{"id":4590,"date":"2014-01-13T10:33:51","date_gmt":"2014-01-13T08:33:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?p=4590"},"modified":"2014-01-13T10:33:51","modified_gmt":"2014-01-13T08:33:51","slug":"malawis-laiutab-sugupoolte-vahel-kuristik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/malawis-laiutab-sugupoolte-vahel-kuristik\/","title":{"rendered":"Malawis laiutab sugupoolte vahel kuristik"},"content":{"rendered":"

Minu GLENi praktika toimus L\u00f5una-Malawis Chididis. Sustainable Rural Community Development Organization<\/em> (SURCOD) on keskendunud v\u00e4ikese m\u00e4gik\u00fcla, Chididi arendamisele. SURCODi juht January Mwula on ise k\u00fclast p\u00e4rit ning veab selle arendust s\u00fcdamega.<\/span><\/strong><\/p>\n

Kokku olin SURCODi vabatahtlik kolm kuud. Minu partner oli Saksamaa GLENist Mathilde, kellega koos t\u00f6\u00f6tasime, jagasime maja, tegime s\u00fc\u00fca ja reisisime. Olime esimesed GLENi vabatahtlikud selles ettev\u00f5ttes ja piirkonnas ning seega neile sama eksootilised kui kogu kogemus meile. Meie \u00fclesanne oli s\u00e4\u00e4stugruppidesse kuuluvatele naistele ettev\u00f5tlusteemaliste seminaride korraldamine ning nende motiveerimine. S\u00e4\u00e4stugrupid on \u00fchendused, kus \u00fche piirkonna naised paar koda kuus kokku saavad ning koos raha hoiule panevad. Aasta l\u00f5puks koguvad nad suurema summa, mille j\u00e4rel saavad naised \u00fchiskassast laenu v\u00f5tta. SURCOD julgustab naisi investeerima pigem oma v\u00e4ikese ettev\u00f5tte loomisesse, nii saavad naised kasu teenida ning vajadusel k\u00fclas teistele t\u00f6\u00f6d anda. Majandusliku iseseisvuse t\u00f5stmine on oluline osa naiste m\u00f5juv\u00f5imu suurendamisest, mis on SURCODi eesm\u00e4rk.<\/p>\n

S\u00e4\u00e4stugruppi kuulumine on au sees, ent see n\u00f5uab ka pikaajalist p\u00fchendumist ning korrap\u00e4rast koosk\u00e4imist. Meie \u00fcks olulisi \u00fclesandeid oligi naiste tegevuse toetamine ja motiveerimine. Selleks korraldasime seminare, kus nende k\u00fcsimustega tegelesime, sama oluliseks sai ka lihtsalt naistega koos aja veetmine. Elasime sealsamas k\u00fclas, hommikuti kohtusime allikal, kust kogu k\u00fcla vajaliku vee sai. \u00dcsna tihti tulid naised meile k\u00fclla, et m\u00f5ni minut juttu ajada ja vaadata, kuidas me oma asju ajame. Malawis on kombeks k\u00fclla minnes oma lahkust n\u00e4idata ning nii olid neil tihti kaasas tagaaiast korjatud banaanid, papaiad ja sidrunid v\u00f5i hoopis \u00e4mbrit\u00e4is vett. K\u00fclalislahkus ja andmine on elu loomulik osa.<\/span><\/p>\n

\"2\"<\/p>\n

Teine elu loomulik osa on koos tantsimine ja laulmine. Iga koosolek algas ja l\u00f5ppes alati nendega. Meie \u00f5ppisime nii keelt kui tuharalihaste kasutamist, kohalikud said naerda ja v\u00f5imaluse meid \u00f5petada. Arvan, et k\u00f5ige suurema m\u00f5ju saimegi anda just tantsimise ja teiste igap\u00e4evaste tegevuste kaudu. V\u00e4ikeses kogukonnas elamine ja toimetamine olid t\u00e4pselt sama olulised kui ametlikud \u00fcritused.<\/p>\n

Miks on seal piirkonnas fookuses naiste \u00f5igused? Malawis ei ela naised ja mehed \u00fchesugust elu. Riigis, mille valitseja on \u00fcks kahest Aafrika naissoost presidendist, laiutab sugupoolte vahel veel suur kuristik.<\/p>\n

Malawi on ka riik, kus haridustase m\u00e4\u00e4rab suuresti tuleviku. Siin ei ole k\u00fcsimus selles, kui suur on \u00f5pilaste \u00f5nnetunne v\u00f5i missuguseid meetodid k\u00f5ige efektiivsemad oleksid. Ei. K\u00fcsimus seisneb pigem selles, kellel \u00fcldse on v\u00f5imalus koolis k\u00e4ia. Ja siit saabki ebav\u00f5rdus alguse.<\/p>\n

Algkooli astub tavaliselt suurem osa k\u00fcla lastest. P\u00f5hikooli keskel hakkab t\u00fcdrukuid v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4ma ning g\u00fcmnaasiumiklassidesse j\u00f5uavad v\u00e4ga v\u00e4hesed. \u00dcks p\u00f5hjus on traditsioonilised korraldatud abielud, mis t\u00fcdrukud juba varakult koolist \u00e4ra v\u00f5tavad. See traditsioon on k\u00fcll langevas trendis, ent maapiirkondades veel v\u00e4gagi eluj\u00f5uline.<\/p>\n

