{"id":14739,"date":"2023-05-02T13:24:22","date_gmt":"2023-05-02T10:24:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=14739"},"modified":"2023-05-02T13:24:23","modified_gmt":"2023-05-02T10:24:23","slug":"kuidas-tegeleda-eesti-sotsiaalsete-valjakutsetega-uus-uuring-aitab-moista","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/kuidas-tegeleda-eesti-sotsiaalsete-valjakutsetega-uus-uuring-aitab-moista\/","title":{"rendered":"Kuidas tegeleda Eesti sotsiaalsete v\u00e4ljakutsetega? Uus uuring aitab m\u00f5ista"},"content":{"rendered":"\n

V\u00e4rskelt avaldatud uuring n\u00e4itab, et k\u00f5ige kriitilisemate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste
v\u00e4ljakutsete lahendamine eeldab nii \u00fcksikisikute kui ka ettev\u00f5tete panust. Samal ajal kui 34% Eesti
elanikest on valmis sotsiaalselt vastutustundlike kaubam\u00e4rkide poolt pakutavate toodete ja
teenuste eest rohkem maksma ning ettev\u00f5tted on \u00fcha enam valmis MT\u00dcsid ja avalikku haldust
toetama, takistavad suurema sotsiaalse kaasatuse saavutamist endiselt mitmed olulised barj\u00e4\u00e4rid.<\/strong><\/p>\n\n\n\n


Uuringu eesm\u00e4rgiks oli pakkuda Eesti k\u00f5ige olulisematele otsusetegijatele teadmisi ja arusaamist
paremini informeeritud, tahtlikumaks ning m\u00f5jusamaks sotsiaalseks kaasatuseks. Uuringu viis l\u00e4bi
rahvusvaheline m\u00f5ttekoda Social Impact Alliance for Central & Eastern Europe strateegilises
koost\u00f6\u00f6s Eesti Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua ning advokaadib\u00fcrooga TGS Baltic. Uuring p\u00f5hineb
intervjuudel avaliku, era- ja sotisaalsektori v\u00f5tmeisikutega.<\/p>\n\n\n\n


\u201eEttev\u00f5tted ja \u00fcksikisikud on \u00fcha enam valmis panustama oma ressursse \u2013 aega, raha ja oskusi \u2013
k\u00f5ige akuutsemate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemide lahendamisse. Meie k\u00f5igi huvides
on seda protsessi nende jaoks kergendada. Loodame, et Eestis sotsiaalse m\u00f5ju \u00f6kos\u00fcsteemi
kujundavate organisatsioonidega koost\u00f6\u00f6s valminud soovitused aitavad prioriteete seada ning
vastavate tegevustega alustada,\u201c \u00fctles Anna Korzeniewska, organisatsiooni Social Impact Alliance for
Central & Eastern Europe asutaja.<\/p>\n\n\n\n


Uuring n\u00e4itas, et Eesti sotsiaalse m\u00f5ju \u00f6kos\u00fcsteemis on veel mitmeid arengukohti. \u201eEesti
sotsiaalsektoril on palju potentsiaali, kuid \u00f5iguslike piirangute t\u00f5ttu ei arene see nii kiiresti kui v\u00f5iks.
Eesti seadusandluses puudub sotsiaalse ettev\u00f5tte m\u00f5iste ning seet\u00f5ttu ka vastavad h\u00fcved. Samuti
on puudu asjatundjatest, kes juhiksid projekte v\u00f5i omaksid algatuste rakendamiseks vajalikke
teadmisi,\u201c toonitas Eesti Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua endine tegevjuht ning Riigikogu Kantselei
V\u00e4lissuhete osakonna n\u00f5unik Susanna Veevo.<\/p>\n\n\n\n


