{"id":14776,"date":"2023-05-30T10:16:41","date_gmt":"2023-05-30T07:16:41","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=14776"},"modified":"2023-05-30T10:16:41","modified_gmt":"2023-05-30T07:16:41","slug":"beyond-growth-konverents-brusselis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/beyond-growth-konverents-brusselis\/","title":{"rendered":"Beyond Growth konverents Br\u00fcsselis"},"content":{"rendered":"\n<p>15-17. mail k\u00e4is AK\u00dc (Marlen ja Mart) Br\u00fcsselis konverentsil \u201cBeyond Growth\u201c, kus arutleti kuidas peaks Euroopa edasi liikuma, et oma majanduss\u00fcsteemi \u00fcmberkorraldada nii, et \u00fchiskond v\u00f5imaldaks k\u00f5igile head elukvaliteeti, \u00fcletamata loodusseaduste poolt kehtestatud planetaarseid piire.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui veel v\u00f5rdlemisi hiljuti oli raske leida m\u00f5ttekaaslaseid, kes tahaks arutleda vajaduse \u00fcle teistsuguse majanduss\u00fcsteemi j\u00e4rele, siis t\u00e4navu Br\u00fcsselis toimunud \u201eBeyond Growth\u201c konverentsil oli r\u00f5\u00f5m t\u00f5deda, et pideva majanduskasvu n\u00f5udlust k\u00f5rvale heitvaid ning kestlikku kahanemist (<em>degrowth<\/em>) toetavaid inimesi on m\u00e4rksa rohkem kui varasemalt. Nimelt osales konverentsil kohapeal lausa 2000 inimest ning veebi vahendusel sai sellest osa veel samas suurusj\u00e4rgus rahvast. Konverents ise oli korraldatud erinevatest gruppidest p\u00e4rit Euroopa Parlamendi liikmete poolt, koost\u00f6\u00f6s enam kui 60 partnerorganisatsiooniga ning osalejatena olid teretulnud k\u00f5ikv\u00f5imalikud aktivistid, arvamusliidrid, teadlased, diplomaadid, poliitikaloojad jpt. Paralleelselt toimusid mitmed paneelarutelud ning p\u00f5nevate teemade vahel oli t\u00f5epoolest keeruline valida.<\/p>\n\n\n\n<p>Konverents sai k\u00fcll kriitikat selle toimumisaja eest \u2013 tol hetkel polnud enam EP liikmeid kohal ning osalesid vaid need, kes t\u00f5en\u00e4oliselt enam ei vajanud \u00fcmberveenmist \u2013 kuid sessioonidel kogetud emotsioonid ja ovatsioonid n\u00e4itasid, et sellele vaatamata oli osalejatel konverentsi sisu \u00fcle hea meel ning kaasam\u00f5tlejate toel on lihtsam \u00fchiselt edasi tegutseda. K\u00f5ige kummalisem hetk oli vast esimesel p\u00e4eval, kui avasessioonil kuulutas Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, et j\u00e4tkusuutlikkus t\u00e4hendab kasvu, mis tagab Euroopa Liidule julgeoleku \u2013 tundus, et Metsola polnud aru saanud, et ta peab k\u00f5net konverentsil, mille teema ja sisu on selle v\u00e4ite t\u00e4pne vastand. See illustreeris h\u00e4sti miks ollakse skeptilised j\u00e4tkusuutlikkusest r\u00e4\u00e4kivate poliitikute suhtes, kes ei n\u00e4i ise tegelikult teemasse s\u00fcvenevat.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuid sealt edasi l\u00e4ks kogu \u00fcritus suurep\u00e4raselt ning lisaks poliitilistele aruteludele leidus ka sessioone, kus teadlased ja eksperdid seletasid kestliku kahanemise vajaduse alustalasid, sealhulgas planetaarseid piire. \u00dcldjoontes katsid paneelarutelud teemasid nagu s\u00f5\u00f5rikumajanduse mudel, bioloogiline mitmekesisus, \u00f5iglane \u00fcleminek, kaubavahetus globaalse l\u00f5unaga ning erinevad sotsiaalse heaolu vajadused. Teemasid sidus p\u00f5letav k\u00fcsimus: kas teistsugune majandusmudel suudaks meid v\u00e4lja tuua kasvavast ebav\u00f5rdsusest, eskaleeruvast kliimakriisist ning majanduslikust spiraalist, mida Euroopa on juba kogemas? Milline see majandusmudel peaks olema, et see ei kahjustaks keskkonda, ei oleks eba\u00f5iglane ning ei tekitaks v\u00e4hestele \u201erohelist\u201c heaolu paljude teiste kannatuste arvelt?<\/p>\n\n\n\n<p>Selles polnud kahtlust, et kohalviibijad m\u00f5istsid, et piiratud ressurssidega planeedil ei saa olla piiramatut majanduskasvu, mis p\u00f5hineb just nende ressursside tarbimisel. See lihtne t\u00f5de seoti Euroopat ja kogu maailma kimbutavate keskkondlike, majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega ning j\u00e4reldati, et kogu s\u00fcsteem on m\u00e4da ja majanduskasvu paradigma kui arengu ainun\u00e4itaja on ajast ja arust. Eriti suure aplausi said s\u00f5nav\u00f5tud, mis r\u00f5hutasid seda, kuidas suurem SKP ei ole edukuse n\u00e4itaja, vaid m\u00e4rgib suuremat loodusressursside kasutamist, raiskamist ja laastamist\u00f6\u00f6d, sageli kaugel asuvatel maadel, kus globaalse p\u00f5hja tekitatud kannatused j\u00e4\u00e4vad sageli tunnustamata ja kompenseerimata.