{"id":4877,"date":"2014-03-06T13:35:38","date_gmt":"2014-03-06T11:35:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?p=4877"},"modified":"2014-03-06T13:35:38","modified_gmt":"2014-03-06T11:35:38","slug":"avalik-kiri-suuria-pogenike-kaitsele-ligipaasu-teemal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/avalik-kiri-suuria-pogenike-kaitsele-ligipaasu-teemal\/","title":{"rendered":"Avalik kiri S\u00fc\u00fcria p\u00f5genike kaitsele ligip\u00e4\u00e4su teemal"},"content":{"rendered":"<p><strong>Saatsime t\u00e4na \u00fches teiste Eesti kodaniku\u00fchendustega avaliku kirja Eesti valitsusele, kus\u00a0esitame Eesti valitsusele ettepanekud parandamaks S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5ja eest p\u00f5genevate inimeste olukorda.<\/strong><\/p>\n<p>&#8212;&#8212;&#8212;<\/p>\n<p>Lugupeetud peaminister Andrus Ansip, siseminister Ken-Marti Vaher ja v\u00e4lisminister Urmas Paet,<\/p>\n<p>Kolm aastat on m\u00f6\u00f6dunud ajast, mil S\u00fc\u00fcrias algasid laiaulatuslikud re\u017eiimivastased protestid, mis veriselt maha suruti ja mis seej\u00e4rel eskaleerusid relvastatud sisekonfliktiks. Selle tagaj\u00e4rjel on t\u00e4naseks S\u00fc\u00fcriast p\u00f5genenud enam kui 2,5 miljonit inimest, neist pooled lapsed. \u00dcRO pagulasagentuuri hinnangul t\u00f5useb see arv k\u00e4esoleva aasta l\u00f5puks 4 miljonini. Sellele vaatamata on seni Euroopa Liidust, Norrast ja \u0160veitsist varjupaika otsinud \u00fchtekokku vaid 81000 s\u00fc\u00fcrlast, kes moodustavad vaid 3% k\u00f5ikidest p\u00f5genikest. Kuna 2014. aasta veebruaris Genfis peetud rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised tulemusi ei andnud, ei ole S\u00fc\u00fcrias aset leidvale v\u00e4givallale ja kannatustele l\u00f5ppu n\u00e4ha.<\/p>\n<p>\u00dcRO kirjeldab tsiviilisikute lahkumist S\u00fc\u00fcriast p\u00f5genike liikumisena, mis t\u00e4hendab, et S\u00fc\u00fcriast p\u00f5genevatel inimestel on vaja rahvusvahelist kaitset. Kuigi S\u00fc\u00fcria s\u00f5ja eest p\u00f5genevate inimeste varjupaigataotluste positiivsete vastuste tase on enamikus Euroopa riikides k\u00f5rge, peavad paljud p\u00f5genikud Euroopasse j\u00f5udmiseks \u00fcletama eluohtlikke takistusi, et kaitset taotleda. Nendele t\u00f5ketele on oma raportites korduvalt t\u00e4helepanu juhtinud ECRE, Pro Asyl ja Amnesty International.<\/p>\n<p>P\u00f5genikel praktiliselt puuduvad turvalised ja seaduslikud viisid Euroopasse j\u00f5udmiseks rahvusvahelise kaitse taotlemise eesm\u00e4rgil. Viisade saamine on s\u00f5jaolukorra ja korrektsete reisidokumentide puudumisel peaaegu v\u00f5imatu. Karmid perekondade taas\u00fchinemise n\u00f5uded t\u00e4hendavad, et need p\u00f5genikud, keda ootab Euroopas perekond, ei saa alati nendega taas\u00fchineda. Rahvusvahelist kaitset vajavatel inimestel on vaid v\u00e4hesed v\u00f5imalused varjupaiga v\u00f5i humanitaarviisa taotlemiseks Euroopa riikide saatkondades. Lisaks, Euroopa riigid pakuvad j\u00e4tkuvalt S\u00fc\u00fcria p\u00f5genikele v\u00e4ga v\u00e4he \u00fcmberasustamisv\u00f5imalusi, eriti kui v\u00f5rrelda pakutud kohtade arvu S\u00fc\u00fcria naaberriikide poolt vastuv\u00f5etud p\u00f5genike arvuga.