{"id":4235,"date":"2013-10-07T15:00:47","date_gmt":"2013-10-07T12:00:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?p=4235"},"modified":"2020-01-21T14:52:45","modified_gmt":"2020-01-21T12:52:45","slug":"reisikiri-uro-peaassambleelt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/reisikiri-uro-peaassambleelt\/","title":{"rendered":"Reisikiri \u00dcRO peaassambleelt"},"content":{"rendered":"<p><strong>Septembri viimasel n\u00e4dalal New Yorgis toimunud \u00dcRO peaassambleel oli teiste teemade hulgas erilise t\u00e4helepanu all arengumaade tulevik ja globaalne s\u00e4\u00e4stev areng. T\u00e4psemalt arutati selle \u00fcles, milliste eesm\u00e4rkide poole peaks liikuma p\u00e4rast 2015. aastat, mil saab t\u00e4is aastatuhande arengueesm\u00e4rkidele seatud t\u00e4htaeg.<\/strong><\/p>\n<p>Eesti kodaniku\u00fchendused on meie jaoks t\u00e4htsaimad v\u00e4\u00e4rtused ja soovitused sellel teemal s\u00f5nastanud juba aasta tagasi ning esitanud need ka Euroopa Komisjonile ja jaganud Eesti poliitikutega. Saad neid lugeda <a href=\"http:\/\/issuu.com\/terveilm\/docs\/aku_-_contribution_post-2015\/1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">siit<\/a>.<\/p>\n<p>Kuna \u00dcRO on k\u00f5ige olulisem organisatsioon arengueesm\u00e4rkide seadmisel, siis otsustasime osaleda selle aasta peaassambleel, et kuulata maailma eri otsest p\u00e4rit ekspertide arvamusi globaalse arengu teemadel ning koguda m\u00f5tteid, mida jagada teemast huvitatutega Eestis. Eesti delegatsioonis osalesid Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua\u00a0poolt Piret Hirv ja Evelin Andrespok.<\/p>\n<p>N\u00e4dala jooksul osalesime mitmetel erinevatel \u00fcritustel ja areludel, mille kohta leiate altpoolt meie vabas vormis m\u00e4rkmed. L\u00fchidalt kokku v\u00f5ttes olid enam k\u00f5lanud m\u00e4rks\u00f5nad j\u00e4rgmised:<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Andmete puudulikkus<\/strong>\u00a0\u2013 paljusid \u00fcleilmseid probleeme, nende ulatust ja lahendusv\u00f5imalusi on raske v\u00f5i lausa v\u00f5imatu hinnata, sest puuduvad usaldusv\u00e4\u00e4rsed ja piisavad statistilised andmed nende kohta;<\/li>\n<li><strong>Avatud valitsemine<\/strong>\u00a0\u2013 oluline on kaasata nii kodaniku\u00fchiskonda kui ka erasektorit ja akadeemilist ringkonda poliitikate kujundamisel ja elluviimisel;<\/li>\n<li><strong>L\u00e4bipaistvus<\/strong>\u00a0\u2013 kodumaisele ja rahvusvahelisel avalikkusele peab olema k\u00e4ttesaadav info avaliku raha (mh. arenguabi) kasutamise kohta;<\/li>\n<li><strong>Naiste kaasamine ja v\u00f5imustamine<\/strong>\u00a0\u2013 \u00fchiskondade sotsiaal-majandusliku arengu tagamisel on \u00fclimalt t\u00e4htis, et naistel oleks ligip\u00e4\u00e4s haridusele, t\u00f6\u00f6turule, tervishoiuteenustele jne ning et nad ei peaks kannatama v\u00e4givalla all;<\/li>\n<li><strong>Poliitikate sidusus<\/strong>\u00a0\u2013 \u00fchtegi suurt globaalset probleemi ei saa k\u00e4sitleda vaakumis, sest erinevad poliitikad on omavahel tihedalt seotud (nt. p\u00f5llumajandus-, kaubandus-, keskkonna-, r\u00e4nde- ja hariduspoliitikad m\u00f5jutavad nii toidupuudust kui ka tervishoidu) ja vajavad poliitilisel tasandil koos k\u00e4sitlemist;<\/li>\n<li><strong>Uued tehnoloogiad<\/strong>\u00a0\u2013 tagada, et arengumaad ei j\u00e4\u00e4ks maha uute tehnoloogiate (eelk\u00f5ige internet- ja mobiilip\u00f5hised tehnoloogiad ja teenused) kasutuselev\u00f5tmisel.<\/li>\n<\/ul>\n<h2>Vaata ka\u00a0<a href=\"http:\/\/www.facebook.com\/media\/set\/?set=a.10151882270200272.1073741826.70735295271&amp;type=3\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">meie pilte \u00dcRO peaassambleelt<\/a>.<\/h2>\n<h2>Peaassambleel esines k\u00f5nega ka president Toomas H. Ilves (<a href=\"http:\/\/president.ee\/et\/ametitegevus\/koned\/9454-2013-09-26-07-25-01\/index.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">loe kogu k\u00f5ne<\/a>):<\/h2>\n<p>[testimonials] [testimonial]\/&#8230;\/\u00a02015. aasta j\u00e4rgse j\u00e4tkusuutliku arengu kavas peaksid aastatuhande arengueesm\u00e4rkidest saama j\u00e4tkusuutliku arengu eesm\u00e4rgid. Oleme n\u00fc\u00fcdseks pidanud t\u00f5dema, et aastatuhande arengueesm\u00e4rgid v\u00f5inuks olla rohkem keskendunud k\u00f5ige vaesematele ja t\u00f5rjutumatele \u00fchiskonnar\u00fchmadele. 2015. aasta j\u00e4rgse arengukava \u00fcle peetavate l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste peamine \u00fclesanne on s\u00f5nastada arengueesm\u00e4rkide konkreetne ja m\u00f5\u00f5detav kogum, mille keskmes on j\u00e4tkusuutlikkuse kolm m\u00f5\u00f5det ja mis on ennek\u00f5ike suunatud vaesuse kaotamisele, ning neis eesm\u00e4rkides \u00fcleilmselt kokku leppida. Eesm\u00e4rkide s\u00f5nastamisel ei tohiks kedagi unustada ning need peaksid olema k\u00f5ikides riikides kohaldatavad ja saavutatavad. N\u00e4iteks on paljudes riikides peamiseks arengut edasi viivaks j\u00f5uks naised ja t\u00fcdrukud. Kui neil ei lasta hariduse, korralike t\u00f6\u00f6v\u00f5imaluste ja elementaarsete tervishoiuteenuste kaudu oma potentsiaali rakendada, t\u00e4hendab see poole inimkonna potentsiaali kasutamata j\u00e4tmist. Samuti on oluline meeles pidada, et puuetega inimesed on olnud \u00fcks t\u00f5rjutumaid \u00fchiskonnar\u00fchmi, kelle jaoks on juurdep\u00e4\u00e4s p\u00f5hilistele sotsiaalteenustele ja korralikele t\u00f6\u00f6v\u00f5imalustele sageli v\u00e4ga keeruline.<\/p>\n<p>Paljude riikide puhul on j\u00e4tkusuutliku arengu tagamisel ka tulevikus oluline roll ametlikul arenguabil, kuid see ei saa v\u00f5istelda rahvusvaheliste erainvesteeringute ja riigi endi hangitud vahenditega. Seet\u00f5ttu on vaja erinevate rahastamisallikates\u00fcnergiat, paremat majandamist ja riigi suuremat omavastutust.<\/p>\n<p>J\u00e4tkusuutliku arengu peamine k\u00e4ivitav j\u00f5ud on aga kaasav ja vastutustundlik majanduspoliitika. \u00dcks oluline majanduskasvu edendav tegur on t\u00e4nap\u00e4evaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste julge kasutamine. See tagab parema juhtimise, avalike teenuste k\u00e4ttesaadavuse, t\u00f6\u00f6kohtade loomise, l\u00e4bipaistvuse, vastutuse ja kodaniku\u00fchiskonna osalemise. \/&#8230;\/[\/testimonial]<\/p>\n<h2>AK\u00dc m\u00e4rkmed \u00dcRO 68. peaassamblee \u00fcritustelt:<\/h2>\n<p><strong>&#8220;Advancing Regional Recommendations on the Post-2015 Development Agenda&#8221;\u00a0\u00a0<\/strong><\/p>\n<p><strong>Korraldajad:<\/strong>\u00a0UN Non-Governmental Liaison Service (UN-NGLS) in partnership with the Post-2015 Development Planning Team of the Executive Office of the Secretary-General (EOSG)<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.un-ngls.org\/IMG\/pdf\/22_Sept_Invitation_and_Programme_-_as_of_18_Sept.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Programm<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.un-ngls.org\/IMG\/pdf\/22_Sept_Speaker_Bios.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Esinejate tutvustus<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.un-ngls.org\/IMG\/pdf\/UN-NGLS_Post-2015_Regional_Consultation_September_2013.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">L\u00f5ppraport kodaniku\u00fchiskonna konsultatsioonist<\/a><\/p>\n<p>https:\/\/selectra.co.uk\/energy\/news\/world\/the-world-we-want<\/p>\n<p><strong>&#8220;Civil Society Voices on Post-2015: Messages from the National Level&#8221;<\/strong><\/p>\n<p><strong>Korraldajad:<\/strong>\u00a0Columbia, Rootsi ja\u00a0<a href=\"http:\/\/beyond2015.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Beyond 2015<\/a>,\u00a0<a href=\"http:\/\/civicus.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Civicus<\/a>,\u00a0<a href=\"http:\/\/www.whiteband.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">GCAP<\/a>,\u00a0<a href=\"http:\/\/www.ong-ngo.org\/en\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">IFP<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/beyond2015.org\/sites\/default\/files\/Side%20Event%20UNGA%20-%20Program.