{"id":2899,"date":"2013-01-08T20:10:08","date_gmt":"2013-01-08T18:10:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?p=2899"},"modified":"2013-01-08T20:10:08","modified_gmt":"2013-01-08T18:10:08","slug":"miljon-eestlast-muudavad-maailma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/miljon-eestlast-muudavad-maailma\/","title":{"rendered":"Miljon eestlast saavad muuta maailma"},"content":{"rendered":"

T\u00e4nap\u00e4eval on meie \u00fcmber toitu enam kui k\u00fcllalt. Paljud meist v\u00f5itlevad sagedase kiusatusega s\u00fc\u00fca t\u00e4is k\u00f5hu peale veel \u00fchte, teist ja kolmandat ning tuleb ette ka toidu \u00e4raviskamist. See pole mingi uudis. K\u00fcll aga unustame tihti, et samal ajal kannatab maailmas umbes miljard inimest n\u00e4lga.<\/strong><\/p>\n

Teisis\u00f5nu, umbkaudu iga seitsmes inimene<\/strong> ei saa t\u00e4nasel p\u00e4eval piisavalt toitu, et olla terve ja elada aktiivset elu. Peaaegu k\u00f5ik ehk ligi 99% alatoidetud inimestest elavad arengumaades, neist enamik Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, suur osa ka Sahara-taguses Aafrikas ning v\u00e4hem Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere regioonis v\u00f5i teistes regioonides (vaata t\u00e4psemalt kaardilt<\/a>).<\/p>\n

Toidupuudust ja n\u00e4lga p\u00f5hjustavad paljud faktorid<\/a>, n\u00e4iteks p\u00f5uad, \u00fcleujutused, keskkonna \u00fclekoormamine<\/a>, konfliktid, rahvastiku kasv, halb tervis<\/a>, hariduse puudus, sotsiaalne ebav\u00f5rdsus, puudulikud p\u00f5llumajandusinvesteeringud, kehvad poliitikad, halb valitsemine, korruptsioon, ressursside ebav\u00f5rdne jaotus, globaalse majanduse k\u00f5ikumine, maailma kaubandusreeglid, \u00fcletarbimine, raiskamine ning liigne (liha-) n\u00f5udlus muudes paikades (peale Ameerika \u00dchendriikide ja Euroopa ka n\u00e4iteks j\u00f5ukamaks muutunud Hiinas). Eri juhtudel on konkreetsed p\u00f5hjused erinevad. Tihtipeale on tegu keerulise kombinatsiooniga eespool osutatud teguritest ja \u00fcldjuhul seondub see m\u00e4rks\u00f5naga \u201evaesus”.<\/p>\n

Viimastel aastatel aset leidnud alatoidetud inimeste arvu suurenemine on peamiselt seotud toiduainete hindade j\u00e4rsu t\u00f5usuga kogu maailmas, mis algas 2006. aastal ja kulmineerus 2008. aasta keskpaigas, kui toiduainete hinnad saavutasid viimase 30 aasta jooksul rahvusvahelistel turgudel k\u00f5rgeima taseme.\u00a0 Vaeseimatele inimestele, kes niigi \u00fcle poole v\u00f5i lausa kogu oma sissetulekust toidule kulutavad, on toiduhindade t\u00f5us olnud l\u00f6\u00f6k allapoole v\u00f6\u00f6d. Juba eelnevalt alatoitumuse all kannatanute olukord muutus veelgi keerulisemaks ning k\u00fcmnete miljonite inimeste, kes varem kuidagimoodi k\u00f5hu t\u00e4is said, igap\u00e4evast elu hakkas iseloomustama n\u00e4lg. N\u00fc\u00fcdseks on toiduainete maailmaturu hinnad k\u00fcll langenud, kuid paljudes paikades j\u00e4\u00e4nud kohalikul tasandil ikkagi v\u00e4ga k\u00f5rgeks, kusjuures globaalse finantskriisiga kaasnenud keeruline majandusolukord pingestab olukorda veelgi.<\/p>\n

