{"id":15376,"date":"2024-05-29T22:44:46","date_gmt":"2024-05-29T19:44:46","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=15376"},"modified":"2024-05-31T22:46:57","modified_gmt":"2024-05-31T19:46:57","slug":"agne-kuimet-agressorite-pr-strateegiad-on-mojusad-meie-omad-mitte","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/agne-kuimet-agressorite-pr-strateegiad-on-mojusad-meie-omad-mitte\/","title":{"rendered":"Agne Kuimet: agressorite PR-strateegiad on m\u00f5jusad, meie omad mitte"},"content":{"rendered":"\n

Loe ka ERRist<\/a><\/p>\n\n\n\n

Mida raskemaks l\u00e4heb \u00fchiskondadel moraalselt ja majanduslikult, mida kiiremini muutub kliima, mida rohkem teevad Venemaa ja Hiina edukat teavitust\u00f6\u00f6d, k\u00fclvates segadust ja hirmu, seda rohkem demokraatiav\u00e4li kitseneb, kirjutab Agne Kuimet.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rskelt on selja taha j\u00e4\u00e4nud Democracy Summiti tippkohtumine Kopenhaagenis ja Lennart Meri julgeolekukonverents Tallinnas. M\u00f5lemad t\u00f5id kokku demokraatliku maailma hoidjad ja edendajad. Kuigi, nagu v\u00f5ib m\u00f5lema \u00fcrituse s\u00f5numitest v\u00e4lja lugeda, on demokraatia edendamise osa raskendatud ning p\u00f5hiaur l\u00e4heb hoidmisele.<\/p>\n\n\n\n

Kopenhaagenis esitletud 2023. aasta demokraatia tajumise indeksi<\/a> (The Democracy Perception Index) tulemused panevad v\u00e4ga t\u00f5siselt j\u00e4rele m\u00f5tlema. Indeks on maailma suurim iga-aastane demokraatia-teemaline uuring, mis h\u00f5lmab enam kui 50 riiki ja esindab enam kui 75 protsenti maailma elanikkonna suhtumist demokraatiasse.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4esoleva aasta tulemused n\u00e4itavad, et suurem osa Euroopa riike j\u00e4tkab demokraatlike v\u00e4\u00e4rtuste propageerimist \u00fcle maailma, kuigi demokraatlikud protsessid neis riikides v\u00f5i nende \u00fcmber n\u00f5rgenevad ning Euroopa maine \u00fcldisemalt on pigem langustrendis.<\/p>\n\n\n\n

Globaalsed superv\u00f5imud kasvatavad oma mainet \u00fcle maailma<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Nii Venemaa kui ka Hiina propagandamasinad, PR-veskid ja massiivne rahaline panus oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks on m\u00f5lema superv\u00f5imu mainekujunduse m\u00f5jusad t\u00f6\u00f6riistad. Samal ajal, kui Euroopa Liit, \u00dcRO ja USA on oma mainet kas s\u00e4ilitanud v\u00f5i seda mingil m\u00e4\u00e4ral minetanud, on Venemaa maine j\u00e4\u00e4nud samaks v\u00f5i kasvanud absoluutselt k\u00f5ikjal, v\u00e4lja arvatud enamikus Euroopa Liidu riikides. Hoolimata s\u00f5dimisest Ukrainas, autokraatiast ja k\u00f5igest, mille peale me eurooplastena \u00f5lgu v\u00f5distame.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Nii Kopenaagenis kui ka Tallinnas tunnistati, et meie ehk EL ja NATO oleme teatud lahingud kaotanud. Ja seda ilmselt just t\u00e4nu oma demokraatlikele protsessidele. Eelk\u00f5ige oleme olnud aeglased ja ebaefektiivsed. Meie protsessid v\u00f5tavad aega. N\u00e4iteks kui EL alles m\u00f5tleb, kuidas, kellega, millal, milliste vahendite ja poliitikatega minna appi mingile piirkonnale, on Venemaa ja Hiina juba oma kopad maasse l\u00f6\u00f6nud.<\/p>\n\n\n\n

Koroonapandeemia ajal v\u00f5ttis Euroopa Liidul tohutult palju aega, et otsustada, kas \u00fcldse ja kui, siis kuidas ja millal peaksime Aafrika riikidele vaktsiiniabi pakkuma. Toimusid tohutult pikad liikmesriikide vahelised vaidlused, arutlused ja anal\u00fc\u00fcsid. Samal ajal, kui arenenud maailmas leiutati j\u00e4rjest uuemaid ja efektiivsemaid vaktsiine, mida otsustati hankida liikmesriikidele \u00fchiselt, j\u00e4eti arenguriikide inimesed piltlikult \u00f6eldes \u00fcksi surema.<\/p>\n\n\n\n

