Rahvusvaheline arengukoost\u00f6\u00f6, eriti just koost\u00f6\u00f6 Euroopa idanaabruses ehk Venemaa m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris asetsevate riikidega on v\u00e4ikese Eesti jaoks \u00e4\u00e4rmiselt oluline v\u00e4lispoliitiline t\u00f6\u00f6riist, tagamaks mingilgi m\u00e4\u00e4ral regiooni positiivset arengut demokraatia, julgeoleku ja inimarengu vallas.<\/p>\n\n\n\n
Eesti on teinud arengukoost\u00f6\u00f6d Euroopa Liidu idapartnerluse raames juba aastak\u00fcmneid ning reaktsioonid ja tulemused on olnud kord positiivsemad, kord negatiivsemad. Kuid me saame k\u00e4si s\u00fcdamel \u00f6elda, et oleme andnud endast (peaaegu) parima.<\/p>\n\n\n\n
Eesti seniste idapartnerluse riikide – Gruusia<\/a>, Moldova<\/a>, Ukraina – k\u00f5rvale on k\u00e4esoleval aastal kerkinud ka Armeenia<\/a>. M\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatuslik, arvestades kuiv\u00f5rd suure osa hammustab meie sisulistest ja finantsilistest vahenditest l\u00e4hiaastate jooksul Ukraina. Kuid teisest k\u00fcljest, j\u00e4lgides Kaukaasia riikide poliitilisi, majanduslikke ja julgeolekualaseid arenguid, on uue sihtriigi fookus k\u00fcllaltki loogiline samm.<\/p>\n\n\n\n Aastatel 2006-2016 on Armeenia ka varasemalt Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 \u00fcks prioriteetriike. Kuniks pidime koost\u00f6\u00f6 l\u00f5petama Armeenia-poolsete poliitiliste, majanduslike ja julgeolekut puudutavate kokkulepete (muu hulgas s\u00f5jalise alliansi CSTO-ga liitumise) t\u00f5ttu Venemaa F\u00f6deratsiooniga. Kuid peale 2018. aasta sametrevolutsiooni, 2020. aasta M\u00e4gi-Karabahhi teist s\u00f5da ning Venemaa laiaulatusliku agressiooni puhkemist Ukrainas on Armeenia teinud olulisi sise- ja v\u00e4lispoliitilisi samme demokraatlikule v\u00e4\u00e4rtusruumile l\u00e4hemale liikumisele, ja Eesti on riiklikul tasandil kaardistanud v\u00f5imalused taastada arengukoost\u00f6\u00f6 tegevused Armeenias.<\/p>\n\n\n\n M\u00e4gi-Karabahhi teine s\u00f5da ning Venemaa laiaulatuslik agressioon Ukrainas n\u00e4itas armeenlastele puust ja punaselt, et senisele julgeolekugarantiile enam loota ei saa. Lihtsalt pole enam sisulist (kuigi mitmeski m\u00f5ttes ebamugavat) \u00f5lga, millele toetuda. Olukord riigis on aga pehmelt \u00f6eldes punases igal rindel – idapiiri survestab igap\u00e4evaselt Aserbaid\u017eaan, kelle eesm\u00e4rgiks on l\u00e4hiajal haugata Armeeniast m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa ja m\u00e4ngida \u00fcmber riigipiirid.<\/p>\n\n\n\n \u00c4sja tehti teatavaks ka viimaste Vene rahuvalvajate lahkumine piirkonnast, mis t\u00e4hendab sisuliselt konflikti kiiret eskaleerumist. L\u00e4\u00e4nenaaber T\u00fcrgi toetab aserite plaane suhteliselt avalikult. L\u00f5unas on naabriks \u00e4\u00e4rmiselt suletud ja agressiivne Iraan ning p\u00f5hjas p\u00e4ev-p\u00e4evalt suletumaks ja ebademokraatlikumaks muutuv Gruusia. Mitte \u00fchtegi demokraatlikku ja\/v\u00f5i rahumeelset naabrit, kellega sisulist koost\u00f6\u00f6d teha. Ja kui n\u00fc\u00fcd on laualt (m\u00f5nes m\u00f5ttes) maas veel ka Vene kaart, siis keda \u00fcldse veel usaldada? Kellele v\u00e4ikeriigina toetuda, s\u00e4ilitamaks majandust, kultuuri, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust? Tundub justkui, et perspektiivi ei ole.