{"id":4847,"date":"2014-02-14T08:52:21","date_gmt":"2014-02-14T06:52:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?p=4847"},"modified":"2014-02-14T08:52:21","modified_gmt":"2014-02-14T06:52:21","slug":"raamat-kontrastidest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/raamat-kontrastidest\/","title":{"rendered":"Raamat kontrastidest"},"content":{"rendered":"

Jaanuari l\u00f5pus esitles USA \u00fcks m\u00f5jukamaid inim\u00f5iguste valvekoeri –\u00a0Human Rights Watch –<\/em> aruande m\u00f6\u00f6dunud aasta s\u00fcndmustest. HRW tunnistab, et 2013. aasta on olnud turbulentne, k\u00f5ige s\u00fcngemaks ja olulisemaks s\u00fcndmuseks peavad raamatu koostajad augustikuist keemiar\u00fcnnakut Damaskuses, S\u00fc\u00fcrias.<\/strong><\/p>\n

S\u00fc\u00fcria s\u00fcndmustest v\u00f5rsub ka \u00fcks aruande koostajate p\u00f5hilisi muresid \u2013 kollektiivse kaitsmiskohustuse paljas\u00f5nalisus. Rahvusvaheline kogukond ei reageerinud aset leidnud julmusele piisavalt j\u00f5uliselt ega otsustavalt. \u201eOmeti ei saa seda l\u00e4bikukkumist lugeda veel epitaafiks kaitsmiskohustuse doktriinile, kuna 2013. aastal oli ka juhtumeid, kus see doktriin osutus v\u00e4gagi eluj\u00f5uliseks.\u201c, kirjutab Kenneth Roth oma kokkuv\u00f5tvas essees. Ta nimetab heade n\u00e4idetena \u00dcRO rahuvalvajate ja Aafrika Liidu proaktiivseid samme Kesk-Aafrika Vabariigis ja L\u00f5una-Sudaanis.<\/p>\n

S\u00fc\u00fcria puhul on rahvusvaheline kogukond j\u00e4\u00e4nud siiski suhteliselt hambutuks, l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ei ole USA n\u00e4idanud \u00fcles piisavat kindlak\u00e4elisust, ilmselt peljates, et vastasel korral kaugeneks al-Assadi valitsus k\u00f5nelustest sootuks. Venemaa kui al-Assadi S\u00fc\u00fcria suurim toetaja ja liitlane p\u00e4lvis oma tegevusetusega HRW erilise halvakspanu. Inim\u00f5iguste organisatsioonide seisukoht on S\u00fc\u00fcria k\u00fcsimuses \u00fchene \u2013 tegemist on juhtumiga, mis n\u00f5uab v\u00e4lisriikide j\u00f5ulist sekkumist. \u00d5igusteadlased on aga teisel seisukohal, n\u00e4iteks Eesti tuntud rahvusvahelise \u00f5iguse asjatundja Rein M\u00fcllerson n\u00e4gi sekkumist pigem kui lisak\u00fctust S\u00fc\u00fcria pingetele. \u00dches ollakse aga veendunud,\u00a0tsiviilelanikud ei ole rahvusvaheliste poliitikute jaoks prioriteet, neid huvitab pigem re\u017eiimivahetus.<\/p>\n

