{"id":4398,"date":"2013-11-19T12:32:11","date_gmt":"2013-11-19T10:32:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?p=4398"},"modified":"2013-11-19T12:32:11","modified_gmt":"2013-11-19T10:32:11","slug":"birma-areng-edulugu-voi-valjamoeldis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/birma-areng-edulugu-voi-valjamoeldis\/","title":{"rendered":"Birma areng \u2013 edulugu v\u00f5i v\u00e4ljam\u00f5eldis?"},"content":{"rendered":"

Birmast (Myanmar) on maailm taas r\u00e4\u00e4kima hakanud seoses formaalse re\u017eiimimuutusega, varasemast militaarsest huntast sai peale 2010. aastat ametlikult parlamentaarne vabariik. <\/strong><\/p>\n

Samas on Birma endiselt ebastabiilne – riigistruktuurid on n\u00f5rgad v\u00f5i suisa olematud ja seda nii \u00f5igusriigi, seadusandluse, korrakaitse, kui sotsiaalteenuste valdkondades. Endiselt on lahendus leidmata s\u00f5jalisele konfliktile keskvalitsuse ning v\u00e4hemusrahvusete (kat\u0161inid, wad, \u0161anid) vahel. Viimased soovivad f\u00f6deraalriigi p\u00f5him\u00f5tete juurutamist ning oluliselt suuremat iseseisvust keskvalitsusest, mille t\u00e4nase tuumiku moodustavad endised s\u00f5jav\u00e4e juhid. See on aga vaid probleemide j\u00e4\u00e4m\u00e4e veepealne osa. Alates iseseisvumisest 1945. aastal on riiki l\u00f5hestanud sisemised pinged. 1960. aastast on riigi juhtimise hooba enda k\u00e4es hoidnud s\u00f5jav\u00e4gi, mille karmik\u00e4elisus oli veel viis aastat tagasi v\u00f5rreldav P\u00f5hja-Korea re\u017eiimiga. Kuid see on vaid \u00fcks v\u00f5imalus Birmast ja sealsete rahvuste k\u00e4ek\u00e4igust r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

Hoopis teistes toonides pildi saab maalida Birma valitsuse propagandat ja suurlinnade \u2013 Yangoni ja Mandalay \u2013 arengut kujutades. Diskursusesse kuuluvad j\u00f5uliselt kasvav rahvusvaheline kogukond ning selle ellukutsutud abiprogrammid. Kohaliku organisatsiooni The Local Resource Centre (rahastatud EL’i poolt) raporti kohaselt olid 2012. aastal Birmas tegevad 65 suurt rahvusvahelist organisatsiooni ning nende k\u00f5rval hinnanguliselt 1500-3000 kohalikku ametlikult registreeritud kodaniku\u00fchendust. Lisaks on riigis mitu tuhat registreerimata kogukonnap\u00f5hist organisatsiooni (CBO).<\/p>\n