<\/p>\n<p>Ligip\u00e4\u00e4s kaitsele on lisaks piiratud erinevate heidutusvahendite abil Euroopa Liidu v\u00e4lispiiril, n\u00e4iteks p\u00f5genike tagasisaatmine, piiritarade ehitamine ja Euroopa riikide suutmatus efektiivselt tagada h\u00e4tta sattunud p\u00f5genikepaatide aitamine merel. P\u00fcsivad s\u00fc\u00fcdistused p\u00f5genike piirilt tagasisaatmise kohta ja pidevalt suurenevad Euroopa Liidu v\u00e4lispiiridel surevate p\u00f5genike ja migrantide arvud on vastuv\u00f5etamatud. Sellised praktikad \u00f5\u00f5nestavad Euroopa Liidu \u00fchist varjupaigapoliitika t\u00f5siseltv\u00f5etavust tervikuna. Liikmesriigid peavad tegema k\u00f5ik, et tagada inim\u00f5iguste, sealhulgas varjupaiga\u00f5iguse ja non refoulement printsiibi t\u00e4ielik austamine Euroopa Liidu piiridel, veendudes, et k\u00f5ik varjupaigataotlused v\u00f5etakse vastu ja vaadatakse \u00fcle vastavalt rahvusvahelistele n\u00f5uetele.<\/p>\n<p>T\u00e4na, 6. m\u00e4rtsil alustavad enam kui 100 mittetulundus\u00fchingut 34 Euroopa riigist, ECRE, Caritas Europe, European Network Against Racism, Amnesty International, Jesuit Refugee Service Europe, International Rehabilitation Council for Torture Victims, Churches Commission for Migrants in Europe, International Catholic Migration Commission, Euro-Mediterranean Human Rights Network, Reporters Sans Fronti\u00e8res ja Save the Children <strong><a href=\"http:\/\/www.helpsyriasrefugees.eu\/index.php?module=home\" target=\"_blank\">\u00fcle-euroopalise kampaaniaga \u201cEurope Act Now\u201d<\/a><\/strong>, mis kutsub Euroopa riikide valitsusi ja Euroopa Liidu institutsioone \u00fcles tegema \u00fchiseid j\u00f5upingutusi, et pakkuda solidaarselt S\u00fc\u00fcria naaberriikidega kaitset konflikti eest p\u00f5genevatele inimestele.<\/p>\n<p>Me kutsume \u00fcles Eesti valitsust tegutsema koheselt, rakendades j\u00e4rgmisi meetmeid S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5ja eest p\u00f5genevate inimeste suhtes ja kutsudes ka teisi Euroopa riike \u00fcles neid rakendama:<\/p>\n<p><strong>Pakkuda ligip\u00e4\u00e4su rahvusvahelisele kaitsele l\u00e4bi saatkondade<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Loobuda viisatasudest ja kehtestada leebemad viisan\u00f5uded konfliktipiirkonnast p\u00e4rit inimestele.<\/li>\n<li>V\u00f5imaldada humanitaarviisasid S\u00fc\u00fcria p\u00f5genikele, aitamaks neil regioonist lahkuda, eelistades seejuures meditsiinilist abi vajavaid inimesi, saatmata alaealisi, vanemaealisi ja puuetega inimesi ning piinamise ja v\u00e4givalla ohvreid.<\/li>\n<li>Pakkuda p\u00f5genikele v\u00f5imalust taotleda rahvusvahelist kaitset Eesti saatkondades T\u00fcrgis ja Egiptuses ning lihtsustada positiivse vastuse korral nende Eestisse saabumist.<\/li>\n<li>Pakkuda teisi turvalisi ja seaduslikke teid regioonist lahkumiseks, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6- ja \u00f5ppeviisad.