimas\u00fcsteemist on maakasutussektor, mille alla k\u00e4ivad ka meie metsamaad. \u00d6koloogiliselt terviklikud metsad on kliimat k\u00fctva s\u00fcsiniku \u00f5hku paiskumise \u00e4rahoidmiseks h\u00e4davajalikud. Seda t\u00f5deti ka eile l\u00f5ppenud rahvusvahelisel vana metsa v\u00e4\u00e4rtusele p\u00fchendatud konverentsil \u201eMets tahab vanaks elada\u201d. <\/p>\n\n\n\n
\u201ePeame metsi majandama nii, et s\u00e4iliks elurikkus, metsad leevendaksid kliimamuutusi ning metsast saadud puidule annaksime v\u00f5imalikult k\u00f5rge lisandv\u00e4\u00e4rtuse,\u201c \u00fctles konverentsi avanud keskkonnaminister Madis Kallas<\/strong>. \u201eTulevikku vaadates on meil v\u00f5imalus n\u00e4ha metsa \u201epuidulao\u201d asemel \u201es\u00fcsinikulaona\u201c. Suurema osa Euroopa riikidega v\u00f5rreldes on Eesti k\u00fcllaltki metsarikas ning see on meie suurim eelis. Ajal, mil maailm on kimpus s\u00fcsiniku sidumisega ning inimtegevuse s\u00fcsinikujalaj\u00e4lje v\u00e4hendamisega, kannavad meie raiumata metsad uut majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust.\u201c<\/p>\n\n\n\n Tuleviku metsast r\u00e4\u00e4kides ei saa \u00fcle ega \u00fcmber minna m\u00f5just meie kliimale. Muutuv kliima muudab metsakoosluste vastupanuv\u00f5ime n\u00f5rgemaks ja erinevad h\u00e4iringud, sealhulgas kahjurid nagu kuuse-koore\u00fcrask teevad seet\u00f5ttu suuremat kahju. Soomes on juba aastaid tegeletud p\u00fcsimetsanduse ja selle v\u00f5imaluste tutvustamisega. Selles n\u00e4hakse suurt v\u00f5imalust kliimamuutusega kaasnevate riskide v\u00e4hendamiseks ja metsade vastupanuv\u00f5ime k\u00f5rgena hoidmiseks. Sealse p\u00fcsimetsa\u00fchistu tegevjuht Annukka Valkeap\u00e4\u00e4 <\/strong>\u00fctles kovnerentsil: \u201eLageraiep\u00f5hisesse majandamisse tuleks suhtuda ettevaatlikkusega selle suure m\u00f5ju t\u00f5ttu elurikkusele, s\u00fcsinikuringele ja veekogudele. Liigirikas ja mitmekesine p\u00fcsimetsanduse v\u00f5tetega majandatud mets hoiab ja kasvatab s\u00fcsinikukogust mullas pidevalt.\u201c Ka Texase A&M \u00dclikooli metsa\u00f6koloogia professor Asko Noormets<\/strong> t\u00f5i konverentsil v\u00e4lja, et kliimamuutuse seisukohast on olulisem metsa talletunud s\u00fcsiniku hulk, kui selle talletumise kiirus. Samuti j\u00e4tkub s\u00fcsiniku sidumine \u00f6kos\u00fcsteemi tasemel m\u00e4rksa kauem, kui taimedes – aastasadu. See t\u00e4hendab, et vanade ja mitmekesiste metsade hoidmine on kliimamuutuste \u00e4rahoidmiseks \u00fclioluline. <\/p>\n\n\n\n Konverentsil esinesid veel Eestimaa Looduse Fondi (ELF) n\u00f5ukogu liige Erik Moora ja juhatuse esimees Tarmo T\u00fc\u00fcr, Tartu \u00dclikooli looduskaitsebioloogia professor Asko L\u00f5hmus ja juure\u00f6koloogia professor Ivika Ostonen, L\u00e4ti Looduse Fondi juhatuse liige J\u0101nis Kuze, ELUSi v\u00e4\u00e4riselupaikade inventuuri projektijuht Renno Nellis ning Rootsi \u00fchenduse Kaitse Metsa metsabioloog Sebastian Kirppu. Kliima ja metsade teemadel v\u00f5ttis s\u00f5na lisaks keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna n\u00f5unik Mart Kiis. Inimese ja metsa suhtest kolme k\u00fcmnendi v\u00e4ltel r\u00e4\u00e4kisid metsa j\u00e4\u00e4dvustanud fotograafid Ritva Kovalainen ja Sanni Seppo, metsaomanik ja KAH-alade teemal kohaliku kogukonna \u00fcks eestk\u00f5neleja Madis Katz, kunstnik Peeter Laurits, folklorist ja TL\u00dc vanemteadur Marju K\u00f5ivupuu ning ELFi metsaekspert LIis Kuresoo. <\/p>\n\n\n\n