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Programm<\/a><br \/>\n<iframe loading=\"lazy\" style=\"border: 0px transparent;\" src=\"http:\/\/www.ustream.tv\/embed\/recorded\/39166750?v=3&amp;wmode=direct\" width=\"480\" height=\"384\" frameborder=\"0\" scrolling=\"no\"><\/iframe><\/p>\n<p><a style=\"padding: 2px 0px 4px; width: 400px; background: #ffffff; display: block; color: #000000; font-weight: normal; font-size: 10px; text-decoration: underline; text-align: center;\" href=\"http:\/\/www.ustream.tv\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Video streaming by Ustream<\/a><\/p>\n<p>[\/toggle]<\/p>\n<p>[toggle title=&#8221;Eesti korraldatud \u00fcritus vabast ja turvalisest internetist&#8221; open=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<p><strong>&#8220;A Secure and Free Internet&#8221;<\/strong><\/p>\n<p><strong>Korraldaja:<\/strong>\u00a0Eesti<\/p>\n<p><strong>Esinejad:<\/strong><\/p>\n<p>Mr Toomas Hendrik Ilves, President of the Republic of Estonia<\/p>\n<p>Ms. Sanja Kelly, Project Director of \u201cFreedom on the Net\u201d, Freedom House<\/p>\n<p>Mr. Mike Gault, CEO, Guardtime Mr. Cyrus Farivar, Senior Business Editor, Ars Technica<\/p>\n<p>Mr. Frank J. Cilluffo, Associate Vice President, Homeland Security Policy Institute, The George Washington University<\/p>\n<p>Moderated by: Mr. Chris Perry, Senior Policy Analyst, International Peace Institute<\/p>\n<p><strong>Materjalid:<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.un.estemb.org\/statements_articles\/aid-930\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">President Ilvese avak\u00f5ne<\/a><\/p>\n<p>[\/toggle]<\/p>\n<p>[toggle title=&#8221;Mis ootab ees globaalses tervishoius?&#8221; open=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<p><strong>&#8220;The Road Forward: What&#8217;s Next for Global Health?&#8221;<\/strong><\/p>\n<p><strong>Korraldajad:<\/strong> <a href=\"http:\/\/www.actionforglobalhealth.eu\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Action for Global Health<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.globalhealth.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Global Health Council<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.globalhealthsouth.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Global Health South<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.globalhealth.org\/wp-content\/uploads\/INVITATION-The-Road-Forward23-Sept-20131.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Esinejad<\/a><\/p>\n<p>[youtube id=&#8221;dBJjzwfPVFQ&#8221; width=&#8221;600&#8243; height=&#8221;350&#8243;]<\/p>\n<p>[youtube id=&#8221;x2gWtQpruDQ&#8221; width=&#8221;600&#8243; height=&#8221;350&#8243;]<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rkmed:<\/strong><\/p>\n<p><strong>Marie-Paule Kieny, WHO Assistant Director for Health and Innovation<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Tegeleme lastega, aga oleme unustanud noorukid, kes ka vajavad abi. Samuti vanemad inimesed.<\/li>\n<li>Oluline arvestada haiguste sotsiaal-majanduslike tagaj\u00e4rgedega.<\/li>\n<li>noncommunicable diseases vajavad rohkem t\u00e4helepanu<\/li>\n<li>Arengumaad ei vaja suurt infrastruktuuri abi nagu vanasti, vaid nutikaid lahendusi oma tervishoius\u00fcsteemide arendamiseks.<\/li>\n<li>Ei ole \u00fcht lahendust, mis sobib k\u00f5igile (demograafilised ja epidemoloogilised erip\u00e4rad).<\/li>\n<li>Teenuste k\u00e4ttesaadavust\u00a0(universal health insurance coverage) peab parandama.<\/li>\n<li>Tervishoid peab p\u00f5hinema inim\u00f5igustel ja poliitikud peavad seda arvesse v\u00f5tma.<\/li>\n<li>Tervishoius on tulemused on kergesti m\u00f5\u00f5detavad ja seda peab tegema.<\/li>\n<li>Tervishoid peab olema uutes eesm\u00e4rkides iseseisev punkt.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Arutelu:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Keskne k\u00fcsimus on erasektori ja valitsuste koost\u00f6\u00f6 edendamine. Viimase 10 aasta jooksul on toimunud suur muutus paremuse poole, aga pikk tee veel minna.<\/li>\n<li>Ettev\u00f5tetel on kolm v\u00f5imalust: filantroopia, sotsiaalselt vastutustundlik k\u00e4itumine (koolitused, teadmiste jagamine jmt) ja sotsiaalne ettev\u00f5tlus (lahendad \u00fchiskondlikku probleemi, kuid teenid sellelt ka kasumit). Sama on juhtunud mobiilidega, kus hinnad on tehtud odavad ja teenuseid saavad tarbida suur osa inimesi arengumaades (nn. p\u00fcramiidi p\u00f5hja turg).<\/li>\n<li>Olulised m\u00e4rks\u00f5nad arengumaades on valitsemistavad (governance) ning tugevad liidrid (leadership). Siiani on kodaniku\u00fchiskonna kaasamine selles k\u00fcsimuses v\u00e4ga nigel olnud, eriti Aafrika riikides. Valitsusi peab selles osas j\u00e4lgima ning suunama oma tegevustest avalikult aru andma. Samuti peavad vastutustundlikult k\u00e4ituma k\u00f5ik teised huvigrupid igas riigis.<\/li>\n<li>Keskmise sissetulekuga riikidele teeb muret, et paljud doonorid ei toeta enam neid riike (peetakse juba piisavalt arenenuks), sest 2\/3 k\u00f5ige vaesematest inimestest elavad just nendes riikides. Lahenduseks v\u00f5ib olla uute rahastusmudelite leidmine, samuti ennetust\u00f6\u00f6le keskendumine ning siseriiklike vahendite (sh. maksud) leidmisele (nt. Somaalia on leidnud vahendeid vaktsiinide jaoks). Samas teame, et juba praegu katavad 95% tervishoiu kulutustest riigid ise, nii et m\u00e4nguruum on kitsas. Ka t\u00f5husust peab suurendama (sama raha eest rohkem kasu) kasutades selle planeerimiseks korralikke anal\u00fc\u00fcse.<\/li>\n<li>Suur probleem kogu maailmas on suur ebav\u00f5rdsus rikaste ja vaeste vahel. Samuti on tihti k\u00f5ige haavatavamad naised, v\u00e4hemused, vasts\u00fcndinud. Suurte probleemide lahendamiseks v\u00f5iks keskenduda ennetamisele.<\/li>\n<li>Probleemid on s\u00fcsteemsed. Nt. seksuaalne v\u00e4givald viib alaealiste rasestumise, haiguste, koolidest v\u00e4lja langemise jpt probleemideni. Peame nende k\u00f5igiga tegelema, aga algp\u00f5hjus peaks olema t\u00e4helepanu keskpunktis.<\/li>\n<li>Tervishoiuministeeriumid ei ole ravimiministeeruumid, vaid peavad teemat vaatama palju laiemalt (haridus, p\u00f5llumajandus, rahandus jt).<\/li>\n<li>Riikidel erinevad vajadused ja peavad ise leidma seose globaalsete eesm\u00e4rkidega, et need oleksid asjakohased. See on ownership k\u00fcsimus.<\/li>\n<li>Panelistide soovid uute eesm\u00e4rkide jaoks: emade suremuse v\u00e4hendamine (praegused edusammud n\u00e4itavad, et on saavutatav), kaasata tervishoidu haavatavad r\u00fchmad, rohkem uurimust\u00f6\u00f6d ja parem statistika (ilma selleta ei saa planeerida).<\/li>\n<\/ul>\n<h2>\u00dcritusel kuulutati v\u00e4lja ka uus kodaniku\u00fchenduste v\u00f5rgustik, mis tegeleb\u00a0arutluse\u00a0all olnud tervishoiu\u00a0k\u00fcsimuste eest seismisega poliitilisel tasandil, on One Voice. Selle erinevate t\u00f6\u00f6r\u00fchmadega saavad huvitatud organisatsioonid liituda. Loe l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/docs.unocha.org\/sites\/dms\/HSU\/OneVoiceAnnouncement_v3.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">pressiteatest<\/a>\u00a0ja <a href=\"https:\/\/www.surveymonkey.com\/s\/S3CK2LT\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">registreeru interneti teel ennast huvitavasse t\u00f6\u00f6r\u00fchma<\/a>.<\/h2>\n<p>[\/toggle]<\/p>\n<p>[toggle title=&#8221;\u201cInvestments to End Poverty\u201d raporti tutvustamine&#8221; open=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<p><strong>Korraldaja:<\/strong> <a href=\"http:\/\/devinit.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Development Initiatives<\/a><\/p>\n<p><strong>Homi Kharas, Brookings Institution:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Enamik arengurahast on kodumaise p\u00e4ritoluga ja k\u00fcsimus on selle suurendamises ja t\u00f5husamas kasutamises.