Olukorda kasutas \u00e4ra Venemaa, mis lihtsalt l\u00e4ks kohale ja jagas lahkelt m\u00f5lema k\u00e4ega oma Sputniku vaktsiini laiali. Eesti ja Euroopa vaba\u00fchendused l\u00f5id Aafrika riikide abistamiseks h\u00e4irekella rohkem kui aasta aega, enne kui Euroopa vaktsiinik\u00fclmikud avanema hakkasid.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5i kuidas on Euroopa Liit Aafrika riikides aastak\u00fcmneid teinud rangetele reeglitele allutatud arengukoost\u00f6\u00f6projekte, mille algatamine, korraldamine ja millest raporteerimine on olnud korrektsuse nimel \u00fcks suur b\u00fcrokraatiajada, samal ajal kui Venemaa ja Hiina on lihtsalt \u00f6elnud, et anname, mida teil vaja on. Selle hind on sihtriikidele k\u00fcll olnud loobumine maast v\u00f5i maavaradest, aga kriitilistel hetkedel on tundunud see madal hind, mida maksta.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Nii Venemaa kui ka Hiina panustavad tohutult ressursse propagandasse ja suhtekorraldusse. Iga piirkonna jaoks luuakse spetsiaalsed toimivad s\u00f5numid, mida korratakse j\u00e4rjepidevalt. Aafrika riikides hoitakse mainet Euroopa kolonisatsiooni ja enda rolli narratiiviga selle l\u00f5hkumisel.<\/p>\n\n\n\n

Ladina-Ameerikas toimivad vaesust puudutavad s\u00f5numid (l\u00e4\u00e4neriigid on risti ja viletsuse juurp\u00f5hjus). Isegi Austrias on visa kaduma n\u00e4gemus Venemaast kui s\u00f5brast, kes aastasadade v\u00e4ltel on aidanud seista Saksa keisririigi vastu ning hiljem panustanud tohututes kogustes ressurssi Austria sotsiaals\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\n\n

Mida oleme teinud samal ajal meie ehk Euroopa Liit? Tahaks \u00f6elda k\u00fc\u00fcniliselt, et avalikke sotsiaalkampaaniad, kuigi loomulikult ei ole see p\u00e4ris t\u00f5ene. N\u00e4iteks Eesti on vastavalt oma v\u00f5imetele andnud endast ilmselt parima, probleemiks on pigem see, et v\u00f5imed on olnud piiratud. Ja seda ka liidus tervikuna. \u00dcksk\u00f5ik kui palju me panustame, on see ikkagi k\u00f6\u00f6mes v\u00f5rreldes agressorite ressurssidega. Me oleme olnud liiga korralikud, liiga aeglased, liiga p\u00f5hjalikud ja liiga tagasihoidlikud. Pluss ikkagi kolonisatsioon…<\/p>\n\n\n\n

Kopenhaagenis k\u00fcsiti Ghana presidendilt Nana Addo Dankwa Akufo-Addolt, kuidas tema suhtub Venemaasse. Presidendi vastus oli v\u00e4hemalt minu jaoks k\u00fcllaltki lootusrikas: “Venemaa on vana hea s\u00f5ber, kes aitas meil saavutada iseseisvuse. Selle eest oleme talle igavesti t\u00e4nulikud. Aga v\u00e4ikese Aafrika riigina on meil s\u00fcmpaatia k\u00f5ikide riikide vastu, kes tahavad saada vabaks v\u00f5\u00f5ra ikke alt ja olla iseseisvad. Seet\u00f5ttu oleme vastu Venemaa tegevusele Ukrainas ja oleme igal juhul ukrainlaste poolt. Ja seisame selle eest \u00dcRO-s ja ka mujal”.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Lootust annab teadmine, et Venemaa tegevus l\u00f6\u00f6b m\u00f5rasid ka enda ja heade s\u00f5prade vahele.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4\u00e4ne toetus Ukrainale p\u00fcsib, kuid kodus on demokraatia surve all<\/strong>“Mujal maailmas eelistab enamik inimesi majanduslikke sidemeid Venemaaga hoida v\u00f5i tugevdada.”<\/p>\n\n\n\n