<\/p>\n\n\n\n Kui enne M\u00e4gi-Karabahhi s\u00f5da ja Venemaa t\u00e4iemahulist sissetungi Ukrainasse oli EL-i uuringute kohaselt Armeenia elanike usaldus Venemaa vastu 87%, siis t\u00e4naseks on see v\u00e4henenud 31le protsendile. Seega erilisest armastusest l\u00e4hiriigi (ega \u00fcldse kellegi) vastu enam r\u00e4\u00e4kida ei saa.<\/p>\n\n\n\n Veidi on oma mainet nii riigijuhtide kui tava-elanikkonna seas t\u00f5stnud Prantsusmaa, kes k\u00f5vah\u00e4\u00e4lselt on juba m\u00f5nda aega toonitanud vajadust toetada Armeenia julgeolekut. Iseasi on muidugi prantslaste sisuline valmisolek seda p\u00e4riselt teha. Euroopa sellesse iseenesest v\u00e4ga ei usu.<\/p>\n\n\n\n Kuid eks inimlikust aspektist v\u00f5tavad armeenlased sealt, kust v\u00f5tta on. Seet\u00f5ttu ongi viimase paari aasta jooksul muutunud armeenlaste mindset<\/em> seoses Euroopa ja Euroopa Liiduga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. V\u00f5ib isegi \u00f6elda, et 180 kraadi.<\/p>\n\n\n\n Kui veel kaks-kolm aastat tagasi vaadati Euroopat ja EL-i kui kauget ja teoreetilist n\u00e4htust, mis v\u00e4ga suurt sisulist huvi ega kirge kelleski ei tekitanud, siis n\u00fc\u00fcdseks on valitsuse tasandil v\u00e4lja \u00f6eldud Armeenia pikemaajalisem ja suurem plaan – Euroopa Liidu liikmelisus kui julgeoleku, majanduse ja \u00fchiskondliku arengu (loe: elluj\u00e4\u00e4mise) garantii.<\/p>\n\n\n\n Kerge see teekond olema ei saa, sest, nagu nt kohalikud on tunnistanud – senini traditsiooniline ja konservatiivne \u00fchiskond ei pruugi nii \u00e4kiliseks, kiireks ja totaalseks spurdiks valmis olla. Euroopa-meelsed riigijuhid ja noorem p\u00f5lvkond on aga otsustanud – pole valida, peab olema valmis. Ja esimesed sammud sel teel on juba tehtud.<\/p>\n\n\n\n Lisaks kehvale geopoliitilisele asukohale ja \u00fchiskonna v\u00f5imalikule madalale valmisolekule seisab Armeenia teekonnal ees veel \u00fcks v\u00e4ga suur takistus – mitmek\u00fclgne s\u00f5ltumine Venemaast. Totaalselt s\u00f5ltub Venemaast energeetikasektor. Samuti majandus – peamine impordi ja ekspordi partner on Venemaa. Kui k\u00fclastada n\u00e4iteks Jerevani toidukaupluseid, siis \u00fcle 80% toodetel on m\u00e4rge \u201emade in Russia\u201c<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Kuid veelgi suurem probleem on kohalike julgeolekuasutuste, n\u00e4iteks piirivalve koost\u00f6\u00f6, \u00f5igemini \u00f6eldes l\u00e4bip\u00f5imitus FSB-ga, kes Vene v\u00f5imudega pahuksis, peaks igaks juhuks Armeeniasse reisimist v\u00e4ltima. Neid sidemeid katkestada on \u00e4\u00e4rmiselt raske, eriti olukorras, kus teisel poolel puudub huvi seda teha. Vastupidi, Venemaa huvi on hoida Armeeniat oma l\u00f5a otsas v\u00f5imalikult tugevalt ja pikaajaliselt. L\u00e4hiaastatel on kindlasti oodata l\u00f6\u00f6ke Euroopa-meelse valitsuse vastu l\u00f5pp-eesm\u00e4rgiga see kukutada ja asendada endale sobivama isikkoosseisuga.<\/p>\n\n\n\n Kas olukorras, kus nii Venemaa kui Aserbaid\u017eaan tahavad v\u00f5tta Armeeniast viimast, on \u00fcldse v\u00f5imalik seda riiki aidata? Lihtne ja kiire vastus – jah, loomulikult on. Sellel imelisel, rikkaliku ja pika ajalooga riigil ja tema kodanikel on v\u00f5ib-olla just n\u00fc\u00fcd see \u00fcks ja \u00f5ige ajahetk murda oma hammasratas.