<\/li>\n<li>0,7% RKT-st arenguabiks on liiga lihtsustatud l\u00e4henemine, oluline on aru saada, mida see raha konkreetselt kohapeal muudab ja m\u00f5jutab. T\u00e4htis on keskenduda tulemuslikkusele.<\/li>\n<li>Andmerevolutsioon \u2013 praegu on liiga v\u00e4he h\u00e4id statistilisi andmeid ja see peab muutuma, et luua paremaid poliitikaid. Eelk\u00f5ige on vaja statistikat k\u00f5ige vaesemate riikide kohta. Andmed peavad olema kasutatavad ja v\u00f5rreldavad ning pakkuma v\u00f5imalust tulemusi hinnata.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Judith Randel, Development Initiatives:<\/strong> Vaesus:<\/p>\n<ul>\n<li>Vaesuse kaotamiseks on vaja \u00fchtset selget sihti (1,25$ p\u00e4evas vaesus).<\/li>\n<li>Vaesust v\u00e4hendavad erinevad vahendid, mitte ainult arenguabi.<\/li>\n<li>Vaesus t\u00e4hendab erinevate inimeste ja \u00fchiskondade jaoks erinevat asja.<\/li>\n<li>Vaesus ja riigi majanduskasv saavad k\u00e4ia ka k\u00e4sik\u00e4es (nt. Zambia), mis t\u00e4hendab, et majanduskasv ei too automaatselt kaasa vaesuse v\u00e4henemist.<\/li>\n<li>Praegu on enamik arengu rahastamisest siseriiklikku p\u00e4ritolu.<\/li>\n<li>Ametlik arenguabi on oluliselt suurenenud, kuid v\u00f5rreldes teiste rahavoogudega (investeeringud, laenud, v\u00e4lismaal t\u00f6\u00f6tavate sugulaste saadetud raha jmt) on selle osakaal v\u00e4henenud.<\/li>\n<li>Enamik maailma inimesi elavad riikides, kus avaliku sektori kulutused inimese kohta on v\u00e4ga madalad.<\/li>\n<li>Rikkamates riikides kasutatakse rohkem erinevaid rahastusallikaid peale arenguabi.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Arenguabi:<\/p>\n<ul>\n<li>Koosneb nii raha \u00fclekannetest (58,7%), materiaalsest abist (toit, asjad jmt), teadmiste jagamisest, globaalsetest teenustest kui ka nende asjade kombineeritud variantidest.<\/li>\n<li>S\u00f5ltuvus arenguabist on erinev olenevalt sellest, mis t\u00fc\u00fcpi abi riigid saavad (lk 82 raportis), mist\u00f5ttu ei saa \u00fcldistada.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Paremad andmed = paremad tulemused:<\/p>\n<ul>\n<li>Milline on olukord riikides?<\/li>\n<li>Mis kasu on arenguabist olnud? (M\u00f5jude hindamine ja poliitikate planeerimine)<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Tony Pipa, USAID<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Andmed on vajalikud, et iga dollari eest v\u00f5imalikult hea tulemus saada.<\/li>\n<li>USA on andmete anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal suunanud rohkem arengukoost\u00f6\u00f6 vahendeid nendesse riikidesse, kuhu on varem pidanud andma palju humanitaarabi (n\u00f6. keskendumine ennetamisele).<\/li>\n<li>Peame siduma omavahel ja v\u00f5rdlema statistikat absoluutse vaesuse ja arenguabi vahel. Kas abi j\u00f5uab nendeni, kes seda k\u00f5ige rohkem vajavad?<\/li>\n<li>Doonorid peavad olema l\u00e4bipaistvamad ja tegema andmed oma arenguabi kohta avalikuks. USA-l on olemas oma interaktiinve online &#8220;dashboard&#8221; selle jaoks ja see oli selgelt poliitiline otsus.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Winnie Byanyima, Oxfam International<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Arengukoost\u00f6\u00f6 rahastamise k\u00fcsimusega peab tegelema praegu, mitte aastal 2030 nagu raport vihjab.<\/li>\n<li>Globaalses P\u00f5hjas on oluline kaotada maksuparadiisid ning t\u00e4ita lubadused arengukoost\u00f6\u00f6 rahastamise osas.<\/li>\n<li>Arengu eest vastutavad eelk\u00f5ige arengumaad ise, mitte doonorid.<\/li>\n<li>Arenguabi peab olema ennustatav, pikaajaline ja minema l\u00e4bi arenguriikide eelarvete.<\/li>\n<li>Oluline on kaasata ja toetada kodaniku\u00fchiskonda, et nad saaksid oma valitsustel silma peal hoida.<\/li>\n<li>Parim viis abist s\u00f5ltuvuse v\u00e4hendamiseks on investeerida inimkapitali arengusse (nii avalikus sektoris kui ka kodaniku\u00fchiskonnas), et inimesed oskaksid juhtida oma riikide arengut. Sh. hariduse k\u00e4ttesaadavuse ja tervishoiu valdkonnas. Lisaks on oluline siseriiklikke vahendite kasutamine. Valitsused vastutavad ka selle eest, et erasektor toetaks arengut oma riigis.<\/li>\n<li>Kliimamuutustega tegelemine on eelk\u00f5ige valitsuste vastutus, mitte vaeste p\u00f5llumeeste, kes tagaj\u00e4rgede all kannatavad. Peab leidma rahalised vahendid selle teemaga tegelemiseks, sh. maksuparadiiside kaotamise kaudu ja siseriiklike vahendite mobiliseerimise kaudu (maksud). See aitab kaasa ka vaesuse v\u00e4hendamisele.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Suurbritannia DFID<\/strong>\u00a0tervitas formaalselt raportit ning \u00fctles, et l\u00e4bipaistvus on nende jaoks oluline. Suurbritannia toetab IATI arenguabi andmete avalikustamise s\u00fcsteemi, et tagada maksumaksjate toetus arengukoost\u00f6\u00f6ga tegelemisele.<\/p>\n<p><strong>Paneel:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Kuidas hinnata arengukoost\u00f6\u00f6 tegelikke m\u00f5jusid? Selleks peab k\u00f5igepealt tegema kindlaks, mida inimesed \u00fcldse ootavad ja mida nad arenguks vajavad. Inimestel peab olema v\u00f5imalik oma arvamus kuuldavaks teha ja sellega poliitikate kujundamist m\u00f5jutada.<\/li>\n<li>Kas isikuandmete kaitse on tagatud, kui k\u00f5ik info avalikuks teha? Tuleb paika panna selged reeglid ja eetikanormid.<\/li>\n<li>Mis motiveeriks arengumaid andmeid koguma ja avalikustama? Riigid on sellest teadlikud ja huvitatud, kuid see on kallis ja peab seadma prioriteete, millele raha kulutada. Puudub ka v\u00f5imekus andmeid kasutada.<\/li>\n<li>0,7% RKT-st ei ole summa, mis doonorriikide majandust muudaks (riigieelarve seisukohast t\u00e4iesti marginaalne summa), vaid selgelt poliitiline k\u00fcsimus.<\/li>\n<li><em>&#8220;Transparency is not a problem. Corruption is very transparent in our countries, but we need more capacity to use this information.&#8221;\u00a0<\/em>Winnie Byanyima, Oxfam International<\/li>\n<\/ul>\n<p>[youtube id=&#8221;XmR0OqsVgAA&#8221; width=&#8221;600&#8243; height=&#8221;350&#8243;]<\/p>\n<h2>Lisainfo ja raport:\u00a0<a href=\"http:\/\/devinit.org\/report\/investments-to-end-poverty\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">www.devint.org<\/a><\/h2>\n<p>[\/toggle]<\/p>\n<p>[toggle title=&#8221;Poliitikate sidusus p\u00e4rast 2015. aastat \u2013 toiduga varustatus&#8221; open=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<p><strong>\u201cShaping coherent and collective action in a post-2015 world: how can policy coherence for development help improve global food security?\u201d<\/strong><\/p>\n<p><strong>Korraldajad:<\/strong>\u00a0Itaalia ja OECD<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/community.oecd.org\/docs\/DOC-57493\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Programm<\/a><\/p>\n<p><strong>Avak\u00f5ne Lapo Pistelli, Itaalia asev\u00e4lisminister ja parlamendisaadik<\/strong> Poliitikate sidususe tagamisel on oluline:<\/p>\n<ul>\n<li>M\u00e4rgatavaltv\u00e4hendada turgu moondavaid kaubanduspoliitikaid, et tagada toiduga varustatus. Selleks on vaja rohkem uurimusit\u00f6\u00f6d rohelise majanduse kohta ja t\u00e4helepanu v\u00e4iketootjatele arengumaades.<\/li>\n<li>V\u00e4hendada biok\u00fctuste osakaalu.<\/li>\n<li>Viia l\u00f5pule Doha voor (sh. pidada silmas l\u00e4bipaistvust ja koordineerimist)<\/li>\n<li>Arengumaade turgude toetamine kaotades ekspordipiiranguid jmt.<\/li>\n<li>Rohkem investeeringuid p\u00f5llumajandusvaldkonda.<\/li>\n<li>Kasvuhoonegaaside v\u00e4hendamine ja kliimamuutustega tegelemine.<\/li>\n<li>Bioloogiline mitmekesisus ja riskide ennetamine.<\/li>\n<li>Rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 tugevdamine, sh. teadmiste ringlemine mitte ajude v\u00e4ljavool.<\/li>\n<li>Sektoritevaheline koost\u00f6\u00f6.