Toetus majandussidemete katkestamisele Venemaaga seoses t\u00e4iemahulise sissetungiga Ukrainasse p\u00fcsib Euroopas ja USA-s \u00f5nneks k\u00f5rge isegi p\u00e4rast mitmeid sanktsioneerimisi. Kuid me kipume aeg-ajalt unustama, et muu maailm ei ole seoses sanktsioonidega meiega sama meelt. Mujal maailmas eelistab enamik inimesi majanduslikke sidemeid Venemaaga hoida v\u00f5i tugevdada. Ja see “muu maailm” on suurem \u00fcksus, kui julgeme endale tunnistada (Ladina-Ameerika, Aafrika, L\u00e4his-Ida ja Aasia).<\/p>\n\n\n\n

Kolmandik maailma elanikkonnast leiab, et Kiievi abistamiseks tehakse liiga v\u00e4he ja ligikaudu pool arvab, et abi on antud “\u00f5iges summas”. \u00d5nneks usub suhteliselt v\u00e4ike osa vastanutest (17 protsenti), et Ukraina heaks on tehtud “liiga palju”.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcllaltki ohtlikku tendentsi peegeldab arvamus oma koduriigi demokraatia hetkeolukorra kohta. K\u00fcsimusele, kui demokraatlikuks inimesed oma riiki praegu peavad, vastasid vaid pooled, et nende riik on ka tegelikult demokraatlik. See kehtib isegi Freedom House’i antud “vaba” m\u00e4rgisega demokraatiates, kus vaid sutsu \u00fcle poole usub, et nende riik on demokraatlik.<\/p>\n\n\n\n

Euroopa Liidus n\u00e4iteks pea pooled poolakad ei arva, et nende riik oleks hetkel demokraatlik ning Ungaris on sama meelt suisa kaks kolmandikku elanikkonnast. Viimase puhul muidugi kodanike taju ei peta ja tegemist on riigiga, kus demokraatia ongi kahanenud miinimumini ning valitsuse tasandil ollakse Venemaa-sidemete poolt.<\/p>\n\n\n\n

Demokraatia taju on langenud ka teistes Euroopa riikides. K\u00fcsimusele, miks see nii on, leiab paar v\u00f5imalikku vastusevarianti ka indeksi raportist.<\/p>\n\n\n\n

Esiteks tajutakse, et riigid tegutseb pigem v\u00e4hemuste ja mitte enamuse huvides ning teiseks tuntakse, et demokraatia ei aita elimineerida v\u00f5i lahendada fundamentaalseid \u00fchiskondlikke ohte nagu majanduslangus, majanduslik ebav\u00f5rdsus, migratsioon, korruptsioon, desinformatsiooni levik, kliimamuutused jne. Samuti tajuvad paljud, et nende riigis ei toimu ausad valimised. Mainitud p\u00f5hjused on osalt adekvaatsed, ebaadekvaatne on aga arvamus, et demokraatiast loobumine aitaks nimetatud probleeme lahendada.<\/p>\n\n\n\n

Uuringu tulemused peegeldavad t\u00f5de. T\u00e4pselt nii habras olukord Euroopa ja maailma demokraatiatega ongi. Mida raskemaks l\u00e4heb \u00fchiskondadel moraalselt ja majanduslikult, mida kiiremini muutub kliima, mida rohkem teevad Venemaa ja Hiina edukat teavitust\u00f6\u00f6d, k\u00fclvates segadust ja hirmu, seda rohkem demokraatiav\u00e4li kitseneb.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimus on sellest, et mida teeme niikaua meie. Millal loob l\u00e4\u00e4nemaailm toimiva PR-s\u00fcsteemi? Avalike kampaaniate reklaamtahvlitel Euroopa Liidu logo suurendamine ilmselgelt ei m\u00f5ju. Me r\u00e4\u00e4gime demokraatia kui mehhanismi edaspidisest k\u00e4ek\u00e4igust ja saatusest. Selle nimel v\u00f5iks oma PR-masinaid \u00f5litada k\u00fcll. Veelgi parem oleks uusi ehitada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Loe ka ERRist Mida raskemaks l\u00e4heb \u00fchiskondadel moraalselt ja majanduslikult, mida kiiremini muutub kliima, mida rohkem teevad Venemaa ja Hiina…<\/p>\n","protected":false},"author":26,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[48],"tags":[],"class_list":["post-15376","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meediakajastused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15376","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/26"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15376"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15376\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15377,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15376\/revisions\/15377"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15376"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15376"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15376"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}