<\/p>\n\n\n\n Ka Eesti ei ole oma geopoliitilise asukoha m\u00f5ttes v\u00f5itnud jackpot<\/em>\u2019i,<\/em> mist\u00f5ttu me m\u00f5istame, kui palju peab pingutama iseseisvuse, demokraatia ja avatud \u00fchiskonna nimel; ja sedagi, kui oluline on ajastus. Millal siis veel, kui mitte praegu?<\/p>\n\n\n\n Eesti on oma arengukoost\u00f6\u00f6 strateegias s\u00f5nastanud Armeenias tegutsemise eelisvaldkondadena hariduse arendamise ning demokraatliku arengu toetamine. Laiema vaatena on eesm\u00e4rk v\u00e4ga h\u00e4sti s\u00f5nastatud, sest arenenud ja s\u00e4ilen\u00f5tke \u00fchiskonna aluseks on haritud kodanikud, tugev kodaniku\u00fchiskond ning headele valitsemistavadele toetuv riigisektor.<\/p>\n\n\n\n Kohtudes hiljuti Armeenia MT\u00dc-de ja valitsuskabineti esindajatega, mainisid absoluutselt k\u00f5ik karjuvat vajadust nii kodaniku\u00fchiskonna tugevdamise (seal hulgas vaba\u00fchenduste v\u00f5imekuse t\u00f5stmine) kui ka avaliku sektori abistamise j\u00e4rele euroopalike valitsemistavade juurutamisel ning praktilist abi valmistamaks ette sisenemist Euroopa Liidu turule.<\/p>\n\n\n\n Eestil on siin palju anda: meie vabakond on tugev ja pikaajaliste kogemustega ning valmis igati k\u00e4ed k\u00fclge l\u00f6\u00f6ma. Eesti ametnikkond ja julgeolekuorganid on valmis jagama kogemust, kuidas murendada Vene haaret riigistruktuuridele, v\u00f5idelda korruptsiooni vastu ja avatud valitsemise eest; samuti, kuidas mitmekesistada majandusmudelit, v\u00e4hendamaks totaalset s\u00f5ltuvust Venemaast olukorras, kus v\u00e4ga palju paremaid alternatiive esialgu ei paista (v\u00e4hemalt nii kaua, kuni on v\u00f5imalused ja oskused siseneda Euroopa Liidu turule).<\/p>\n\n\n\n Aga olime ju meiegi kord samas olukorras, kus hammasratas tundus purunematu ja oskused olematud. Ent siin me oleme. Ja siin meie l\u00e4hedal on ka Armeenia, kes vajab just praegu meie (arengu)abi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Rahvusvaheline arengukoost\u00f6\u00f6, eriti just koost\u00f6\u00f6 Euroopa idanaabruses ehk Venemaa m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris asetsevate riikidega on v\u00e4ikese Eesti jaoks \u00e4\u00e4rmiselt oluline v\u00e4lispoliitiline t\u00f6\u00f6riist,…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":15321,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3,48,7],"tags":[],"class_list":["post-15320","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","category-meediakajastused","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15320","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15320"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15320\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15323,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15320\/revisions\/15323"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15321"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15320"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15320"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15320"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Armeenia on ise valinud uue tee<\/h3>\n\n\n\n
Usaldus Venemaa vastu on n\u00f5rk, s\u00f5ltuvus aga tugev<\/h3>\n\n\n\n
\u00d5iget ajastust peab h\u00e4sti \u00e4ra kasutama<\/h3>\n\n\n\n