<\/li>\n<li>Post-2015 l\u00e4henemine peaks l\u00e4bivalt sisaldama poliitikate sidusust.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Andris Piebalgs, Euroopa Komisjoni arenguvolinik<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Oluline k\u00fcsimus on toitumine (nutrition) ja see peaks kajastuma ka rahastamises.<\/li>\n<li>Kaubandus on oluline \u2013 parim oleks leida lahendus Doha vooru raames. EL on suurim turg arengumaadele.<\/li>\n<li>Sidusus peab olema kogu aeg, mitte projekti korras. Alati on vaja anal\u00fc\u00fcsida iga poliitika m\u00f5ju arengule. Samuti on vaja \u00fchtset rahvusvahelist l\u00e4henemist.<\/li>\n<li>P\u00f5llumajandus ei ole ainult toidu seisukohast oluline, vaid see on ka t\u00e4htis t\u00f6\u00f6h\u00f5ive valdkond. Oluline on tagada inimv\u00e4\u00e4rne t\u00f6\u00f6.<\/li>\n<li>Vaja on kaitsta toidutootjaid hinna k\u00f5ikumise puhul.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Ann-Sofie Nilsson, Rootsi arengukoost\u00f6\u00f6 direktor<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Rootsil on olemas poliitikad sidususega tegelemiseks, aga endiselt on vaja r\u00e4\u00e4kida selgemaks definitsioon.<\/li>\n<li>Oluline on m\u00f5ista, et Rootsi on \u00fcles ehitatud vabakaubandusele ja sama peaks toetama ka teistes riikides.<\/li>\n<li>Arenguabi on vahendiks, et toetada maapiirkondade arengut, kuid t\u00e4helepanu vajavad ka teised aspektid (sh. institustioonide arendamine, l\u00e4bipaistvuse suurendamine, hea valitsemine), et toetada investeeringute suurenemist ja kaubanduse laienemist. Olulised on ka haridus ja taristu arendamine.<\/li>\n<li>Oluline on koguda head statistikat arenguvajaduste ja tulemuslikkuse kohta.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Fahad bin Mohammed Al-Attiya, Katari Riikliku Toidujulgeoleku Programmi tegevjuht<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Vee ja toidu puudumine on \u00fcks migratsiooni olulisemaid p\u00f5hjuseid.<\/li>\n<li>Poliitikate sidususe tagamisel on takistuseks kompetentsete inimeste puudumine poliitikate loomisel ja sidususe tagamisel.<\/li>\n<li>Doha vooru tulemusi on v\u00e4ga raske ennustada.<\/li>\n<li>Vajadused peab iga riik ise s\u00f5nastama, see ei saa tulla Roomast v\u00f5i \u00dcRO-st. Kataris on see protsess l\u00e4bi tehtud toiduga varustatuse teemal.<\/li>\n<li>Toiduga kindlustatus ei ole p\u00f5llumajanduse k\u00fcsimus, vaid paljude erinevate valdkondade kogum (energia, kaubandus, keskkond jne). Seet\u00f5ttu on oluline k\u00f5ikide ministeeriumide koost\u00f6\u00f6.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Arutelu:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Kas Maailma Kaubandusorganisatsioon on hea v\u00f5i halb, arvestades, et Doha vooru venitatakse?<\/li>\n<\/ul>\n<p>&#8211; Piebalgs: pole t\u00e4iuslik ega piisavalt kiire, aga v\u00e4hemalt liigub \u00f5iges suunas. &#8211; Pistelli: WTO on k\u00f5igest vahend ja parim, mis on olemas. Uus maailmakord pole v\u00f5imalik, nii et peame kasutama seda, mis on olemas.<\/p>\n<ul>\n<li>Kuidas tagada v\u00e4iketootjate eluj\u00f5ulisus, sest neid on k\u00f5ige rohkem ja nad on k\u00f5ige haavatavamad?<\/li>\n<\/ul>\n<p>&#8211; Piebalgs: EL p\u00f6\u00f6rab teemale t\u00e4helepanu, sh. energiaga varustamise kaudu. Starteegia on olemas, aga vajab veel tugevdamist. &#8211; Nilsson: See on oluline k\u00fcsimus, eraldi t\u00e4helepanu peab p\u00f6\u00f6rama ka naistele.<\/p>\n<ul>\n<li>Kuidas tegeleb post-2015 veemajanduse k\u00fcsimustega, sest see on tihedalt p\u00f5llumajandusega seotud?<\/li>\n<\/ul>\n<p>&#8211; Al-Attiya: Enamik n\u00e4ljaseid inimesi elavad veepuudusega aladel, nii et s\u00e4\u00e4stva arengu eesm\u00e4rgid peavad sellega tegelema. Tervikuna peab vaatama energia-vee-p\u00f5llumajanduse k\u00fcsimust.<\/p>\n<p><strong>Winifred Byanyima, Oxfam Internationali tegevjuht<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Olulised teemad on ebav\u00f5rduste suurenemine maailmas ja keskkonnakriis. Need m\u00f5lemad on toiduga seotud. Kolmandik toitu raistakse samal ajal kui iga kaheksas inimene l\u00e4heb t\u00fchja k\u00f5huga magama.<\/li>\n<li>Oxfami soovitused:<\/li>\n<\/ul>\n<ol>\n<li>investeerida v\u00e4iketootjatesse, eriti naistesse (toodavad enamiku toidust); erasektori investeeringud on olulised, aga avaliku sektori omad t\u00e4htsamad<\/li>\n<li>tagada juurdep\u00e4\u00e4s maale ja teistele ressurssidele (nt. vesi)<\/li>\n<li>v\u00e4hendada biok\u00fctuste kasutust, et ennetada hinnavolatiilsust<\/li>\n<li>kliimamuutustega kohanemise toetamine<\/li>\n<\/ol>\n<ul>\n<li>Toit on inim\u00f5igus ja see peab olema poliitikate alusm\u00f5tteks.<\/li>\n<li>Poliitikate sidusus on poliitiline mitte tehniline k\u00fcsimus. Sellega peavad tegelema nii doonorid kui ka arengumaad.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Janet Vo\u00fbte, Nestle avalike suhete valdkonna asepresident<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Ettev\u00f5tted on tootjatega vastastikuses s\u00f5ltuvuses, sest ilma eluj\u00f5uliste tootjateta ei ole neil varustajaid.<\/li>\n<li>Nestle saab valdkonda panustada oma tegevust keskkonnas\u00f5bralikumaks muutes ja palgata kohalikke inimesi. Otseselt peab tegelema tarneahelaga.<\/li>\n<li>Vaja on avaliku ja erasektori koost\u00f6\u00f6d, aga selle saavutamiseks on vaja l\u00e4bipaistvust. Oxfam jt on teinud head \u201cvalvekoera\u201d t\u00f6\u00f6d, et hinnata ettev\u00f5tete tegevust.\u00a0<a href=\"http:\/\/www.oxfam.org\/en\/grow\/campaigns\/behind-brands\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Vaata Oxfami GROW kampaania br\u00e4ndide v\u00f5rdlust<\/a>.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Arutelu:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>V\u00e4he on mainitud toidu raiskamise k\u00fcsimust &#8211; mida saaks selle v\u00e4hendamiseks \u00e4ra teha? Mida saavad teha ettev\u00f5tted? Palju saavad teha ettev\u00f5tted, aga arengumaad peavad tegelema ka sellega, et v\u00e4iketootjatel oleks korralik infrastruktuur (juurdep\u00e4\u00e4s turgudele, energia jmt) ja arenenud riigid peavad selgelt v\u00e4hendama tarbimist\/raiskamist.<\/li>\n<li>K\u00f5rbestumine ja kliimamuutused &#8211; peab olema differentseeritud l\u00e4henemine, sest k\u00f5ik pole v\u00f5rdselt s\u00fc\u00fcdi.<\/li>\n<li>T\u00e4helepanu vajab ka v\u00f5\u00f5ra maa kasutamise probleem (land crab).<\/li>\n<li>Seemned on kallid ja kogu turg on m\u00f5ne \u00fcksiku suurtootja k\u00e4es (Monsanto jt). Sellega on seotud ka monokultuuride kasvatamine.<\/li>\n<li>Takistuseks on ka p\u00f5llumajandustoetused, mis moonutavad turgu k\u00f5ikjal.<\/li>\n<li>CONCORD avaldas \u00e4sja raporti EL poliitikate sidususe tegevuste kohta, mida peaks kindlasti lugema.<\/li>\n<li>Mida saavad \u00e4ra teha kodaniku\u00fchendused? Roll peaks olema olla aktiivne osapool poliitika kujundamise aruteludes isegi siis, kui on eriarvamused valitsustega.<\/li>\n<li>Kuidas tagada, et poliitikate sidusus on oluline osa post-2015 kokkulepetest?<\/li>\n<\/ul>\n<h2>Raport &#8220;<a href=\"http:\/\/www.oecd.org\/pcd\/PoliCoh_PDFforWeb_270513.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Better Policies for Development. In Focus 2013: Policy Coherence for development and Global Food Security<\/a>&#8220;<\/h2>\n<p>MDG Innovation Forum &#8211; tulemustep\u00f5hine l\u00e4henemine arengule&#8221;<\/p>\n<p><strong>Korraldaja:<\/strong> \u00dcRO peasekret\u00e4ri b\u00fcroo<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.un.org\/millenniumgoals\/advocates\/pdf\/MDGAdvocates_InnovationForum_September2013_final.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Programm<\/a><\/p>\n<p><strong>Ban Ki-Moon, \u00dcRO peasekret\u00e4r<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Suurema poliitilise tahte korral on v\u00f5imalik saavutada palju rohkem aastatuhande arengueesm\u00e4rkide puhul.