\"wr2013_russiadisabilities08_0\"<\/p>\n

Teise probleemina toob Roth v\u00e4lja nn ahistava enamusv\u00f5imu \u2013 olukorra, kus formaalselt l\u00e4htutakse demokraatia alusprintsiipidest, kuid tegelikult on see lihtlabane enamuse domineerimine kaitsetute v\u00e4hemuste \u00fcle. HRW hinnangul viljelevad seda riigid, kus k\u00fcll toimuvad valimised, ent nendega kogu demokraatia piirdub. Ahistava enamusv\u00f5imu mustern\u00e4ide on Egiptus, kus 2012. aastal sai demokraatlike valimiste teel v\u00f5imule Mohhamed Morsi, kes v\u00f5ttis autoritaarse kursi. Morsi kavandatud uut p\u00f5hiseadust pooldas k\u00fcsitluste j\u00e4rgi vaid 34 protsenti egiptlastest. Morsi ja Moslemi Vennaskond kukutati 3. juulil s\u00f5jav\u00e4elise riigip\u00f6\u00f6rdega, millele ei j\u00e4rgnenud demokraatlikke arenguid. Ahistava enamusv\u00f5imu ilminguid v\u00f5ib veel leida n\u00e4iteks Myanmarist, kus budistlikud \u00e4\u00e4rmuslased kiusavad s\u00fcstemaatiliselt taga sealset moslemi v\u00e4hemust. Venemaa hiljutised ponnistused (amnestia Nade\u017eda Tolokonnikovale, Maria Aljohhinale ja Mihhail Hodorkovskile) ei p\u00e4lvi HRW-lt mingit aplausi, nendes n\u00e4hakse vaid p\u00fc\u00fcdu pisut pehmendada Sot\u0161i ol\u00fcmpiam\u00e4ngudele eelnenud LGBT-vastast propagandat.<\/span><\/p>\n

HRW-d on m\u00f5nikord s\u00fc\u00fcdistatud liigses leebuses USA poliitikate suhtes, muidu pedantne valvekoer n\u00e4iks nagu j\u00e4rgivat Valge Maja ettekirjutatud kurssi. Ometi pole seekord USA inim\u00f5iguste seisukohast k\u00fcsitavate terrorismivastaste taktikate vastu erilist leebust \u00fcles n\u00e4idatud. Praegust ajastut on aruandes nimetatud ka privaatsusp\u00f5hi\u00f5iguse teiseks tulemiseks (pessimistid eelistavad seda nimetada luigelauluks), esimeseks loetakse massimeedia s\u00fcnniaega 19. sajandi l\u00f5pus. Probleemid on samad, kuid kontekst erinev.<\/p>\n

NSA massij\u00e4litusprogrammi ilmsikstulek on taas algatanud diskussiooni isikliku sf\u00e4\u00e4ri piiride \u00fcle, kuid seekord r\u00e4\u00e4gime me hoopis teistest tehnilistest v\u00f5imalustest ning haardest. Aruannet tutvustaval pressikonverentsil t\u00f5mbas Roth paralleeli v\u00e4ikese s\u00fc\u00fctu kaamerakesega teie magamistoas. Kas te lubaksite selle kaamera sinna paigutada, kui valitsus teile puhts\u00fcdamlikult vannuks, et videosalvestised l\u00e4hevad ainult valitsuse \u00fcliturvatud arvutitesse ja keegi neid ei vaata, ainult \u201et\u00f5siste kahtluste\u201c korral visataks pilk peale? Kenneth Roth n\u00e4iteks ei lubaks, mina ka mitte. Kui k\u00fcsida sama aga m\u00f5ne Sudaani lapspruudi v\u00f5i S\u00fc\u00fcria p\u00f5geniku k\u00e4est, ei saaks nad ilmselt k\u00fcsimusest aru v\u00f5i vastaks, et tal on sellistest asjadest s\u00fcgavalt \u00fcksk\u00f5ik. See n\u00e4itab, kuiv\u00f5rd varieeruvad on universaalsed inim\u00f5igused.<\/p>\n