N\u00e4lg on t\u00e4ieliku vaesuse s\u00fcmptom.<\/strong> Samas see ka s\u00fcvendab vaesust ja pidurdab arengut. N\u00e4lg ja puuduliku toitumisega kaasnev vajalike toitainete puudus on maailmas suurim oht tervisele, suurem kui HIV, malaaria ja tuberkuloos kokku. Alatoitumusega kaasnevad terviseprobleemid omakorda suurendavad inimeste enneaegse surma riski ja nii surebki iga p\u00e4ev n\u00e4lga ja n\u00e4ljaga seotud p\u00f5hjustel 25 000 inimest, umbkaudu 14 000 neist lapsed.<\/p>\n

Lisaks on puuduliku toitumise t\u00f5ttu kannatavatel inimestel keeruline v\u00e4\u00e4rikat elu elada — kaasnevad haigused, nii f\u00fc\u00fcsilised kui ka vaimsed, n\u00e4ljatunne, loidus ja muidu kehv enesetunne, pidev mure j\u00e4rgmise s\u00f6\u00f6gikorra p\u00e4rast. See raskendab ka \u00f5ppimist ja langetab t\u00f6\u00f6v\u00f5imet, v\u00e4hendades seega praeguseid sissetulekuid ja\/v\u00f5i hilisema tuluteenimise v\u00f5imalusi. See m\u00f5ju ei j\u00e4\u00e4 pelgalt \u00fcksikisikute ja perekondade tasemele, vaid on kaotsi l\u00e4inud produktiivsuse ja suurenenud tervishoiukulude t\u00f5ttu ka tohutu majanduskoorem arengumaadele.<\/p>\n

N\u00e4lja leevendamiseks annavad paljud abiorganisatsioonid nagu Maailma Toiduprogramm<\/a> toiduabi. Eelk\u00f5ige t\u00e4hendab see humanitaarabi<\/a> korras toidu kohaletoomist v\u00f5i toidu ostmiseks rahaliste vahendite eraldamist kriisiolukordades, aga ka veidi pikaajalisemat, mitte otseselt kriisidega seotud toidutuge haavatavamatele r\u00fchmadele. Kiire reageerimine ja hetkeolukorra leevendamine on inimkannatuste v\u00e4hendamiseks vajalik, kuid pikemas perspektiivis peab n\u00e4ljaga v\u00f5itlemine k\u00e4ima ja k\u00e4ibki k\u00e4sik\u00e4es vaesuse kaotamise ponnistustega.<\/p>\n

[youtube id=”nvKdA3P2DyI” width=”600″ height=”350″]<\/p>\n

Lisatud:<\/em> Vaata ka ETV saadet “Kapital” (14.02.2013<\/a>), kus uuriti, miks visatakse \u00fchel pool maailma toitu \u00e4ra ja teisel pool on inimesed n\u00e4ljas.
\nKuidas saad SINA toidupuuduse v\u00e4hendamisele kaasa aidata?<\/strong><\/p>\n

Tarbi m\u00f5istlikult & hooli keskkonnast
\n\u2022 \u00e4ra raiska toitu<\/a>
\n\u2022 tarbi eetiliselt<\/a>
\n\u2022 kasuta transporti s\u00e4\u00e4stlikult<\/p>\n

Arutle ja tegutse koos s\u00f5pradega
\n\u2022 vaata harivaid filme<\/a>
\n\u2022 muuda kodukant teadlikumaks
\n\u2022 tunnusta Eesti arengukoost\u00f6\u00f6d<\/a><\/p>\n

Toeta heategevust
\n\u2022 anneta arengumaadele (n\u00e4iteks, muuda oma toit v\u00f5i teadmised abiks WeFeedBack<\/a> v\u00f5i Free Rice<\/a> lehtedel)
\n\u2022 ole vabatahtlik<\/a><\/p>\n

Last but not least<\/em> –\u00a0 jaga seda videot ja s\u00f5numit oma s\u00f5pradega, sest miljon eestlast saavad olla toeks miljardile puudusekannatajale!<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4nap\u00e4eval on meie \u00fcmber toitu enam kui k\u00fcllalt. Paljud meist v\u00f5itlevad sagedase kiusatusega s\u00fc\u00fca t\u00e4is k\u00f5hu peale veel \u00fchte, teist…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":3881,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[35,23,25,26,24],"class_list":["post-2899","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-arengukoostoo","tag-inimoigused","tag-kliimamuutused","tag-loodushoid","tag-tarbimine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2899","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2899"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2899\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3881"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2899"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2899"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2899"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}