\"DSC08411\"<\/a><\/p>\n

\u00a0Kohalike rikaste elamu\u00a0Pyin Oo Lwin’i linnas<\/em><\/p>\n

Sarnane buum on toimunud ka erasektoris, kus peamiselt l\u00e4\u00e4neriikidest, aga ka rikastest Aasia riikidest p\u00e4rit suured ettev\u00f5tted otsivad v\u00f5imalust Birma turule sisenemiseks. Selline olukord on tekitanud omamoodi ringina toimiva s\u00fcsteemi, mis kaasab v\u00e4lisriikide valitsusi, erasektorit ja kodaniku\u00fchendusi. Sisuliselt teenib \u00fcks teise huve. Minu \u00fcllatuseks r\u00e4\u00e4kisid just kohalikud aktivistid ning l\u00e4\u00e4neriikidest p\u00e4rit kohapealsed ajakirjanikud, kuidas \u00fcks v\u00f5i teine suurkorporatsioon v\u00f5i v\u00e4lisriik on saanud magusaid arendusprojekte Birmas ning kuidas see k\u00f5ik on tugevalt seotud arengukoost\u00f6\u00f6 projektidega. \u00dcsna selgelt joonistub s\u00e4\u00e4rane pilt v\u00e4lja USA, Jaapani, L\u00f5una-Korea, Norra (!), aga ka Prantsusmaa ja Tai puhul, kes k\u00f5ik investeerivad suuri summasid Birmasse arengukoost\u00f6\u00f6 projektide raames. Tegemist on riikidega, kelle ettev\u00f5tetel on \u00f5nnestunud endale saada k\u00f5ige tulusamad ning strateegiliselt olulised riigi \u00fclesehitust\u00f6\u00f6 projektid (sadamad, infrastruktuur, telekommunikatsiooniv\u00f5rgud, transpordivaldkond, energiasektor, jne). Sama skeemi kasutamisest r\u00e4\u00e4kis varjamatult Birma k\u00f5rge ministeeriumi ametnik, kelle s\u00f5nul teenib igasugune arengukoost\u00f6\u00f6 raames antav v\u00e4lisabi otseselt selle v\u00e4lisriigi \u00e4rihuve Birmas, kusjuures suur osa abirahadest voolab otse s\u00f5jav\u00e4e juhtfiguuride ning valitsusliikmete taskutesse.<\/p>\n

\u00a0\"DSC07783\"<\/a><\/p>\n

Yangoni linnapilt.<\/em>
\nElamupark on amortiseerunud, kuid korerite rendihinnad on v\u00f5rreldavad Tallinna kesklinnaga,<\/em>
\nsest riiki saabunud rahvusvaheline kogukond on hinnad ulmeliselt k\u00f5rgeks ajanud.<\/em><\/p>\n

Minu v\u00e4lit\u00f6\u00f6d Birmas n\u00e4itasid samuti, et suurte doonorite abiraha riigi keskaladest naljalt kaugemale ei j\u00f5ua. Keskendusin otseselt \u0161anide v\u00e4hemusrahvuse (keda on hinnaguliselt 4 miljonit) kodaniku\u00fchiskonnale ning sealsetele kogukonnap\u00f5histele organisatsioonidele (CBO), Hinnanguliselt 75% arengukoost\u00f6\u00f6 ja arenguabi projekte keskendub just enamusrahvuse bamarite aladel levinud probleemide lahendamisele. K\u00f5ige vaesemad osariigid Chin, Rakhaing ning kodus\u00f5jast laastatud Kachini osariik P\u00f5hja-Birmas aga ei n\u00e4e pea \u00fchtegi rahvusvaheliste doonorite arenguabi v\u00f5i koost\u00f6\u00f6programmi, mille Birma keskvalitsus oleks heaks kiitnud. Kohalikel on kindel arvamus, et keskvalitsus t\u00f6\u00f6tab igal v\u00f5imalikul moel v\u00e4hemusi puudutava arenguabi ja arengukoost\u00f6\u00f6 vastu, sest see parandaks viimaste olukorda, looks kontakte nende ja v\u00e4lismaailma vahel ning v\u00f5iks seel\u00e4bi muutuda ohtlikuks keskv\u00f5imule.<\/p>\n

Sellest tulenevalt rakendab riigi keskvalitsus karmik\u00e4elist ning diskrimineerivat poliitikat v\u00e4hemsrahvuste suhtes. N\u00e4iteks peavad seaduse kohaselt k\u00f5ik kodaniku\u00fchendused end ametlikult registreerima, kuid tegevusloa andmine s\u00f5ltub kohalikust omavalitsusest. See t\u00e4hendab, et mitte \u00fckski v\u00e4hemusrahva elu-olu parandada p\u00fc\u00fcdev organisatsioon seda ei saa. Minul ei \u00f5nnestunud \u0161anide v\u00e4hemusrahva aladel kohata mitte \u00fchtegi organisatsiooni, kes oleks saanud vastava tegevusloa. Nii nad siis tegutsevadki mitteametlikult, seades ohtu nii oma tegevuse kui ka liikmed, kuna s\u00f5jav\u00e4gi ja ametnikud v\u00f5ivad neid trahvida v\u00f5i nende tegevuse igal hetkel peatada. Samuti ei kvalifitseeru sellised organisatsioonid n\u00e4iteks \u00dcRO arenguabi rahadele ega ka paljude teiste rahvusvaheliste organisatsioonide partneriteks.<\/p>\n

