{"id":15276,"date":"2024-04-16T10:45:26","date_gmt":"2024-04-16T07:45:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=15276"},"modified":"2024-04-16T20:02:25","modified_gmt":"2024-04-16T17:02:25","slug":"eesti-panus-arengukoostoosse-ja-humanitaarabisse-on-moodukalt-kasvanud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/eesti-panus-arengukoostoosse-ja-humanitaarabisse-on-moodukalt-kasvanud\/","title":{"rendered":"Eesti panus arengukoost\u00f6\u00f6sse ja humanitaarabisse on m\u00f5\u00f5dukalt kasvanud"},"content":{"rendered":"\n<p>11. aprillil avaldas <a href=\"https:\/\/vm.ee\/uudised\/oecd-statistika-eesti-panustab-aina-enam-humanitaarabisse-ja-arengukoostoosse\">OECD<\/a> (Majanduskoost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsioon) esialgse statistika 2023. aasta ametliku arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi rahastuse (ODA) kohta doonorriikide poolt. 2023 aastal ulatus ODA summa k\u00f5igi aegade k\u00f5rgeima tasemini ehk 223,7 miljardi dollarini. See moodustab 0,37% OECD DAC liikmete kogurahvatulust ja n\u00e4itab 1,8%-list kasvu v\u00f5rreldes 2022. aastaga.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Sisuliselt pole aga p\u00f5hjust liigselt r\u00f5\u00f5mustada. Euroopa arengukoost\u00f6\u00f6 v\u00f5rgustiku <a href=\"https:\/\/aidwatch.concordeurope.org\/oda-missing-the-mark-again-preliminary-2023-figures-show-eu-aid-keeps-failing-human-development-and-equality\/\">CONCORD<\/a> raportist selgub, et EL-i ODA nn t\u00f5us tuleb suuresti \u00fclehinnatud (<em>inflated<\/em>) numbritest, olles osa trendist, mida on ka varasemad raportid esile t\u00f5stnud. Nn \u00fclehindamine tuleneb sellest, et ametlikke rahalisi vahendeid kasutati mh pagulaste majutuskulude katmiseks doonorriikide piirides. Aastal 2023 eraldati pagulastega seotud kuludeks pea 31 miljardit dollarit ning need kulud moodustavad 13,8% kogu ODA-st.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Hoolimata kodaniku\u00fchiskonna selgetest hoiatustest raporteerisid Euroopa Liit ja selle liikmesriigid aga ametliku arenguabina kokku 15 miljardit eurot, mis suunati tegelikkuses riigisisesteks tegevusteks, tulemaks toime pagulaste sissevooluga p\u00e4rast Venemaa t\u00e4iemahulist sissetungi Ukrianasse. See asetab aga EL-i ja liikmesriigid veidrasse olukorda, kus ollakse justkui ise oma ametliku arenguabi peamine saaja. Kuigi need kulutused on v\u00e4ga olulised ja vajalikud, ei aita need kaasa EL-i partnerriikide arengule, mist\u00f5ttu on selliste kulutuste raporteerimine ametliku ODA all kodaniku\u00fchiskonna poolt taunitud, kuna rikub arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi mainet ja l\u00e4bipaistvust. Siiski on n\u00e4ha ka paljulubavaid praktikaid. N\u00e4iteks k\u00e4put\u00e4is liikmesriike, nagu nt Slovakkia ja Belgia, j\u00e4tsid osaliselt oma raportitest pagulastega seotud kulud osaliselt v\u00e4lja.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Aastal 2023 v\u00e4henes Eesti ODA v\u00f5rreldes 2022. aastaga ligi 51,4% v\u00f5rra. Seda just seet\u00f5ttu, et varasemalt olime raporteerinud riigisiseseid pagulasi toetavaid kulusid. OECD reeglite kohaselt aga saab selliseid kulutusi raporteerida vaid esimese kaheteistk\u00fcmne kuu jooksul, mis ongi p\u00f5hjustanud numbrite drastilist langust. Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud soovitab Eestil tulevikus mitte raporteerida riigisiseseid kulutusi kui osa ametlikku arengukoost\u00f6\u00f6st, kuna see tekitab \u00fclepaisutatud ja ebarealistlikke tulemusi ning kahjustab meie arengukoost\u00f6\u00f6 kredibiilsust. Kui arvata v\u00e4lja Eesti kulutused p\u00f5genike toetamiseks, oli meie arengukoost\u00f6\u00f6 kogumaht aastal 2023 70 miljonit eurot ehk 0,19% kogurahvatulust, mis markeerib siiski m\u00f5ningast arengukoost\u00f6\u00f6 rahastuse kasvu, v\u00f5rreldes s\u00f5jaeelsete aastatega, mil Eesti ODA oli pikemat aega 0,16% kandis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>11. aprillil avaldas OECD (Majanduskoost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsioon) esialgse statistika 2023. aasta ametliku arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi rahastuse (ODA) kohta doonorriikide&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":15277,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3,7],"tags":[35],"class_list":["post-15276","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","category-uudised","tag-arengukoostoo"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15276","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15276"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15276\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15284,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15276\/revisions\/15284"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15277"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15276"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15276"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15276"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}