{"id":15513,"date":"2025-02-03T16:25:08","date_gmt":"2025-02-03T14:25:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=15513"},"modified":"2025-02-03T16:25:30","modified_gmt":"2025-02-03T14:25:30","slug":"agne-kuimet-usa-peatas-valisabi-andmise-tulemusena-kasvab-hiina-voim","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/agne-kuimet-usa-peatas-valisabi-andmise-tulemusena-kasvab-hiina-voim\/","title":{"rendered":"Agne Kuimet: USA peatas v\u00e4lisabi andmise, tulemusena kasvab Hiina v\u00f5im"},"content":{"rendered":"\n

Avaldatud 03.02.2025 Eesti P\u00e4evalehes<\/a><\/p>\n\n\n\n

Agne Kuimet
Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud

USA v\u00e4lisabi peatamine 90 p\u00e4evaks tekitas nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka humanitaar- ja\u00a0arengukoost\u00f6\u00f6<\/a>\u00a0partnerriikides erinevaid reaktsioone, alates kergest peataolekust kuni kaose ja meeleheiteni. <\/p>\n\n\n\n

Ameerika \u00dchendriikide v\u00e4lisminister Marco Rubio k\u00fclmutas president Trumpi korraldusel uue aasta alguses peaaegu kogu riikliku v\u00e4lisabi ja andis korralduse k\u00f5ik k\u00e4imasolevad ja planeeritavad\u00a0humanitaarabi<\/a>\u00a0ja arengukoost\u00f6\u00f6 programmid kriitilise pilguga l\u00e4bi vaadata. P\u00e4evapealt tuli pastakas lauale visata absoluutselt k\u00f5igil USA-ga arengu- ja humanitaar-koost\u00f6\u00f6d tegevatel riikidel, mis t\u00e4hendas ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset majanduslikku kahju. Eestis m\u00f5\u00f5dame seda kahju praegu k\u00fcmnetes miljonites eurodes. Kuid see ei ole k\u00f5ige olulisem. Maailma \u00fchel superj\u00f5ul on \u00f5nnestunud tekitada seni tugevalt reeglitep\u00f5hises arenguabimaailmas t\u00e4ielik kaos ja kaost on varmad oma kasuks \u00e4ra kasutama mitmed oma kavatsustes mittesiirad osapooled. Kuigi hetkel p\u00fc\u00fctakse korraldust omakorda k\u00fclmutada – v\u00f5imuv\u00f5itlus Washingtonis k\u00e4ib t\u00e4ie hooga -, siis segadus ja kaos selle k\u00f5ige t\u00f5ttu omakorda kasvavad.<\/p>\n\n\n\n

Signaalid Hiina huvist olla \u201euus USA\u201c<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Sisuliselt t\u00e4hendab korraldus v\u00e4ga suurt tagasil\u00f6\u00f6ki kogu maailma (kestlikule) arengule ja koost\u00f6\u00f6mudelile, sealhulgas Eesti ja Euroopa Liidu arenguabi p\u00fc\u00fcdlustele ja m\u00f5jule, mille \u00fcks v\u00e4ljund (v\u00f5i siis vahend, oleneb, kust poolt vaadata) on riikidevahelised head suhted. Praeguseks on Euroopa saanud juba konkreetseid signaale selle kohta, kuidas maailma teine superj\u00f5ud Hiina on asunud USA tegevusest v\u00f5i siis tegevusetusest tekkinud t\u00fchimikku t\u00e4itma. Rahvusvahelised \u00dcRO agentuurid, n\u00e4iteks UNICEF, mis on siiani opereerinud v\u00e4ga suures mahus USA toel, on saanud Hiinalt esialgseid vihjeid ettepanekuteks katta t\u00e4naseks puuduolev summa nendepoolse toetusega.<\/p>\n\n\n\n

Murettekitavaid signaale annab ka Aafrika Liit, kes on mitteametlikult juba alustanud k\u00f5nelusi Hiina arenguabi suurendamiseks. Praktikas t\u00e4hendab see aga Hiina niigi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse m\u00f5juv\u00f5imu suurenemist nii arengu- kui arenenud riikides l\u00e4bi nii-\u00f6elda pehmete m\u00f5jutusvahendite kasutamise.<\/p>\n\n\n\n