\u00a0\"photo-66\"<\/a><\/p>\n

Wa rahvusgrupi lastele m\u00f5eldud lastekodu Lashio linnas.
\n<\/em>Seda ehitatakse edasi vastavalt v\u00f5imalustele ning hetkel oli t\u00f6\u00f6 peatunud<\/em>.<\/p>\n

Samas lahendavad just sellised kogukonnap\u00f5hised kohalike algatatud ja veetud organisatsioonid k\u00f5ige valulikumaid \u00fchiskonna tulipunkte, seda enda oskusteabe ning tagasihoidlike rahaliste vahendite abil. Birma valitsusele liiga tegemata v\u00f5ib \u00f6elda, et mitmed v\u00f5tmet\u00e4htsusega ning arenenud l\u00e4\u00e4nes riigisektori \u00f5lul olevaid valdkondi katavad Birmas just kodaniku\u00fchendused, nende hulgas tervishoiu ning hariduse pakkumist. T\u00f5si, suurlinnades ning bamarite aladel kohtab peamiselt riigi rahastatud koole ja haiglaid, kuid m\u00f5nik\u00fcmmend kilomeetrit linnapiirist on pilt sootuks muutunud ning riigi kohalolekust ei ole sotsiaalteenuste pakkumise n\u00e4ol j\u00e4lgegi.<\/p>\n

Kui ma esmalt arvasin, et kohaliku tasandi kodaniku\u00fchendused Birmas puuduvad v\u00f5i on nii algelised, et ei tegele keeruliste \u00fchiskondlike probleemide lahendamisega, siis kohapeal selgus vastupidine – just need organisatsioonid teevad k\u00f5ige olulisemat t\u00f6\u00f6d. N\u00e4iteks kohtasin \u0161anidest aktiviste, kes ehitavad v\u00e4ikek\u00fcladesse (100-200 majapidamist) koole ning koolitavad sinna \u00f5petajaid. \u00dche kooli ehitamise hind j\u00e4\u00e4b 1000-1500 euro kanti ning \u00fche \u00f5petaja kuupalga (umbes 50 eurot) maksab k\u00fclakogukond ise, kusjuures vastava summa kokkusaamine k\u00e4ib neile tihti \u00fcle j\u00f5u. Veel kohtasin \u0161anidest arste, kes elavad ja t\u00f6\u00f6tavad suurlinnas Mandalays, kuid teevad iga kuu oma raha eest meeskonnana (20-30 arsti) k\u00fclastusi raskesti ligip\u00e4\u00e4setavatesse k\u00fcladesse. Nad pakuvad arstiabi, ravimeid ning tervishoiu koolitusi k\u00fclaelanikele, kes enamasti j\u00e4rgivad endiselt traditsioonilisi ravimeetodeid ning kuulavad k\u00fcla \u0161amaani n\u00f5uandeid. Need on aga \u00fcksikud n\u00e4ited, kuidas kohalikud v\u00e4hemusrahvad oma n\u00f5rgemate liimete eest ise hoolt p\u00fc\u00fcavad kanda ning teevad seda oma v\u00e4hestest vahenditest.<\/p>\n

\"DSC08322\"<\/a><\/p>\n

Budistlik noormunk koolis, Lashio, Shani osariik.
\n<\/em>Tahvli kohal on Aung Sani pilt, keda peetakse kaasaegse Birma rajajaks.<\/em><\/p>\n

