{"id":2991,"date":"2012-06-08T00:00:56","date_gmt":"2012-06-07T21:00:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?p=2991"},"modified":"2012-06-08T00:00:56","modified_gmt":"2012-06-07T21:00:56","slug":"arengumaad-mis-see-meie-asi-on","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/arengumaad-mis-see-meie-asi-on\/","title":{"rendered":"Arengumaad \u2013 mis see meie asi on?"},"content":{"rendered":"

Laps ei peaks oma elu kaotama \u00fcksnes oma s\u00fcnnikoha t\u00f5ttu. Paljudes maailma paigus on inimv\u00e4\u00e4rsest elust puudu k\u00f5ige p\u00f5hilisem \u2013 puhas joogivesi, m\u00f5ned lihtsad ravimid ja kaitses\u00fcstid.<\/strong><\/p>\n

Meie k\u00f5igi kohustus on aidata maailmas meeleheitlikes oludes olijaid \u2013 kaks miljardit inimest peab hakkama saama \u00fche euroga p\u00e4evas.<\/p>\n

\u00dcks suurimaid \u00fcleilmseid humanistlikke eesm\u00e4rke on v\u00e4hendada absoluutses vaesuses elavate inimeste hulka. Kui Eestis loetakse absoluutse vaesuse piiriks 174eurost kuusissetulekut inimese kohta, siis arengumaades on see 30 eurot – p\u00f5hivajaduste jaoks, nagu toit, peavari, haridus ja tervishoid, on umbes \u00fcks euro p\u00e4evas.<\/p>\n

On inimlik ja loomulik, et edukamad riigid ja rahvad aitavad kaasa abivajajate arengule. \u00dcheks selliseks abi ja tuge vajavaks riigiks oli alles hiljuti ka Eesti. M\u00e4letame h\u00e4sti 1990ndate algust ja seda, kui palju aitas v\u00e4lisabi meie arengule kaasa, kuuludes maailma m\u00f5istes edukate riikide hulka, on meie kord olla toeks teistele. Me ei ole k\u00fcll veel j\u00f5ukaima \u00fche protsendi hulgas, kuid maailma m\u00f5ttes on Eestisse s\u00fcndimine nagu loterii peav\u00f5it.<\/p>\n

Viimase aja \u00fcheks suurimaks globaalseks kriisiks on praegu L\u00e4\u00e4ne- ja Kesk-Aafrikas kasvav toidu\u00adkriis. \u00dcle 18 miljoni\u00a0 inimese on sattunud eluohtlikku olukorda, sest nende elupaik on k\u00f5rbestumise ja teiste loodusliku keskkonna erip\u00e4rade t\u00f5ttu muutunud ebasobivaks. Maailma k\u00f5rged toiduhinnad muudavad aga igap\u00e4evase s\u00f6\u00f6gipoolise \u00fcle m\u00f5istuse kalliks. Sealsed inimesed ei ole selle olukorra tekkimises ise s\u00fc\u00fcdi ja oleks v\u00e4\u00e4ritu lasta neil surra rahvusvahelise \u00fcldsuse \u00fcksk\u00f5iksuse t\u00f5ttu. V\u00e4lisabi tehnoloogia ja toidu n\u00e4ol saab p\u00e4\u00e4sta miljoneid lapsi n\u00e4ljast.<\/p>\n

Pragmaatiliselt tasub meil aga meeles pidada, et Eesti ei ole \u00fcksik saar ookeanis. Nii ei tunne n\u00e4iteks haigused riigipiire ja eluohtlikud t\u00f5ved v\u00f5ivad kiiresti levida \u00fcle maailma. Ka P\u00f5hja-Aafrika poliitiliste rahutuste j\u00e4rel t\u00f5usnud bensiinihind ja kliimamuutuste t\u00f5ttu kallinenud kohv on t\u00f5estanud, kui tihedalt oleme kogu maailmaga seotud ainu\u00fcksi oma rahakoti kaudu. R\u00e4\u00e4kimata migratsioonist tingitud pingetest. Kui me ei hooli probleemide lahendamisest laias maailmas, j\u00f5uavad need pigem varem kui hiljem meie kodu\u00f5uele.<\/p>\n

