{"id":14758,"date":"2023-05-23T11:15:50","date_gmt":"2023-05-23T08:15:50","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=14758"},"modified":"2023-05-23T11:15:50","modified_gmt":"2023-05-23T08:15:50","slug":"keskkonnauhendused-uue-olitehase-kaitamine-seab-ohtu-meie-majanduse-ja-looduse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/keskkonnauhendused-uue-olitehase-kaitamine-seab-ohtu-meie-majanduse-ja-looduse\/","title":{"rendered":"Keskkonna\u00fchendused: uue \u00f5litehase k\u00e4itamine seab ohtu meie majanduse ja looduse<\/strong>"},"content":{"rendered":"\n

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et oluliste puuduste t\u00f5ttu m\u00f5ju hindamises ei tohi \u00f5litehasele anda tegutsemiseks luba. Tehases 61 t\u00f6\u00f6koha loomine sadade miljonite eurode eest seab ohtu Eesti riiklike kliimaeesm\u00e4rkide saavutamise ning sunnib teisi majandussektoreid heitmeid seni plaanitust rohkem k\u00e4rpima. \u00d5litehase tegelik keskkonnakahju on hinnatust mitu korda suurem, muuhulgas on j\u00e4etud t\u00e4helepanuta p\u00f5levkivi kaevandamise ja \u00f5li p\u00f5letamise m\u00f5ju.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201c\u00d5litehase kasutuselev\u00f5tt t\u00e4hendab, et 2035. aasta kliimaeesm\u00e4rkide saavutamiseks peame pingutama veelgi enam. Eesti eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada kasvuhoonegaaside heidet 8 miljoni tonnini, milleks laias laastus peavad k\u00f5ik sektorid v\u00e4hendama oma heidet poole v\u00f5rra. \u00d5litehase t\u00f6\u00f6le hakkamisel peavad teised sektorid heidet kokku hoidma ca 800 000 tonni aastas rohkem kui praegu planeeritud. N\u00e4iteks peaks p\u00f5llumajandussektor enda heite nulli viima. Kas \u00fchiskond on selleks valmis, arvestades, et vastu lubatakse pelgalt 61 t\u00f6\u00f6kohta ning ka tehase majanduslik tasuvus on kaheldav?\u201d k\u00fcsib Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Piret V\u00e4insalu<\/strong>. <\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ju hindajad on j\u00e4tnud t\u00e4ielikult arvestamata olukorra, kus Eesti Energia plaanitud p\u00f5levkivi\u00f5li tootmiselt \u00fcleminek keemiat\u00f6\u00f6stuseks hiljemalt 2035. aastal eba\u00f5nnestub. \u201cEuroopa Liit toetab Eestit sadade miljonitega, mille saamiseks oleme lubanud loobuda p\u00f5levkivi kasutamisest energiatootmises hiljemalt 2040. aastaks. \u00d5litehase v\u00f5imalik k\u00e4ivitamine seab selle lubaduse t\u00e4itmise kahtluse alla, mis omakorda v\u00f5ib t\u00e4hendada riigile karme tagaj\u00e4rgi, n\u00e4iteks vajadust toetus tagasi maksta,\u201d s\u00f5nas V\u00e4insalu. <\/p>\n\n\n\n

\u201cEesti riik on kirjutanud alla Pariisi leppele, mille eesm\u00e4rk on hoida alles elamisk\u00f5lblikku elukeskkonda. Aga see ei maksa midagi, kui riik lubab j\u00e4tkata kliima soojendamist nagu seni,\u201d \u00fctles Fridays for Future Eesti eestvedaja Kertu Birgit Anton<\/strong>. \u201cRahvusvaheline Energiaagentuur teatas juba 2021. aastal, et uusi fossiilk\u00fctuste tootmisv\u00f5imsusi ei tohi rajada, vastasel juhul \u00e4hvardab inim\u00fchiskonda kliimasoojenemise t\u00f5ttu kokku kukkumine. Uue \u00f5litehase ehitamise asemel peab riik l\u00f5petama Ida-Virumaal fossiilk\u00fctuste tootmise ning suunama sellele kuluvad eurod uute t\u00f6\u00f6kohtade ja parema elukeskkonna loomisse.\u201d<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4hiajal otsustab Keskkonnaamet Enefit280-2 \u00f5litehasele keskkonnakompleksloa andmise \u00fcle. Otsustamise aluseks on keskkonnam\u00f5ju hindamise aruanne, mille amet saab heaks kiita v\u00f5i saata m\u00f5jude hindajale tagasi t\u00e4iendamiseks. Aruande avalik arutelu toimub t\u00e4na, 23. mail kell 17 Sinim\u00e4el ja Zoomis<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Lisainfo:<\/em><\/p>\n\n\n\n

Piret V\u00e4insalu<\/strong>, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert, piret@elfond.ee<\/a>, 5812 0287<\/p>\n\n\n\n

Kertu Birgit Anton<\/strong>, Fridays for Future Eesti eestvedaja, kertu.birgit@fridaysforfuture.ee<\/a>, 5900 7020<\/p>\n\n\n\n

Vaata lisaks:<\/strong><\/p>\n\n\n\n