Taskuh\u00e4\u00e4ligu \u201eRohep\u00f6\u00f6rane” viimases episoodis oli k\u00fclas Eesti Keskkonna\u00f5iguse Keskuse jurist K\u00e4rt Vaarmari, kes andis \u00fclevaate probleemidest, mis kliimaseaduse loomisega seoses ilmsiks on tulnud.<\/p>\n\n\n\n
20. septembril tutvustas kliimaministeerium esimest korda avalikkusele, millised on riigi plaanid tulevase kliimaseadusega. Seaduseeln\u00f5u on ministeeriumil kavas valmis saada juba j\u00e4rgmisel aastal, vahendas<\/a> septembris Eesti P\u00e4evaleht. Seekordses \u201eRohep\u00f6\u00f6rane” taskuh\u00e4\u00e4lingu episoodis oligi fookuses kliimaseadus, mist\u00f5ttu kutsusid saatejuhid Mart Valner ja Madis Vasser endale stuudiosse k\u00fclla Eesti Keskkonna\u00f5iguse Keskuse juristi K\u00e4rt Vaarmari.<\/p>\n\n\n\n Alustuseks \u00fctles Vaarmari, et kliimaseaduse eesm\u00e4rk peaks olema kaitsta inimeste p\u00f5hi\u00f5igusi, n\u00e4iteks \u00f5igust elule ja tervisele. \u201eTuleb v\u00e4ga t\u00f5siselt m\u00f5elda, kuidas neid \u00f5iguseid edaspidi kaitsta. Minu meelest ei ole Eesti riik v\u00e4ga palju m\u00f5elnud selle peale siiamaani,” r\u00e4\u00e4kis Vaarmari.<\/p>\n\n\n\n Teisalt leidis ta, et praegu on kogu kliimaseaduse l\u00e4htekoht v\u00e4ga ettev\u00f5tluskeskne, n\u00e4iteks kui vaadata loodud kliiman\u00f5ukogu, mille seitsmeteistk\u00fcmnest liikmest kuus esindavad majandus v\u00f5i -ettev\u00f5tlushuve. \u201eSee ei ole \u00fcldse hea. Inimese pool on j\u00e4\u00e4nud sealt minu arvates puudu,” \u00fctles Vaarmari. Loodud kliiman\u00f5ukogu asub kliimaseaduse ettevalmistamistel n\u00f5ustama valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvir\u00fchmi.<\/p>\n\n\n\n