<\/li>\n<li>Suurimaks eesm\u00e4rgiks on aidata vaesusest v\u00e4lja miljard inimest. Samuti peame tooma koolidesse 50 miljonit last. Malaaria ennetamise osas oleme olnud edukad, kuid paljud tervishoiu probleemid on endiselt aktuaalsed.<\/li>\n<li>\u00dcRO peasekret\u00e4ri raport \u201c<a href=\"http:\/\/www.un.org\/millenniumgoals\/pdf\/A%20Life%20of%20Dignity%20for%20All.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">A Life of Dignity for All<\/a>\u201d v\u00f5tab kokku maailma ees seisvad v\u00e4ljakutsed.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Paul Kagame, Rwanda president<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Arengumaad on mitmes valdkonnas juba teinud edusamme, kuid palju on veel teha.<\/li>\n<li>T\u00e4htis on kaotada digitaalne l\u00f5he ja teha rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d lairiba \u00fchenduse arendamisel, et arengumaad maha ei j\u00e4\u00e4ks.<\/li>\n<li>Areng saab olla edukas ainult siis, kui see p\u00f5hineb arengumaade vajadustel ja omanditundel ning siiral koost\u00f6\u00f6l erinevate sektorite vahel.<\/li>\n<li>Peame olema innovaatilised ning v\u00f5imestama inimesi ja kogukondi oma tuleviku eest vastutama.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Jeffrey Sachs, Columbia \u00dclikooli Earth Institute juht<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Alla 5-aastaste laste surmade arv on alates 1990. aastast poole v\u00f5rra v\u00e4henenud \u2013 see pole juhus, vaid erinevate osapoolte teadliku t\u00f6\u00f6 tulemus.<\/li>\n<li>Tulemuste taga on tugevad juhid ja head otsused.<\/li>\n<li>Peame keskenduma nendele asjadele, mille t\u00f5hususes me kindlad oleme. \u00dcks nendest on kogukonnast v\u00e4rvatud tervishoiut\u00f6\u00f6tajate kasutamine. Nad tunnevad kogukondi ja r\u00e4\u00e4givad kohalikku keelt ning muudavad ka naiste rolli \u00fchiskonnas (arstid on naised tavaliselt). Vt. Olivia Wilde video Senegalist, <a href=\"http:\/\/www.1millionhealthworkers.org\">www.1millionhealthworkers.org<\/a> programm, kus tervishoiut\u00f6\u00f6tajatele antakse ka nutitelefonid, millega salvestada anamneesi jmt.<\/li>\n<\/ul>\n<p>[youtube id=&#8221;3hA1kzU4m8s&#8221; width=&#8221;600&#8243; height=&#8221;350&#8243;]<\/p>\n<p><strong>Ray Chambers, filantroop<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Laste suremus on oluline k\u00fcsimus.<\/li>\n<li>Norra abiga on k\u00e4ivitunud uus fond, millega muretsetakse raha ravimite, moskiitov\u00f5rkude jmt vahendite jaoks. N\u00fc\u00fcd on oluline leida tervishoiut\u00f6\u00f6tajad ja suuremad s\u00fcsteemid. Lahendused peavad tulema arengumaadelt endilt mitte v\u00e4ljastpoolt.<\/li>\n<li>J\u00e4rgmise 828 p\u00e4evaga enne aastatuhande arengueesm\u00e4rkide t\u00e4htaega on v\u00f5imalik veel palju saavutada.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Mary Joy Pigozzi, T.E. Sheikha Mozah esindaja, Educate a Child programme direktor<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Miljonid lapsed ei k\u00e4i endiselt koolis ja Educate a Child (EAC) tegeleb selle probleemiga toetades ja kaasrahastades erinevaid programme.<\/li>\n<li>Programmi p\u00f5him\u00f5tteks on toetada neid kohti, kus on suurim vajadus ja selge plaan lahenduseks.<\/li>\n<li>Lahendused peavad olema suured ja nutikad.<\/li>\n<li>Tutvu fondiga aadressil <a href=\"http:\/\/www.educateachild.org.qa\">www.educateachild.org.qa<\/a><\/li>\n<li>Lisarahastus on oodatud. Seni on hea koost\u00f6\u00f6 haridusministeeriumitega.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Muhammad Yunus, majandusprofessor ja Grameeni panga asutaja<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Bangladest saavutas sel aastal 1. aastatuhande arengueesm\u00e4rgi (ennet\u00e4htaegselt). Kuue eesm\u00e4rgiga on riik enam-v\u00e4hem graafikus, aga kahega ei ole nii hea seis.<\/li>\n<li>Grameeni pank on t\u00e4naseks iseseisev ja funktsioneeriv organisatsioon. Alusades v\u00f5eti eesm\u00e4rgiks, et igal laenuv\u00f5tjal oleks sanitaarne tualett ja et nende lapsed k\u00e4iksid koolis. M\u00f5lemad eesm\u00e4rgid saavutati, sest keskenduti konkreetsetele eesm\u00e4rkidele.<\/li>\n<li>Panga kasumist on loodud kaks haiglat ja kolmas on ehitamisel. Samuti on tehtud energia valdkonnas infrastruktuuri arendamist. M\u00f5lemad on n\u00e4ited sotsiaalsest ettev\u00f5tlusest.<\/li>\n<li>Teemadest on oluline ka noorte probleemidega tegelemine \u2013 tuleviku liidrite arendamine. Keskendub tehnoloogia kasutamisele, nt. emade tervishoiu parandamiseks. Noored emad saavad oma olukorrast telefoniga pildi teha ja selle arstile saata, nii et haiglasse ei pea minema. Telefoniga saab t\u00e4nap\u00e4eval teha palju diagnostilist t\u00f6\u00f6d (kardiogrammi, silmauuringuid jmt), mis on odavad ja k\u00e4ttesaadavad teenused.<\/li>\n<li>Tulevikus on plaan kaasata ka teisi riike ja ettev\u00f5tteid, et teenuseid arendada. Juba t\u00e4na on nt. koost\u00f6\u00f6 Veoliaga puhta joogiveega varustamiseks.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>M\u00f5tteid arutelust:<\/strong> Oluline on muuta seda, kuidas naisi ja t\u00fcdrukuid meedias ja \u00fchiskonnas k\u00e4sitletakse ja kujundatakse. Geena Davis Institute on Gender and Media Studies tegi sellel teemal p\u00f5hjaliku anal\u00fc\u00fcsi, mille tulemustega saab tutvuda aadressil <a href=\"http:\/\/www.seejane.org\/research\">http:\/\/www.seejane.org\/research<\/a>. P\u00f5his\u00f5num: kui t\u00fcdrukud n\u00e4evad meedias, et naised on \u00fchiskonna hinnatud liikmed, siis nad ka usuvad, et suudavad ise selles osaleda.<\/p>\n<h2>Lisainfo: <a href=\"http:\/\/www.un.org\/millenniumgoals\/advocates\/\">http:\/\/www.un.org\/millenniumgoals\/advocates\/<\/a><\/h2>\n<p><strong>&#8220;Getting to Zero: How a post-2015 agreement that tackles inequality and poor governance will finish the job of the MDGs&#8221;<\/strong><\/p>\n<p><strong>Korraldaja:<\/strong> Save the Children, Taani ja Benin<\/p>\n<p><strong>Esinejad:<\/strong><\/p>\n<p>Hr. Christian Friis Back, Minister of Development Cooperation of Denmark<\/p>\n<p>Mr. Keith Hansen, Acting Vice President of Human Development at the World Bank<\/p>\n<p>Dr. Debapriya Bhattacharya, Chair, Southern Voice on Post-MDG<\/p>\n<p>Mr. John McArthur, Senior Fellow, UN Foundation and the Brookings Institution<\/p>\n<p>Ms. Elizabeth Stuart, Director of Policy and Research at Save the Children<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rkmed:<\/strong><\/p>\n<p>\u00dcrituse aluseks oli Save the Children v\u00e4rske raport &#8220;<a href=\"http:\/\/www.savethechildren.org.uk\/resources\/online-library\/getting-zero\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Getting to Zero: How we can be the generation that ends poverty<\/a>&#8220;, mis\u00a0toob v\u00e4lja organisatsiooni soovitused arengukoost\u00f6\u00f6 suundadeks p\u00e4rast 2015. aastat. Peamised ideed on\u00a0kokkuv\u00f5tvalt j\u00e4rgmised:<\/p>\n<ul>\n<li>P\u00e4rast 2015. aasta peab endiselt keskenduma vaesuse v\u00e4hendamisele.<\/li>\n<li>Mitmes valdkonnas on raske anal\u00fc\u00fcsi teostada, sest puuduvad andmed.<\/li>\n<li>Vaesuse peamised p\u00f5hjused on sissetulekute ebav\u00f5rdne jaotumine ja halb valitsemine.<\/li>\n<li>V\u00f5imalikud tulevikustsenaariumid on vanaviisi j\u00e4tkamine, vaesuse v\u00e4hendamine ja vaesuse v\u00e4hendamine parandades samal ajal valitsemistavasid.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Taani arenguministri avas\u00f5nad:<\/p>\n<ul>\n<li>Save the Children raport on kasulik ja h\u00e4sti koostatud.<\/li>\n<li>Maailma arenguks on vaja suuremat v\u00f5rdsust ja kasvu.<\/li>\n<li>K\u00f5ige aluseks on inim\u00f5igustel p\u00f5hinev arengukoost\u00f6\u00f6. K\u00f5ik \u00f5igused on \u00fchtemoodi olulised ja nende kaudu jagatakse j\u00f5ukust ning v\u00f5imu.