\"1_v.<\/a><\/p>\n

Koolis ei saa t\u00fcdrukud k\u00e4ia ka teistel p\u00f5hjustel. V\u00e4ikeses Malawi k\u00fclas ei ole neidudel v\u00f5imalust osta h\u00fcgieenitarbeid. Tihti j\u00e4\u00e4b nende haridusk\u00e4ik pooleli seet\u00f5ttu, et neil puuduvad teadmised ja v\u00f5imalus menstruatsiooni ajal h\u00fcgieeni eest hoolt kanda, nii j\u00e4\u00e4vad nad selleks n\u00e4dalaks \u00fcldse koju. \u00d5ppimisse tekib l\u00fcnk, millele tuleval kuul j\u00e4rgneb teine ja nii v\u00f5tab ts\u00fckkel v\u00f5imust. Nende teadmised j\u00e4\u00e4vad liiga \u00f5hukeseks, et l\u00f5pueksameid edukalt sooritada ning j\u00e4rgmises klassis j\u00e4tkata. J\u00e4rele\u00f5ppimine on keeruline, sest tihti napib koolitarbeid ja raamatuid.<\/span><\/p>\n

Kui t\u00fcdrukul \u00f5nnestubki kooli j\u00e4\u00e4da, on tema kanda ka peresisesed \u201cloomulikult v\u00f5etavad\u201d \u00fclesanded. K\u00fcsisin kord \u00fchelt 13-aastaselt neiult tema igap\u00e4evaste toimetuste kohta. Ta t\u00f5useb teistest varem \u00fcles, et koristada ning isale ja vendadele s\u00fc\u00fca teha. Siis l\u00e4heb mitme kilomeetri kaugusele asuvasse kooli, l\u00f5una ajal jookseb koju, valmistab teistele s\u00fc\u00fca, peseb pesu ning naaseb p\u00e4rastl\u00f5unaks kooli. Seej\u00e4rel tuleb tagasi koju, peseb l\u00f5una ajal kasutatud n\u00f5ud, teeb s\u00fc\u00fca ja kui aega v\u00f5i p\u00e4evavalgust jagub, \u00f5pib j\u00e4rgmiseks koolip\u00e4evaks. Olgu \u00f6eldud, et tolmu jagub Malawis alati ning puhtusest peetakse suurt lugu. S\u00f6\u00f6gitegemine ei toimu elektri- v\u00f5i gaasipliidi peal, vaid ikka elaval tulel.<\/p>\n

Ilmselt ei oleks h\u00fcgieeniprobleeme kaelamurdvalt keeruline leevendada. Juba praegu on v\u00f5imalik kogukondadel tellida heategevuse kaudu nt Afripade, mis on mitmekordselt kasutatavad ning pestavaid h\u00fcgieenisidemed. Samamoodi saab t\u00fcdrukutele \u00f5petada sarnaste sidemete \u00f5mblemist. Selleks napib aga julgeid inimesi, sest k\u00f5ik, mis on peidus naiste seeliku all (jalad kaasa arvatud) on selle \u00fchiskonna kaugemates kohtades siiani tabuteemaks.<\/p>\n

\"_MG_8176_1\"<\/a><\/p>\n

Palju keerulisem lugu on traditsiooniliste soomudelite j\u00e4rgimisega. Naisi k\u00fcll austatakse, ent mehed on siiski perede ja k\u00fclade pead. Chididis olid mitmed naised liitunud s\u00e4\u00e4stugruppidega, et koos raha k\u00f5rvale panna, oma v\u00e4ike ettev\u00f5te luua, kasumit teenida ning sellega suurendada naiste osat\u00e4htsust k\u00fclaelus. Kuigi pered said naiste ettev\u00f5tlikkusest otsest rahalist kasu, kartsid mehed, et majandusliku iseseisvuse tagaj\u00e4rjel ei austa naised oma abikaasasid enam piisavalt ning seni kehtinud \u00fchiskonnamudel v\u00f5ib kaduda.<\/p>\n

Sarnase eesm\u00e4rgiga MT\u00dc-sid on riigis mitmeid. See \u00fcks v\u00f5imalus, kuidas naiste t\u00e4htsust \u00fchiskonnas t\u00f5sta ning nende h\u00e4\u00e4lt kuuldavamaks muuta. Malawis j\u00e4\u00e4 juba liigub, linnades rohkem kui kaugetes maakohtades. Kui j\u00f5ukamad pered panevad m\u00f5lemast soost lapsed meelsasti kooli, siis k\u00fclapiirkondades j\u00e4\u00e4vad rahapuudusel koolist eemale esmalt ikka t\u00fcdrukud. M\u00f5ttemallide muutumine v\u00f5tab aega, aga ainult nii on v\u00f5imalik anda t\u00fcdrukutele \u00f5igus v\u00f5rdsetele v\u00f5imalustele. Hariduse v\u00f5imalikkust ei peaks m\u00e4\u00e4rama lapse sugu, vaid see v\u00f5iks muidu nii meestekesksesse otsustajate ringi hoopis olulist ja vajalikku lisav\u00e4\u00e4rtust tuua.<\/p>\n

Kadri Kakkum
\nGLEN 2013<\/p>\n

Fotod:\u00a0Chris Banning, Mathilde Tomasella ja January Mwula<\/em><\/p>\n

Chididi ootab ka sel aastal vabatahtlikku.
\n<\/strong>Info k\u00e4imasoleva GLEN 2014 konkursi kohta:\u00a0www.terveilm.ee\/glen<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Minu GLENi praktika toimus L\u00f5una-Malawis Chididis. Sustainable Rural Community Development Organization (SURCOD) on keskendunud v\u00e4ikese m\u00e4gik\u00fcla, Chididi arendamisele. SURCODi juht…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":4592,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[22,23],"class_list":["post-4590","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-haridus","tag-inimoigused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4590","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4590"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4590\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4592"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4590"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4590"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4590"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}