{"id":4533,"date":"2013-12-21T08:37:09","date_gmt":"2013-12-21T06:37:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?p=4533"},"modified":"2013-12-21T08:37:09","modified_gmt":"2013-12-21T06:37:09","slug":"uleskutse-ara-raiska-puhade-ajal-toitu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/uleskutse-ara-raiska-puhade-ajal-toitu\/","title":{"rendered":"\u00dcleskutse \u2013 \u00e4ra raiska p\u00fchade ajal toitu!"},"content":{"rendered":"

Sel n\u00e4dalavahetusel varub enamus peresid j\u00f5uludeks toitu. Euroopa Komisjoni uurimus n\u00e4itab, et Eesti majapidamistes visatakse \u00e4ra\u00a0\u00fche inimese kohta rohkem kui kilo toitu ja toiduj\u00e4\u00e4tmeid n\u00e4dalas.<\/strong><\/p>\n

Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespoki s\u00f5nul suurenevad j\u00f5ulude ajal nii toidu tarbimine kui raiskamine. \u201cKui peres on kaks t\u00e4iskasvanut ja kaks last, t\u00e4hendab see keskmiselt neli ja pool kilo \u00e4ra visatud toitu n\u00e4dalas. Arvestades, et j\u00f5ulude ajal ostetakse tavap\u00e4rasest rohkem toitu, on tegelikud kogused ilmselt veelgi suuremad.\u201d<\/p>\n

\u201cOsa meie toidust tuleb arengumaadest, kus on puudus nii p\u00f5llumaast kui veest. Toidu raiskamine h\u00e4vitab ressursse nagu vesi, p\u00f5llumaa ja elekter, tekitab pr\u00fcgi ning aitab kaasa kliimamuutuste tekkele. Hoides kokku vaid veerandi maailmas \u00e4ra visatavast toidust j\u00e4tkuks piisavalt s\u00fc\u00fca 870 miljonile maailma n\u00e4ljah\u00e4dalisele\u201d, selgitab Andrespok.<\/p>\n

J\u00f5ulude ajal m\u00f5eldakse tavap\u00e4rasest rohkem kaaslaste heaolule. AK\u00dc kutsub peresid m\u00f5tlema inimestele nii Eestis kui teistes riikides, kes on meie toidulaual oleva toidu kasvatanud. H\u00e4sti planeeritud pidus\u00f6\u00f6k s\u00e4\u00e4stab keskkonda ja austab toidu kasvatanud talunikke.<\/p>\n

Toidu targaks kasutamiseks vaja j\u00e4rgida m\u00f5nda lihtsat reeglit:<\/strong><\/p>\n

    \n
  1. Ole toidukoguseid planeerides realistlik. Tee ostunimekiri retseptide alusel. Kui eelmise j\u00f5ulu ajal j\u00e4i enamik toitu \u00fcle, v\u00f5id sel korral julgelt koguseid v\u00e4hendada.<\/li>\n
  2. Toitu ostes vaata \u201cparim enne\u201d kuup\u00e4eva, et saaksid j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud toitu kasutada ka peale j\u00f5ululaup\u00e4eva.<\/li>\n
  3. Ostudega koju tulles t\u00f5sta k\u00fclmkapis vanemad toiduained ettepoole. Nii v\u00e4hendad riski, et samal ajal on avatud mitu sama toote pakki, millest osad juba hallitavad.<\/li>\n
  4. Lauas olles \u00e4ra kuhja taldrikutele v\u00f5imalikult palju toitu, k\u00fclalised saavad ise soovi korral juurde t\u00f5sta.<\/li>\n
  5. Kasuta j\u00e4\u00e4ke nutikalt \u2013 liha\u00fclej\u00e4\u00e4kidest, veidi n\u00e4ssakatest juurviljadest ja veinil\u00f5pust saab imehea puljongi v\u00f5i kastmep\u00f5hja. Puuviljadest saab teha tervisliku kokteili v\u00f5i magustoidu.<\/li>\n
  6. S\u00fcgavk\u00fclmuta \u2013 kui toitu j\u00e4i palju \u00fcle, siis pane osa sellest v\u00e4ikeste portsonitena s\u00fcgavk\u00fclma. Neid on hiljem mugav kasutada, kui on vaja ruttu toekat l\u00f5unat.<\/li>\n
  7. Kontrolli oma k\u00fclmkapi tervist \u2013 toit s\u00e4ilib k\u00f5ige paremini 1 ja 5 kraadi vahel.<\/li>\n
  8. Vii \u00fclej\u00e4\u00e4gid komposti. Kui Sul on aed, tee endale kompostihunnik ja vii sinna j\u00e4\u00e4tmeid ka talvel. Nii v\u00e4hendad pr\u00fcgi kogust ja saad j\u00e4rgmisel aastal hea mulla.<\/li>\n
  9. M\u00f5tle majanduslikult \u2013 toidu raiskamine on raha raiskamine.<\/li>\n<\/ol>\n

    Vaata ingliskeelset l\u00fchiklippi \u00fcleskutsega v\u00e4hendada toidu raiskamist<\/a>.<\/p>\n

    Arengukoost\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada vaesust ja toetada arengumaade majanduslikku ning sotsiaalset arengut pikema aja jooksul. Olulised v\u00e4\u00e4rtused selles t\u00f6\u00f6s on inim\u00f5iguste austamine, naiste ja laste olukorra parandamine, keskkonnahoid ning kodanike kaasamine.<\/p>\n

    Loe Euroopa Komisjoni uurimust siit<\/a>.<\/p>\n

    \"Maris<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Sel n\u00e4dalavahetusel varub enamus peresid j\u00f5uludeks toitu. Euroopa Komisjoni uurimus n\u00e4itab, et Eesti majapidamistes visatakse \u00e4ra\u00a0\u00fche inimese kohta rohkem kui…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":4534,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[26,24],"class_list":["post-4533","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-loodushoid","tag-tarbimine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4533","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4533"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4533\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4534"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4533"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4533"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4533"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}