Elame hetkel j\u00e4tkuvalt keset konflikte ja kriise \u2013 l\u00f5ppenud Covid-pandeemia on asendunud peale Venemaa sissetungi Ukrainasse j\u00e4rjekordse, kuid senisest teravama julgeolukuriisiga. See on h\u00f5lmanud lisaks Euroopa idablokile ka laiemalt EU\/NATO liikmeskonda ning hauganud suure osa riikide arengukoost\u00f6\u00f6-, -ja kaitseeelarvetest.<\/p>\n\n\n\n
Sest agressorriigi invasioon ei m\u00f5juta maailma mitte ainult s\u00f5jaliselt vaid p\u00e4rsib ka toidujulgeolekut (Ukraina on Euroopa suurimaid vilja kasvatajaid) ja majandust. Alates s\u00f5ja puhkemisest on olnud Ukraina Eesti absoluutseks prioriteetseks sihtriigiks, keda on abistatud nii l\u00e4bi erinevate arengukoost\u00f6\u00f6projektide kui otsese humanitaarabi. S\u00f5jast n\u00f5rgendatud riiki on toetanud ka Eesti inimesed l\u00e4bi aktiivse annetamise v\u00f5i vabatahtliku t\u00f6\u00f6.<\/p>\n\n\n\n
Aga mitte ainult s\u00f5da olulises p\u00f5llumajanduspiirkonnas ei m\u00f5juta meie (toidu-)julgeolekut ja majandust. J\u00e4rjest rohkem on meile tajutavad ka kliimamuutused \u2013 kui varem \u201ep\u00f5lesid\u201c pigem Aafrika ja teised kaugemad piirkonnad, mille puhul Euroopa inimesed otseselt ei tundnud end ohustatuna, siis t\u00e4naseks oleme ise m\u00e4rklauaks saanud koos kohalike metsap\u00f5lengute, \u00fcleujutuste, p\u00f5llumajandustoodangu ja elurikkuse v\u00e4henemisega.<\/p>\n\n\n\n