Ameerika \u00dchendriikide senist rolli kitsamalt humanitaarabi valdkonnas ei tohi alahinnata. USA on pikka aega olnud maailma suurim humanitaarabiandja. N\u00e4iteks 2024. aastal panustasid nad humanitaarabisse \u00fcleilmselt 13,8 miljardit dollarit, mis on umbes 42,3% \u00dcRO Finantsj\u00e4lgimisteenistuse (FTS) j\u00e4lgitavatest humanitaarabi voogudest (v\u00f5rdlusena oli Euroopa Liidu panus 19,5%). \u00dcRO agentuurid, \u00fclemaailmse humanitaarabi nurgakivid, on saanud v\u00e4ga valusa l\u00f6\u00f6gi. Eelpool nimetatud UNICEF-i eelarves moodustas USA panus 36%, Maailma Toiduprogrammis 54% ning \u00dcRO Pagulasametis (UNHCR) 54%. Piltlikult \u00f6eldes katkeb n\u00e4iteks hariduse andmine maailma vaesemate piirkondade lastele, inimkaubanduse t\u00f5kestamine ning toiduabi jagamine \u00fcle maailma umbes poole v\u00f5rra. V\u00f5i siis j\u00e4tkub m\u00f5ne teise osapoole toel ja mitte nii omakasup\u00fc\u00fcdmatutel tingimustel.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4lisabi peatamise m\u00f5ju Eestile<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Ameerika \u00dchendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuur (USAID) on olnud Eestile pikaajaliseks strateegiliseks partneriks Eesti rahvusvaheliste arengukoost\u00f6\u00f6eesm\u00e4rkide elluviimisel. USAID on olnud Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 ekspertide (nii avalikust kui ka erasektorist ning eriti just vabakonnast) usaldusv\u00e4\u00e4rseks partneriks l\u00e4bi erinevate institutsioonide, n\u00e4iteks l\u00e4bi USA saatkonna v\u00f5i Eesti Rahvusvahelise Arengukoost\u00f6\u00f6 Keskuse (ESTDEV). L\u00e4bi otsetoetuste v\u00f5i \u00fchisrahastuse toel on aidatud \u00fcle maailma, aga eelk\u00f5ige just meie jaoks kriitilistes idapartnerlusriikides (Ukraina, Gruusia, Moldova, Armeenia, varem ka Valgevene) edendada demokraatiat ja head valitsemistava, tugevdada julgeolekut ja t\u00f5sta inimeste toimetulekut. USA v\u00e4lisministri korraldus on hetkel k\u00fclmutanud k\u00f5ik Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 projektid, sealhulgas kriitilised tegevused Ukrainas.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchiskondlik kahjum sihtriikidele on meeletu, kuid rahalist l\u00f6\u00f6ki tunnevad k\u00f5ik seotud professionaalsed osapooled ka Eestis. Peatatud arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi projektide tulemusena kannavad pelgalt Eesti vabakonna organisatsioonid hetkel kokku rahalist kahju esialgsel hinnangul v\u00e4hemalt 30 miljoni dollari ulatuses.<\/p>\n\n\n\n

See t\u00e4hendab \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud planeeritud sisutegevusi, sihtriikide ja kodumaise personali palgalisele ja palgata puhkusele saatmist ning palju administratiivset ja finantsilist segadust, mille lahendamine makstakse kinni oma taskust, sest mingeid abimeetmeid selliste olukordade tekkimisel t\u00e4na Eestis ei ole. Kohati on v\u00e4hemalt vaba\u00fchendustel olnud raske p\u00e4lvida ka moraalset tuge v\u00f5i saada n\u00f5u, kuidas sellises olukorras toimida ja kuidas maandada erinevaid riske. On tuntud puudust ka \u00fchisest infov\u00e4ljast – erinevat institutsioonid on andnud \u00fchingutele erinevaid signaale ja t\u00f5lgendusi USA-s toimuvast.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas reageerib Euroopa Liit?<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Euroopa Komisjonis valitseb olukorra eskaleerumine t\u00f5ttu tekkinud alalhoidlik \u00e4revus. Valdkonna ekspertide k\u00fcsimuse peale, et kuidas Euroopa Liit plaanib sektorit antud olukorras aidata, ollakse poliitiliselt korrektne: tuleb anal\u00fc\u00fcsida habrast konteksti, kriisile peab reageerima, tuginedes v\u00f5rduse aspektile jne. Aga kordagi pole k\u00e4idud v\u00e4lja v\u00f5imalust tasakaalustada kaootilist olukorda EL-i poolse panuse suurendamisega – ehk Euroopa on hetkel osapool, kellel ei ole huvi suurendada oma v\u00e4\u00e4rtuste positsiooni ja m\u00f5juv\u00f5imu maailmas.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldjoontes peaks Euroopa Liit otsustama v\u00f5imalikult ruttu, et k\u00e4esolevas poliitilises kaoses oleks m\u00f5istlik proovida haarata initsiatiiv, tasakaalustamaks superv\u00f5imude poolt tahtlikult tekitatud ja pahatahtlikult \u00e4ra kasutatavat vaakumit. <\/p>\n\n\n\n

Selleks peaks koheselt suurendama Euroopa Liidu arenguabi eelarvet, et saaksime omalt poolt anda seniplaneeritust rohkem strateegilist arenguabi ning n\u00fc\u00fcd ja ka edaspidi reageerida adekvaatselt kriisiolukordadele. Euroopa Liit ja sealhulgas kindlasti ka Eesti peaks h\u00e4\u00e4lekamalt seisma reeglip\u00f5histe humanitaarabi ning arengukoost\u00f6\u00f6 p\u00f5him\u00f5tete ja v\u00e4\u00e4rtuste eest, kuid see peab kajastuma ka eelarves ja mitte ainult s\u00f5nades. Ning mis p\u00f5hiline – Euroopa Liit peaks v\u00f5tma seisukoha ja selgitama seda liikmesriikide arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi partneritele, pakkudes \u00fchtlasi igak\u00fclgset n\u00f5u ja tuge. Arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi organisatsioonid ei loo v\u00e4\u00e4rtust mitte vaid sihtriikidele, vaid on kasulikud ka Euroopa Liidule endale.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Avaldatud 03.02.2025 Eesti P\u00e4evalehes Agne KuimetArengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud USA v\u00e4lisabi peatamine 90 p\u00e4evaks tekitas nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka humanitaar-…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":15514,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3,48,1,7],"tags":[],"class_list":["post-15513","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","category-meediakajastused","category-uncategorized-et","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15513","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15513"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15513\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15517,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15513\/revisions\/15517"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15513"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15513"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15513"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}