L\u00f5petuseks v\u00f5ib k\u00fcsida, kas Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 Birmas on m\u00f5istlik v\u00f5i m\u00f5ttetu ettev\u00f5tmine? Olen kindel, et seda (t\u00e4na veel \u00f5nnetus seisus) riigi toetamist tasub Eesti organisatsioonidel kaaluda, sest meil on oma kindel konkurentsieelis olemas. Kuigi esmapilgul v\u00f5ib tunduda, et k\u00f5ik maailma suured doonorid on seal juba kohal, siis l\u00e4hemal vaatlusel on selge, et v\u00e4hemusrahvused ning riigi keskusest vaadates perifeersemad piirkonnad on katmata ning sealsed aktivistid ning organisatsioonid on v\u00e4ga huvitatud koost\u00f6\u00f6st Eesti-suguste neutraalsete v\u00e4ikeriikidega. Kohalikud aktivistid on suurriikide majandus-poliitilistes eesm\u00e4rkides ning valitseva re\u017eiimi s\u00f5bralikkuses niiv\u00f5rd pettunud, et neid ei usaldata ning koost\u00f6\u00f6s n\u00e4hakse pigem ohte kui \u00f5nnestumisi. Samuti kurdavad kohalikud, et ameeriklastel, brittidel ning prantslastel on kombeks tulla domineerival viisil \u00f5petama, mitte koost\u00f6\u00f6st s\u00fcndivaid lahendusi otsima. See ei ole samuti uhketele ning isetadlikutele birmalastele meeltm\u00f6\u00f6da. Eesti eelis peitub asjaolus, et tulenevalt ajaloolisest taustast ning rahapuudusest oleme me enda jaoks olnud sunnitud leidma nutikaid, odavaid ning j\u00e4tkusuutlike lahendusi \u2013 kombinatsioon, mis sobib suurep\u00e4raselt ka Birma jaoks. Lisaks on Eesti Kagu-Aasia suunaline poliitika neutraalne ning meil puuduvad keerulised ajaloolised sidemed sealsete riikide ning rahavastega. Aga mis k\u00f5ige t\u00e4htsam \u2013 Birma kultuur ja sealsed inimesed on imelised ning nendega koost\u00f6\u00f6st oleks ka Eesti organisatsioonidel palju \u00f5ppida!<\/p>\n

 <\/p>\n

Triinu P\u00fcvi
\nTallinna \u00dclikooli doktorant<\/p>\n

 <\/p>\n

\"photo-68\"<\/a><\/p>\n

Artikli autor Lashios \u00fche \u0161anide lastekodu kasvandikega, kes on just koolist l\u00f5unaks lastekodusse tulnud, et s\u00fc\u00fca ja siis kooli naasta. Seda lasekodu peab \u00fcleval j\u00f5ukam kohalike \u0161anide kogukond linnas.\u00a0<\/em><\/p>\n

Veetsin 2013. aasta suve Birmas seoses v\u00e4lit\u00f6\u00f6dega, mis olid osa minu doktorantuuri\u00f5pingutest. Kuna keskendun oma doktorit\u00f6\u00f6s kodaniku\u00fchiskonna ning arengu-uuringute k\u00fcsimustele Birmas, siis oli v\u00e4lit\u00f6\u00f6de eesm\u00e4rk k\u00fclastada \u0161ani osariiki (Ida-Birmas, piirneb Tai, Laose ja Hiina Rahvavabariigiga), kohtuda kohalike aktivistide, poliitikute, kodaniku\u00fchenduste liikmete ning kultuuritegelastega. Samuti olin kontaktis rahvusvaheliste organisatsioonide t\u00f6\u00f6tajate ning ajakirjanikega, kes baseeruvad peamiselt suurlinnades \u2013 Yangonis ja Mandalays.<\/p>\n

\u00a0—
\n22. jaanuarini 2014 saab kandideerida vabatahtlikuks Birmasse\/Myanmari.
\nLoe t\u00e4psemalt:\u00a0www.terveilm.ee\/glen<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Birmast (Myanmar) on maailm taas r\u00e4\u00e4kima hakanud seoses formaalse re\u017eiimimuutusega, varasemast militaarsest huntast sai peale 2010. aastat ametlikult parlamentaarne vabariik….<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":4412,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[23],"class_list":["post-4398","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-inimoigused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4398","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4398"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4398\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4412"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4398"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4398"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4398"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}