<\/li>\n<\/ul>\n<h2>Loe ka Save the Children <a href=\"http:\/\/blogs.savethechildren.org.uk\/2013\/09\/getting-to-zero-ending-child-poverty-in-our-generation\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">blogi sissekannet raporti teemal<\/a>.<\/h2>\n<p><strong>&#8220;The voices of people living in poverty in the post-2015 agenda: Inclusion, participation and dignity&#8221;<\/strong><\/p>\n<p><strong>Korraldajad:<\/strong> <a href=\"http:\/\/www.cafod.org.uk\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">CAFOD<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.caritas.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Caritas Internationalis<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.trocaire.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Trocaire<\/a>, Iirimaa<\/p>\n<p><strong>Esinejad:<\/strong><\/p>\n<p>Mr. Michel Roy, Secretary General, Caritas Internationalis<\/p>\n<p>Mr. Joe Costello, Minister of State for Development and Trade, Ireland<\/p>\n<p>Ms. Judith Kaulem, COMPASS Lead Researcher, Zimbabwe \u2013 \u2018COMPASS 2015\u2019 research results<\/p>\n<p>Ms. Cliona Sharkey, Trocaire and Edith Luna Panda, Pragati \u2013 \u2018My Rights\u2019 research results<\/p>\n<p>Ms. Deyana Kostadinova, Secretary for Social Policies, Youth and Sports of the President of the Republic of Bulgaria<\/p>\n<p>Mr. Justin Kilcullen, Director, Tr\u00f3caire<\/p>\n<p>Moderaator:\u00a0Mr. Chris Bain, Director, CAFOD<\/p>\n<p>\u00dcritusel\u00a0selgitati\u00a0Suurbritannia poolt rahastatud initsiatiivi Participate (<a href=\"http:\/\/www.participate2015.0rg\">www.participate2015.0rg<\/a>), kus kogutakse erinevate riikide inimeste arvamusi ning erinevat t\u00f5estusmaterjali selle kohta, milliseid muutusi on vaja\u00a0p\u00e4rast 2015. aastat. Initsiatiivi osana koostas CAFOD uuringu &#8220;<a href=\"http:\/\/www.cafod.org.uk\/content\/view\/line\/11042\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Setting the Post-2015\u00a0Development\u00a0Compass: Voices from the Ground<\/a>&#8221;\u00a0, milles osales 1,420\u00a0inimest 56 vaeses kogukonnas Boliivias, Filipiinides, Ugandas ja Zimbabwes. Vaata uuringut l\u00e4hemalt <a href=\"http:\/\/www.cafod.org.uk\/content\/view\/line\/11042\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">siit<\/a>.<\/p>\n<p>Samuti tutvustas\u00a0Iirimaa katoliku\u00a0kiriku abiorganisatsioon Trocaire\u00a0oma\u00a0raportit &#8220;<a href=\"http:\/\/www.trocaire.org\/blogs\/beyond-2015\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">My Rights Beyond 2015: Making the Post 2015 Framework Accountable to the World&#8217;s Poor<\/a>&#8220;. Vaata ka videot inimeste arvamustega tuleviku teemal.<\/p>\n<p>[vimeo id=&#8221;75579532&#8243; width=&#8221;600&#8243; height=&#8221;350&#8243;]<\/p>\n<p>[\/toggle]<\/p>\n<p>[toggle title=&#8221;J\u00e4tkusuutlik areng Nigeerias ja Aafrikas&#8221; open=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<p><strong>&#8220;A Transformative agenda for sustainable\u00a0development in Nigeria and Africa: Lessons,\u00a0 actions and emerging perspectives&#8221;<\/strong><\/p>\n<p><strong>Korraldaja:<\/strong> Nigeeria<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rkmed:<\/strong><\/p>\n<p>\u00dcrituse avasid tervituss\u00f5nad Ban Ki-Moonilt (\u00dcRO peasekret\u00e4r) ja Helen Clarkilt (UNDP).<\/p>\n<p><strong>Professor Jeffrey Sachs<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Nigeeria on mitmes k\u00fcsimuses olnud arutelude eestvedaja, sh. v\u00f5lgade kustutamise teemal. Sellest saadud tulu on investeeritud vaesuse v\u00e4hendamisse.<\/li>\n<li>Nigeeria on esimene Aafrika riik, kus igas omavalitsuses on regulaarselt uuendatav online andmebaas GIS (info haiglate kohta).<\/li>\n<li>S\u00e4\u00e4stva arengu osas tehakse koost\u00f6\u00f6d \u00fcle 20 \u00fclikooliga.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Senegali president Macky Sall<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Koolis k\u00e4ijate arv on suurenenud, hariduses on n\u00fc\u00fcd eesm\u00e4rgiks kutsehariduse tugevdamine.<\/li>\n<li>Olulised ka p\u00f5llumajanduse moderniseerimine, infra arendamine kaubanduse edendamiseks.<\/li>\n<li>Tugevad partnerlused t\u00e4htsad.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Libeeria president\u00a0Ellen Johnson-Sirleaf<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Muljetavaldav, et Nigeerial on eraldi asutus MDG teemadega tegelemiseks.<\/li>\n<li>Aafrikas onoluline teha \u00fchine aruandlus\/raport, kus edusamme saaks uurida ja v\u00f5rrelda.<\/li>\n<li>Vaesuse v\u00e4hendamine on endiselt oluline, kuid post2015 peab vaatama inimarengut laiemalt. Ei tohi unustada kodaniku\u00fchiskonda.<\/li>\n<li>Aafrika riigid peavad ise oma plaanid s\u00f5nastama ja nende eest seisma. Protsessi peab juhtima Aafrika.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Ghana president John Dramani Mahama<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>MDG 1 on saavutatud ennet\u00e4htaegselt &#8211; 7 l\u00f5unapoolset regiooni on h\u00e4sti arenenud, aga 3 p\u00f5hjapoolset on maha j\u00e4\u00e4nud. P\u00fc\u00fcame sinna suuremat t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/li>\n<li>Majandusarengule ei peaks l\u00e4henema riigi-p\u00f5hiselt, vaid peaks tegema regionaalset koost\u00f6\u00f6d.<\/li>\n<li>Aafrika rahvaarv kasvab k\u00f5ige kiiremini. See on pluss, aga t\u00e4hendab ka seda, et peab looma k\u00f5ige rohkem uusi t\u00f6\u00f6kohti ning pakkuma \u00fcha enam sotsiaalseid garantiisid.<\/li>\n<li>T\u00fcdrukuid ei tohiks noorelt mehele panna, neil peab laskma koolis k\u00e4ia ja aidata riigi arengule kaasa aidata.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Nigeeria president Goodluck Jonathan<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Areng on olnud suur, kuigi probleeme on ka j\u00e4\u00e4nud.<\/li>\n<li>Teema on presidendile isikliku ajaloo t\u00f5ttu oluline.<\/li>\n<li>Haridusest t\u00e4htsam oma energiasektori arendamine.<\/li>\n<\/ul>\n<p>[\/toggle]<\/p>\n<p>[toggle title=&#8221;Inimv\u00e4\u00e4rne t\u00f6\u00f6, t\u00f6\u00f6r\u00e4nne ja migratsioon&#8221; open=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<p><strong>&#8220;Innovations in Labour Migration Governance and Development Outcomes: Making Decent Work a Reality for Migrant Workers&#8221;<\/strong><\/p>\n<p><strong>Korraldajad:<\/strong> Rahvusvaheline T\u00f6\u00f6organisatsioon ILO, Rootsi<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.ilo.org\/wcmsp5\/groups\/public\/---ed_protect\/---protrav\/---migrant\/documents\/meetingdocument\/wcms_222490.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Esinejad<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.ilo.org\/wcmsp5\/groups\/public\/---ed_protect\/---protrav\/---migrant\/documents\/briefingnote\/wcms_222189.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Taustapaber<\/a><\/p>\n<p>[youtube id=&#8221;3aOQVaEgIBs&#8221; width=&#8221;600&#8243; height=&#8221;350&#8243;]<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rkmed:<\/strong><\/p>\n<p><strong>Ann-Sofie Nilsson, Rootsi arenguminister<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Rootsi toetab ka l\u00fchiajalist ja hooajalist t\u00f6\u00f6r\u00e4nnet.<\/li>\n<li>Perekondade \u00fchendamine on oluline integratsiooni seisukohast.<\/li>\n<li>Kaitsma peab nii migrante kui ka Rootsi ettev\u00f5tteid, kes immigrante palkavad.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Arutelu:<\/strong><\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6andjate esindaja<\/p>\n<ul>\n<li>Ettev\u00f5tjate jaoks on r\u00e4nne positiivne. T\u00f6\u00f6j\u00f5ud ja innovatsioon.<\/li>\n<li>Ettev\u00f5tjad peaksid saama v\u00f5imaluse poliitikate kujundamises osaleda.<\/li>\n<li>Seadust rikuvad ettev\u00f5tted erinevates sektorites, aga v\u00e4\u00e4rikad ettev\u00f5tted ei riku v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6j\u00f5u \u00f5igusi.