Suure v\u00e4ljakutsena tuvastas uuring ka mittetulundusorganisatsioonide s\u00f5ltuvuse avaliku sektori
rahastusest ning pikaajaliste eraannetajate puuduse. Kui avalik sektor teeb tihedat koost\u00f6\u00f6d nii
ettev\u00f5tete kui ka sotsiaalsektoriga, siis sotsiaal- ja erasektori omavaheline koost\u00f6\u00f6 on puudulik.
Uuringuraport pakub v\u00e4lja hulga tegevusi ettev\u00f5tete suuremaks kaasamiseks sotsiaalteemadesse.
N\u00e4iteks saaksid ettev\u00f5tted lisaks rahaliste annetuste tegemisele kaasata oma personali vabatahtlikku
t\u00f6\u00f6sse ning heategevusprojektidesse. Samuti tuuakse v\u00e4lja mitmeid samme \u00f5iguskeskkonna
muutmiseks. N\u00e4iteks eraisikutele on olemas motiveerivad maksusoodustused, kuid ettev\u00f5tetele on
need ebapiisavad. Nii ettev\u00f5tetele kui ka investoritele tuleks sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks
pakkuda rohkem soodustusi. Samas ei ole ettev\u00f5tlusriskide maandamiseks olemas maksusoodustusi
ega valitsuse toetusi, mis innustaksid nende andmist.<\/p>\n\n\n\n


\u201eEesti puhul on suurimaks \u00f5iguslikuks probleemiks sotsiaalse kaasatuse valdkonnas sellise
h\u00fcbriidmudeli puudumine, mis \u00fchendaks mittetulundus\u00fchingute ning O\u00dcde \u00f5iguslikud vormid \u2013
hetkel m\u00f5jutab sotsiaalsete ettev\u00f5tjate poolt valitud \u00f5iguslik vorm nende rahastusallikaid ning
puuduvad avaliku sektori rahastuse m\u00f5ju hindamise kriteeriumid, mis tagaksid, et rahastatud
ettev\u00f5tted ja algatused oleksid oma m\u00f5ju poolest v\u00e4hemalt neutraalsed,\u201c kommenteeris
advokaadib\u00fcroo TGS Baltic partner Triin Kaurov.<\/p>\n\n\n\n


\u00dcks oluline valdkond, mis motiveerib avalikkust kaasama, on riigihanked. Eestis on k\u00fcll olemas
seadus sotsiaalsete kriteeriumide arvestamise kohta riigihangetes, kuid k\u00fcsimus on selles, kui
t\u00f5husalt seda rakendatakse. Eesti Riigihangete registri andmetel avaldati viimase 12 kuu jooksul ainult 18 hankemenetlust, kus arvestati ka sotsiaalsete kriteeriumidega (avaldatud menetluste
koguarv oli umbes 9400).
Veel \u00fcks arendamist vajav valdkond on sotsiaalse m\u00f5juga investeeringud. Hetkel ei ole see
investeeringute vorm v\u00e4ga populaarne \u2013 idufirmad valivad tihti kasumi ja sotsiaalse m\u00f5ju vahel, nii
et investeerijate poolt on vaja aktiivsemat tegevust. Arvestades Eesti tugevat startup-keskkonda on
oluline uutes ettev\u00f5tetes sotsiaalse kaasatuse rollile r\u00f5hku panna.<\/p>\n\n\n\n


Raport \u201eFilantroopia ja ettev\u00f5tete sotsiaalne vastutustundlikkus Kesk- ja Ida-Euroopas | EESTI<\/a>\u201c on
osa laiemast uuringust, mis viidi l\u00e4bi 11 Ida- ja Kesk-Euroopa riigis Google.org\u2019i toel. \u201eJ\u00e4tkusuutliku
filantroopia v\u00e4ljaarendamiseks vajame usaldusv\u00e4\u00e4rseid andmeid ja jagatud teadmisi. Kesk- ja Ida-
Euroopal on t\u00f5eline v\u00f5imalus j\u00e4tkata filantroopiakultuuri ja j\u00e4tkusuutliku sotsiaalse toe
\u00fclesehitamist. Seep\u00e4rast on oluline pikaajaliselt ja strateegiliselt kaasata k\u00f5ik \u00fchiskonna osapooled,\u201c
\u00fctles Google.org\u2019i Euroopa-, L\u00e4his-Ida ja Aafrika regiooni tippjuht Liza Belozerova.
Raportiga on v\u00f5imalik tutvuda siin.<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

V\u00e4rskelt avaldatud uuring n\u00e4itab, et k\u00f5ige kriitilisemate sotsiaalsete ja keskkonnaalastev\u00e4ljakutsete lahendamine eeldab nii \u00fcksikisikute kui ka ettev\u00f5tete panust. Samal ajal…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":14740,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3,7],"tags":[31],"class_list":["post-14739","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","category-uudised","tag-aku"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14739","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14739"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14739\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14742,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14739\/revisions\/14742"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14740"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14739"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14739"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14739"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}