Ka sihttapmine ning Guantanamo Bay kinnipidamispraktikad saavad HRW kriitika osaliseks. Eraldi essee on p\u00fchendatud k\u00fcmme aastat tagasi hoogsalt alustatud narkovastasele v\u00f5itlusele. 2013. aastal astus HRW julge sammu, soovitades l\u00e4\u00e4ne valitsustel kaotada karistused uimastite omamise ja k\u00e4itlemise eest. Tegelikult ei ole sellises argumendis kuigi palju revolutsioonilist ega m\u00e4ssumeelset. 2010. aastal kogunes Viini \u00dcRO uimastite ja kuritegevuse vastu v\u00f5itlemise b\u00fcroo juurde grupp eksperte, et t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja narkopoliitika, mis t\u00f5epoolest aitaks kaasa HIV-vastasele v\u00f5itlusele, p\u00e4rsiks narkokuritegevust, korruptsiooni ja lokkavat vaesust suurimates narkootikumide eksportijariikides nagu Peruu, Kolumbia ja Afganistan. Parimaks viisiks tunnistati legaliseerimine. 2009. aastal avaldas The Economist statistika ja karmide faktidega artikli sellest, millist hinda me narkos\u00f5dade eest tegelikult maksame \u2013 kartellid, v\u00e4ikestele tegijatele m\u00e4\u00e4ratud ebaproportsionaalsed karistused ning tegelike v\u00f5tmeisikute absoluutne karistamatus. Kriminaliseerimine pole vilja kandnud ja 2014. aasta aruandes nimetab HRW seda moraalseks, mitte \u00f5iguslikuks ristis\u00f5jaks. \u00dcksk\u00f5ik, milline relatiivset moraali puudutav seisukoht pole makstud hinda v\u00e4\u00e4rt ning narkos\u00f5dadel pole inim\u00f5iguste kaitsmisega midagi pistmist.<\/p>\n

\"wr2013_greece01\"<\/a><\/p>\n

V\u00f5iks arvata, et Euroopat puudutavad peat\u00fckid on aruande \u00fched helgemad. Tegelikult ju ongi \u2013 kui Euroopas r\u00e4\u00e4gitakse inim\u00f5iguste kontekstis samasooliste partnerluse \u00f5iguslikust staatusest, siis Nigeerias v\u00f5ib homoseksuaalsuse eest lausa 14 aastaks vangi minna. Kui Euroopast r\u00e4\u00e4gitakse as\u00fc\u00fclipoliitika teooria ja praktika lahknevusest, siis Indoneesias puudub igasugune varjupaiga\u00f5iguslik regulatsioon. Selliseid n\u00e4iteid v\u00f5ib tuua l\u00f5pmatult, ometi ei ole HRW Euroopa suhtes kuigi helde. Euroopa institutsioonidele heidetakse ette, et need tegelevad \u00f5igusloomega lihtsalt \u00f5igusloome enese p\u00e4rast ega p\u00f6\u00f6ra piisavat t\u00e4helepanu praktilistele probleemidele nagu varjupaigataotlejate (nt Lampedusa paadi\u00f5nnetus) ja romade olukord.<\/span><\/p>\n

\u00dcksk\u00f5ik, kui k\u00f5rged ka ei oleks kirjapandud standardid, tegelikult on olulised \u00fcksikjuhtumid. Sageli m\u00e4ngivad nende puhul inim\u00f5igustes\u00f5bralikest seadustest enam rolli aga ressursside puudumine v\u00f5i olemasolek. HRW aruanne ei anna juhiseid ega ennusta tulevikku, samuti ei ole see ilmselt m\u00f5eldud \u00fche korraga l\u00e4bilugemiseks v\u00f5i \u00f6\u00f6kapiraamatuks. See on raamat kontrastidest \u2013 sellest, mida loeme oma \u00f5igusteks meie ja mille nimel v\u00f5itlevad need, kes meie \u00f5igustest isegi unistada ei oska.<\/p>\n

Ann V\u00e4ljataga
\nEesti Inim\u00f5iguste Keskuse uuringute assistent<\/p>\n

Fotod: Human Rights Watch<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaanuari l\u00f5pus esitles USA \u00fcks m\u00f5jukamaid inim\u00f5iguste valvekoeri –\u00a0Human Rights Watch – aruande m\u00f6\u00f6dunud aasta s\u00fcndmustest. HRW tunnistab, et 2013….<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":4849,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[23],"class_list":["post-4847","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-inimoigused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4847","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4847"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4847\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4849"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4847"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4847"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4847"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}