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Ameti\u00fchingud<\/p>\n<ul>\n<li>Peamised seisukohad K\u00f5rgetasemeliseks aruteluks.<\/li>\n<li>Sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus &#8211; inimv\u00e4\u00e4rne t\u00f6\u00f6 peaks olema k\u00f5ige alus.<\/li>\n<li>Poliitikad peaks olema \u00dcRO poolt \u00fchtselt kokku lepitud.<\/li>\n<li>ILO peab olema koordineerivas rollis.<\/li>\n<li>Kodaniku\u00fchiskonda peab kaasama, sh. t\u00f6\u00f6liste organisatsioonid.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Andrea DiBtetto &#8211; USAs tuleb uus ja parem immigratsioonipoliitika (Senat peab veel heaks kiitma)<\/p>\n<p>Botswana migratsiooniga tegelev kodaniku\u00fchendus <a href=\"http:\/\/bwjobs4graduates.com\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">BW Jobs 4 Graduates<\/a> &#8211; r\u00e4nne on arengu osa ja v\u00f5imaldab seda.<\/p>\n<p>Unustada ei tohiks, et rahvastik vananeb paljudes kohtades (samuti migrandid). Samuti on oluline kaasata puuetega inimesi.<\/p>\n<p>[\/toggle]<\/p>\n<p>[toggle title=&#8221;Rahumeelsed, \u00f5iglased ja vastupanuv\u00f5imelised kogukonnad post-2015 maailmas&#8221; open=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<p><strong>&#8220;Ensure Peaceful, Just and Resilient Societies in the Post-2015 Development Agenda&#8221;<\/strong><\/p>\n<p><strong>Korralajad:<\/strong> Finland, Guatemala, Philippines, Rwanda and Timor-Leste, United Nations Development Programme (UNDP), United Nations Peacebuilding Support Office (PBSO), United Nations Children\u2019s Fund (UNICEF), The African Centre for the Constructive Resolution of Disputes (ACCORD), Institute for Economics and Peace (IEP), Saferworld<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" src=\"http:\/\/link.brightcove.com\/services\/player\/bcpid1722935254001?bctid=2698101812001&amp;autoStart=false&amp;width=480&amp;height=270\" width=\"480\" height=\"270\" frameborder=\"0\" scrolling=\"no\"><\/iframe><\/p>\n<p><strong>M\u00e4rkmed:<\/strong><\/p>\n<p><strong>Heidi Hautala, Soome arenguminister<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Ilma turvalisuseta ei ole arengut.<\/li>\n<li>Soome osales \u00fchises konsultatsioonid Indoneesia, Panama ja Libeeriaga. Olulised j\u00e4reldused nendest aruteludest on, et turvalisus peab olema arengu aluseks, oluline on vastupanuv\u00f5ime suurendamine, naistevastanae v\u00e4givald tuleb k\u00f5rvaldada, \u00f5igusriik ja ligip\u00e4\u00e4s \u00f5igusm\u00f5istmiseke peab k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav olema, sh.\u00a0haavatavatele r\u00fchmadele.<\/li>\n<li>Rahu peab olema arengukoost\u00f6\u00f6 aluseks.<\/li>\n<li>Konsultatsioonid j\u00e4tkuvad teiste partnerriikidega.<\/li>\n<\/ul>\n<p>(<a href=\"http:\/\/formin.finland.fi\/public\/default.aspx?contentId=288268&amp;nodeId=23&amp;contentlan=2&amp;culture=en-US\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Loe Heidi Hautala k\u00f5net<\/a>)<\/p>\n<p><strong>Jose Luis Guterres, Ida-Timori v\u00e4lis- ja koost\u00f6\u00f6ministeerium<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Ida-Timori n\u00e4ide, et rahu ja areng k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es.<\/li>\n<li>Muutused v\u00f5tavad kaua aega.<\/li>\n<li>Oluline on erakondade\u00fclene koost\u00f6\u00f6 riigi sees. Eelmisel aastal suutsid varem konfliktis olnud osapooled leppida kokku riigieelarves. Oluline on konsensuse loomine.<\/li>\n<li>Konfliktiriikides peavad inimesed ise s\u00f5nastama, mis on nende jaoks rahu ja millist arengut soovitakse.<\/li>\n<li>Oluline on kaasata kodaniku\u00fchiskonda ja tagada meedia s\u00f5ltumatus.<\/li>\n<li>Paranenud on ka suhted naaberriikidega, kellega varem oldi konfliktis.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Helen Clark, UNDP<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Rahu on arengu ja demokraatia aluseks. J\u00e4tkuv toetus on oluline.<\/li>\n<li>Rahu paranadab suhteid kogukondade vahel.<\/li>\n<li>Vastupanuv\u00f5ime erinevatele keskkonna, majanduse ja sotsiaalsetele ohtudele on t\u00e4htis.<\/li>\n<li>Arengukoost\u00f6\u00f6d ei tohi pooleli j\u00e4tta, kui asjad hakkavad rahu osas natuke paremuse poole liikuma. Ida-Timor on n\u00e4ide sellest, et nii v\u00f5ivad tekkida tagasil\u00f6\u00f6gid. Samuti on n\u00e4iteks Mali.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Ekaterina Parrilla, Guatemala<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Endiselt on mitmeid probleeme sisejulgeolekuga p\u00e4rast 36 aastat kodus\u00f5da.<\/li>\n<li>Konflikt tekitas palju vaesust. Tagaj\u00e4rjed: ebav\u00f5rdsus (sissetulek, sooline jm), toiduga kindlustatus madal, keskkonnakatastroofidega tegelemine n\u00f5rk.<\/li>\n<li>Guatemala on \u00fcks haavatavamaid riike maailmas nii keskkonna kui ka vaesuse osas.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Glaver Catete, Rwanda rahandus- ja majandusminister<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Konflikt kahjustas oluliselt riigi majandust. P\u00e4rast genotsiidi pidi uuesti nullist alustama, sest riigil puudusid omad vahendid.<\/li>\n<li>Rwanda lahendus oli keskenduda inimeste lepitamisele ja pagulaste tagasi toomisele, sest ilma inimesteta ei ole v\u00f5imalik riiki \u00fcles ehitada. Samuti pandi paika traditsioonidel p\u00f5hinev \u00f5igusem\u00f5istmise s\u00fcsteem, et inimesed saaksid \u00fcheskoos edasi elada.<\/li>\n<li>Hoolimata kriisidest on Rwanda majandus kasvanud ja arenguabi osakaal v\u00e4henenud.<\/li>\n<li>Naiste kaasamiseks seati sisse 50% kvoot parlamendis. T\u00e4na on naisi isegi 56%. Kaasamine andis naistele enesekindlust.<\/li>\n<li>V\u00e4ikelaenude abiga on ettev\u00f5tluses osalenute arv kasvanud 8%-lt 52%le ja varsti peaks j\u00f5udma 80%ni.<\/li>\n<li>Rwanda on ainus riik Aafrikas, kus on k\u00f5ikidel inimestel tervisekindlustus.<\/li>\n<li>T\u00e4htis arendada institutsioone, aruandlust ja l\u00e4bipaistvust.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Arsenio M. Balisacan, Filipiinide sotsiaal-majandusliku arengu planeerimise minister<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Uuringud n\u00e4itavad, et konflikt m\u00f5jutab k\u00f5ige rohkem maapiirkondades elavate t\u00fcdrukute inimarengut.<\/li>\n<li>Uue valitsue jaoks on olulised m\u00e4rks\u00f5nad kaasamine ja tugevad inistitustioonid. See on aidanud kaasa majanduskasvule.<\/li>\n<li>Konflikt kestab ka praegu ja on takistu\u0161eks kogu riikide arengule &#8211; majanduskasv ei ole nii kiire kui v\u00f5iks olla jmt.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Vasu Gounden, ACCORD<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Riigid ei suuda rahu tagada ilma kodaniku\u00fchiskonna ja erasektoritega (sh Twitter jt).<\/li>\n<li>Kodaniku\u00fchendused ei ole valitsuse osa ja ei peakski, aga neid peab sisuliselt kaasma.<\/li>\n<li>\u00dchendused on n\u00f5us HLP j\u00e4reldustega, aga priorteetide ja konkreetsete tegevuste osas tuleb teha arutelu.<\/li>\n<li>Kui k\u00f5ikeh\u00f5lmavad on eesm\u00e4rgid? Kuidas tagada t\u00e4itmine? Kuidas kaasata v\u00e4hemused?<\/li>\n<li>Kui rahu on arengu eelduseks, siis peab seda v\u00e4ljendama ka rahalises toetuses. V\u00f5rreldes relvat\u00f6\u00f6stusega saab rahu teema v\u00e4ga v\u00e4he raha.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Erik Solheim, OECD DAC direktor<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Maailm pole kunagi olnud kunagi nii rahulik kui peaegu. Kuigi see ei lohuta naisi Kongo DVs, on see ikkagi oluline saavutus.<\/li>\n<li>Rahu saavutamine on alati poliitiline protsess, sest ka laiaulatuslik v\u00e4givald on samuti poliitiline ja organiseeritud n\u00e4htus.<\/li>\n<li>Kuidas saab v\u00e4lismaailm abistada? \u00dcks lahendus on &#8220;new deal principles&#8221; abil, kuid t\u00e4naseni puudub praktiline rakendus reaalsetes konfliktiolukordades.