Lahendused maailma valupunktidele ei ole aga kergete killast, sest samal ajal peab tegelema mitme t\u00f5sise k\u00fcsimusega. Maailmas on arengukoost\u00f6\u00f6 alustaladeks \u00dcRO liikmesriikide, sealhulgas ka Eesti poolt kokku lepitud kaheksa aastatuhande arengueesm\u00e4rki aastaks 2015. Sihtideks on vaesuse ja n\u00e4lja likvideerimine, laste suremuse v\u00e4hendamine, inimeste tervise parandamine, alghariduse k\u00e4ttesaadavuse suurendamine, v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse edendamine ja looduss\u00e4\u00e4stlikuma keskkonna tagamine.<\/p>\n

Eesti ja teised riigid saavad k\u00f5ikide nende probleemide lahendamiseks palju \u00e4ra teha ja meie \u00fclesanne kodanikena on oma valitud esindajatelt tegutsemist n\u00f5uda. Antud rahvusvahelistest arenguabi lubadustest peab kinni pidama. N\u00e4iteks on Eesti \u00dcRO lastefondi UNICEFi kaudu toetanud Elevandiluuranniku v\u00e4givallas ja kokkup\u00f5rgetes kannatanud lapsi ja naisi ning puhta joogivee puudumisest ja halbadest sanitaartingimustest tulenevate haiguste ohu v\u00e4hendamist Pakistanis. Aastaid on Eesti riik abistanud ka Gruusiat, Moldovat ja teisi saatusekaaslasi oma riikide rajamisel meie 20aastase kogemuse p\u00f5hjal.<\/p>\n

Oma panuse annavad ka mitmed vaba\u00fchendused. N\u00e4iteks on \u00fchendus Damota ehitanud Etioopia vaesesse k\u00fclasse Eesti annetajate toel koolimaja ja \u00fchenduse Mondo kaudu saame oma s\u00f5pradele teha eetilisi kingitusi, mille tuluga toetatakse lesknaiste toimetulekut Ghanas. Heategusid ei pea rahas m\u00f5\u00f5tma, aga k\u00f5igest 40 euro eest saab Keenias \u00fcks laps terve aasta koolis k\u00e4ia.<\/p>\n

Me oleme k\u00f5ik maailma kodanikud. Juba hommikus\u00f6\u00f6gilauas m\u00f5jutame oma otsustega maailma k\u00e4ek\u00e4iku. Ostes n\u00e4iteks \u00f5iglase kaubanduse m\u00e4rgiga kohvi, teed, banaane v\u00f5i kas v\u00f5i \u0161okolaadi, v\u00f5ime olla kindlad, et meie pisikese naudingu nimel ei ole lapsed pidanud istandustes orjat\u00f6\u00f6d tegema.<\/p>\n

Peame end eurooplasteks ja hindame neid v\u00e4\u00e4rtusi, mis on loonud Eestist meile m\u00f5nusa kodupaiga, kuid selleks, et k\u00f5ik lapsed maailmas saaksid nautida inimv\u00e4\u00e4rset elu, peame \u00fcha rohkem suunama oma pilgud ja s\u00fcdamest tulevad teod ka Euroopa kaardi piirjoontest kaugemale.<\/p>\n

Autor: Evelin Andrespok, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua poliitikaekspert<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Laps ei peaks oma elu kaotama \u00fcksnes oma s\u00fcnnikoha t\u00f5ttu. Paljudes maailma paigus on inimv\u00e4\u00e4rsest elust puudu k\u00f5ige p\u00f5hilisem \u2013…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[35],"class_list":["post-2991","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-blogi","tag-arengukoostoo"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2991","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2991"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2991\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2991"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2991"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2991"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}