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5ned toetust leidnud m\u00f5tteterad, mida v\u00f5iksime ka meie silmas pidada oma v\u00f5itluses j\u00e4tkusuutliku eluviisi eest:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>J\u00e4tkusuutlikkus peab tuginema \u00f5iglusel ning esimene samm selleks on globaalse l\u00f5una v\u00f5la t\u00fchistamine. Kui aga p\u00e4rast seda n\u00f5uab globaalne p\u00f5hi siiski sealt edasi nende loodusressursse, on muutus vaid n\u00e4iline \u2013 t\u00f5elise \u00f5igluse jaoks peab Euroopa muutma oma m\u00f5tteviisi ja tarbimismustreid, millekohaselt peab globaalne l\u00f5una nende vajadusi rahuldama. Ka eestlane ei peaks tegelikult arvama, et tal on \u00f5igus saada aastaringselt taskukohase hinnaga mangosid.<\/li>\n\n\n\n<li>Euroopa peab toetama globaalse l\u00f5una \u00f5igust suver\u00e4\u00e4nsele majandusele, mis keskendub kohalike vajaduste t\u00e4itmisele, mitte p\u00f5hja teenindamisele. Riigil peab olema v\u00f5imalik keskenduda inimeste vajadustele ja heaolu t\u00f5stmisele, mitte olla p\u00fchendunud ekspordist s\u00f5ltuvale SKP-le, et hoida oma rahvusvahelist mainet (\u201earengutaset\u201c).<\/li>\n\n\n\n<li>SKP-p\u00f5hine majanduskasvule orienteeritud majandus on fundamentaalselt ebademokraatlik, olles vaid v\u00e4ikese % k\u00e4tes. Majandust tuleb demokratiseerida, et tootmine teeniks sotsiaalseid ja \u00f6koloogilisi vajadusi, mitte \u00fcha suurenevaid tootmise (ja \u00e4raviskamise) numbreid.<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dcha kasvava ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamiseks on vaja konkreetseid meetmeid: maksud j\u00f5ukusele, universaalsed baasteenused, strateegilised hinnakontrollid &#8211; hinnalagi h\u00e4davajalikele toodetele ja teenustele, maksimaalse sissetuleku piir, tingimusteta kodanikusissetulek, l\u00fchem t\u00f6\u00f6n\u00e4dal.<\/li>\n\n\n\n<li>S\u00fcsiniku tasaarvestus (<em>carbon offsetting<\/em>) ja Euroopa Komisjoni toetatud bioloogilise mitmekesisuse tasaarvestus ei ole t\u00f6\u00f6tav lahendus, vaid \u00e4rihuvide jaoks loodud uus kapitalivoog. \u00dche \u00f6kos\u00fcsteemi h\u00e4vitamist ei saa kompenseerida teistsuguse \u00f6kos\u00fcsteemi rajamisega v\u00f5i sarnase \u00f6kos\u00fcsteemi rajamisega teises riigis.<\/li>\n\n\n\n<li>Tasaarvestuse s\u00fcsteemid juhivad vestluse eemale vajalikelt regulatsioonidelt ja kaitselt, luues uusi finantst\u00f6\u00f6riistu ning uue varaklassi j\u00f5ukatele, mida \u00fchisvara arvelt hankida ning veel enam rikastuda.<\/li>\n\n\n\n<li>Bioloogilise mitmekesisuse h\u00e4vitamise peatamiseks tuleb muuta m\u00f5tlemist, kus vaid surnud loodusel on v\u00e4\u00e4rtus \u2013 kasumi jaoks peab puust saama m\u00f6\u00f6bel, loomas toit, lillest kimp. \u00dcheks h\u00e4davajalikuks meetmeks on kehtestada konkreetne hind (kompensatsioon) looduse h\u00e4vitamisele, mis peab kahju tekitajat panema v\u00e4hendama oma negatiivset m\u00f5ju. N\u00e4iteks peavad kalap\u00fc\u00fcgiga tegelevad ettev\u00f5tted panustama kalade kudemisalade arendamisse ja kaitsesse, mis omakorda taastab neid kalavarusid, mida nad laastavad. Samas tuleb k\u00f5igepealt uurida v\u00f5imalusi negatiivset m\u00f5ju v\u00e4ltida. Kui see on v\u00f5imatu, tuleb uurida v\u00f5imalusi negatiivset m\u00f5ju v\u00e4hendada ja alles siis tehtavat kahju kompenseerida.<\/li>\n\n\n\n<li>Loodusest tulenevad inimeste \u00f5igused peavad olema \u00fcle korporatsioonide \u00f5igusest kasumile. Praegune s\u00fcsteem, kus kasum l\u00e4heb erak\u00e4tesse ja kahju kannab \u00fchiskond \u00fchiselt, ei tohi j\u00e4tkuda. Seda tuleb tagada regulatsioonidega, vastutuselev\u00f5tu mehhanismidega, kontrolls\u00fcsteemidega.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Loomulikult oli konverentsil veel p\u00f5nevaid ning inspireerivaid ideid ning huvilised saavad sessioone j\u00e4rele vaadata siit: <a href=\"https:\/\/www.beyond-growth-2023.eu\/\">https:\/\/www.beyond-growth-2023.eu\/<\/a><\/p>\n\n\n\n<p><em>Marlen Laanep<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>15-17. mail k\u00e4is AK\u00dc (Marlen ja Mart) Br\u00fcsselis konverentsil \u201cBeyond Growth\u201c, kus arutleti kuidas peaks Euroopa edasi liikuma, et oma&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":14777,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-14776","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14776","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14776"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14776\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14779,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14776\/revisions\/14779"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14777"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14776"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14776"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14776"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}