<\/li>\n<li>Sri Lankas oli mingil hetkel k\u00fcmneid doonoreid, kes \u00fckski ei koordineerinud oma abi. See oli suur administratiivne koormus Sri Lanka jaoks ning tekitas l\u00f5puks ka uusi konflikte.<\/li>\n<li>DAC sihiks on leida praktiline v\u00e4ljund &#8220;new deal principles&#8221; rakendamisele.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Arutelu:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Ettev\u00f5tjate jaoks on rahu oluline, sest ilma selleta ei ole v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6tada. See on oluline nii sotsiaalses kui ka majanduslikus plaanis.<\/li>\n<li>Jah, rahu ja areng on seotud, aga kas neid peaks post-2015 raames koos k\u00e4sitlema? Tugevate institustioonide vajalikkus n\u00e4itab, miks rahu k\u00fcsimused peaks olema osa arengukoost\u00f6\u00f6st. Rahu ei t\u00e4henda vaid v\u00e4givalla puudumist, vaid ka \u00f5igluse olemasolu.<\/li>\n<li>Arengu ja turvatunde olemasolu tagab, et inimesed ei lasku konfliktidesse ega riski nende h\u00fcvede kaotamiseks.<\/li>\n<li>Rwanda ja L\u00f5una-Korea t\u00f5estavad, et rahu saavutamine on v\u00f5imalik ka \u00fche p\u00f5lvkonna jooksul, aga k\u00fcsimus on selles, mis hinnaga see saavutati.<\/li>\n<\/ul>\n<h2>Vaata ka &#8220;<a href=\"https:\/\/selectra.co.uk\/energy\/news\/world\/the-world-we-want\">Report of the Expert Meeting: An Accountability Framework for Conflict, Violence, Governance and Disaster in the Post-2015 Development Agenda<\/a>&#8220;<\/h2>\n<p><strong>&#8220;Enhancing Accountability for Sexual Violence in Conflict&#8221;<\/strong><\/p>\n<p><strong>Korraldaja:<\/strong>\u00a0Eesti<\/p>\n<p><strong>Esinejad:<\/strong><\/p>\n<p>Mr. Urmas Paet, Minister of Foreign Affairs of Estonia<\/p>\n<p>Mr. William Hague, Secretary of State for Foreign and Commonwealth Affairs of the United Kingdom<\/p>\n<p>Ms. Tiina Intelmann, President of the Assembly of States Parties to the Rome Statute of the International Criminal Court<\/p>\n<p>Ms. Fatou Bensouda, Prosecutor, International Criminal Court<\/p>\n<p>Moderated by:\u00a0Ms. Brigid Inder, Executive Director, Women\u2019s Initiative for Gender Justice and Special Gender Advisor to the Prosecutor of the International Criminal Court<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rkmed:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>H\u00fcvitiste rahastamine on kriitiliselt madal, eriti seksuaalkuritegude puhul.<\/li>\n<li>Naisliikumiste suurus ja tugevus on k\u00f5ige olulisem tegur seksuaalkuritegude \u00e4rahoidmisel. Rahastus naisorganisatsioonide tugevdamisele on praktiliselt olematu. Need organisatsioonid on ka need, kes peaks valitsuste \u00fcle valvama. Kodaniku\u00fchenduste rahastamiseks on v\u00f5imalik raha leida, kui on piisavalt poliitilist tahet.<\/li>\n<li>\u00dcheks takistuseks on kultuuriline vastuseis &#8211; ehk peaks kaasama usulisi liidreid? Seda on nt. Guineas edukalt tehtud naiste \u00fcmberl\u00f5ikamisega v\u00f5itlemisel ja peaks tegema ka teistes riikides.<\/li>\n<li>Milline on meeste roll seksuaalkuritegudega v\u00f5itlemisel? Alustuseks v\u00f5iks UN Women j\u00e4rgmine juht olla mees ja \u00dcRO peasekret\u00e4r naine.<\/li>\n<li>Kas Rahvusvahelises Kriminaalkohtus\u00a0t\u00f6\u00f6tatakse ka ohvritega seksuaalkuritegude ennetamiseks? Ohvrid saavad protsessis osaleda ja Rwanda kaasuse puhul see ka juhtus. Ohvrite lood on kohtus oluline t\u00f5estusmaterjal.<\/li>\n<li>Riigid peaksid tegema rohkem regionaalset koost\u00f6\u00f6d.<\/li>\n<li>Endiselt on 70 riiki, kes ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu lepingut allkirjastanud, aga peaksid seda tegema, et tagada parem kaitse naistele jt ohvritele.<\/li>\n<li>Al-Bashir ei ole \u00dcRO peaassambleel, mis on m\u00e4rk, kuidas tema rahvusvahelisse \u00f5igusesse suhtub.<\/li>\n<li>\u00dcRO julgelekun\u00f5ukogu peaks rohkem kasutama Rahvusvahelist Kriminaalkohust, aga takistuseks on see, et isegi n\u00f5ukogu liikmesriigid ei ole Rooma statuuti ratifitseerinud. See takistab ka S\u00fc\u00fcria konfliktiga tegelemist.<\/li>\n<\/ul>\n<p>[\/toggle]<\/p>\n<p>[toggle title=&#8221;Women Leaders Forum &#8211; naiste tervise ja hariduse seosed j\u00e4tkusuutliku arenguga&#8221; open=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<p><strong>\u201cWomen Leaders Foundation: Connecting Women\u2019s Heath and Girl\u2019s Education for Scalable and Sustainable Development\u201d<\/strong><\/p>\n<p><strong>Korraldajad:<\/strong> <a href=\"http:\/\/www.adaorganization.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Advanced Development for Africa Foundation<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.partnerships.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Global Partnerships Forum<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.un.org\/partnerships\/Docs\/DHI%20Vision%20&amp;%20Mission.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Digital He@lth Initiative<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.itu.int\/en\/ITU-D\/Pages\/default.aspx\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">International Telecommunications Union<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.unaids.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">UNAIDS<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.partnerships.org\/tl_files\/data\/WLF_2013.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Programm<\/a><\/p>\n<p>\u00dcrituse eesm\u00e4rk oli r\u00f5hutada mobiilip\u00f5hise- ja interneti-p\u00f5hise tervishoiu olulisust arengumaade (naiste) jaoks. Esinejad toonitasid, et tulevikus on olulised m\u00e4rks\u00f5nad e-tervishoid ja lairiba \u00fchendus. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad\u00a0ja lairiba \u00fchendus peaksid kajastuma ka post-2015 eesm\u00e4rkides.<\/p>\n<p>Tutvustati projekti <a href=\"http:\/\/www.millennia2015.org\/Zero_Mothers_Die\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Zero Mothers Die<\/a>, mis pakub\u00a0mobiilip\u00f5hist tervishoiuteenust rasedatele naistele.\u00a0Teemast huvitatud v\u00f5ivad v\u00f5tta \u00fchendust Jeannine Lemaire-iga, <a href=\"mailto:lemaire.jeannine@gmail.com\">lemaire.jeannine@gmail.com<\/a>.<\/p>\n<p>\u00dcheks \u00fcrituse avaesinejaks oli Pr. Toyin Saraki, kes asutas <a href=\"http:\/\/www.wbfafrica.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Wellbeing Foundation Africa<\/a>. See organisatsioon \u00fcritab lahendada Aafrika naiste tervishoiuga seotud k\u00fcsimusi ning otsib innovaatilisi rahastusv\u00f5imalusi antud teemaga tegelemiseks. Pr. Saraki tegevusi tutvustab j\u00e4rgnev video:<\/p>\n<p>[youtube id=&#8221;nd4oZE2RHoM&#8221; width=&#8221;600&#8243; height=&#8221;350&#8243;]<\/p>\n<p>[\/toggle][\/accordian]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Septembri viimasel n\u00e4dalal New Yorgis toimunud \u00dcRO peaassambleel oli teiste teemade hulgas erilise t\u00e4helepanu all arengumaade tulevik ja globaalne s\u00e4\u00e4stev&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":4261,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[35],"class_list":["post-4235","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-arengukoostoo"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4235","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4235"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4235\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11392,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4235\/revisions\/11392"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4261"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4235"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4235"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4235"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}