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Pakkuda p\u00f5genikele v\u00f5imalusi \u00fcmberasustumiseks<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Osaleda \u00dcRO p\u00f5genikeagentuuri poolt l\u00e4biviidavas \u00fcmberasustamisprogrammis ning pakkuda lisakohti S\u00fc\u00fcria konflikti eest p\u00f5genevatele inimestele. Alternatiivselt tuleks S\u00fc\u00fcria p\u00f5genikele pakkuda ajutist kaitset, sarnaselt Saksamaa ja Austria programmidele. \u00dcmberasustamisel tuleks eelistada meditsiinilist abi vajavaid inimesi, saatmata alaealisi, vanemaealisi ja puuetega inimesi, piinamise ja v\u00e4givalla ohvreid ning akuutses ohus olevaid inimesi.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Tagada reaalne ligip\u00e4\u00e4s varjupaigamenetlusele ja pidada kinni non refoulement printsiibist v\u00e4lispiiridel<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Tagada, et k\u00f5ikidel piiri\u00fcletuselt tabatud p\u00f5genikel oleks ligip\u00e4\u00e4s \u00f5iglasele varjupaigamenetlusele vastavuses Euroopa Liidu direktiivide ja rahvusvahelise \u00f5igusega.<\/li>\n<li>Viia sisse s\u00f5ltumatu piirimonitoorimine koost\u00f6\u00f6s \u00dcRO pagulasagentuuri ja kohalike s\u00f5ltumatute organisatsioonidega.<\/li>\n<li>V\u00f5tta kasutusele k\u00f5ik meetmed, hoidmaks \u00e4ra v\u00f5imalikud varjupaigataotlejate piirilt tagasisaatmised.<\/li>\n<li>Hoiduda p\u00f5genike karistamisest ebaseaduslike riiki sisenemise meetodite kasutamise eest, koosk\u00f5las 1951. aasta Pagulasseisundi konventsiooni artikliga 31.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Lihtsustada perekondade taas\u00fchinemist<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Lihtsustada perekonnaga taas\u00fchinemist inimestele, kelle pereliikmed elavad Euroopas. Seejuures tuleks laiendada taas\u00fchinemiseks kvalifitseeruvate pereliikmete definitsiooni, kaasates nende hulka ka tuumikperre mittekuuluvaid pereliikmeid.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Peatada p\u00f5genike tagasisaatmine S\u00fc\u00fcriasse ja selle naaberriikidesse<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>J\u00e4tkata moratooriumiga tagasisaatmistele S\u00fc\u00fcriasse, tagamaks, et \u00fchtegi inimest ei saadeta tagasi kohta, kus on oht tema elule.<\/li>\n<li>Hoiduda inimeste tagasisaatmisest riikidesse, mis juba v\u00f5tavad vastu suurel hulgal S\u00fc\u00fcria p\u00f5genikke (peamiselt Liibanon, Jordaania, T\u00fcrgi, Iraak ja Egiptus) v\u00f5i kus tagasisaadetute inim\u00f5igused v\u00f5ivad saada rikutud (sealhulgas Dublini regulatsiooni j\u00e4rgsed tagasisaatmised Kreekasse ja Bulgaariasse).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid peavad koheselt looma turvalised ja seaduslikud Euroopasse sisenemise viisid S\u00fc\u00fcria p\u00f5genikele ning tagama, et need, kes v\u00f5tavad ette ohtlikke teekondi Euroopasse j\u00f5udmiseks, siia ka lubatakse. Ka teised p\u00f5genikud, kes p\u00f5genevad teiste maailma konfliktide v\u00f5i tagakiusamise eest, peavad sageli \u00fcletama samu takistusi kaitse saamiseks Euroopas. Seega kohalduvad paljud eelnevalt v\u00e4ljatoodud soovitustest ka neile. Sellele vaatamata on S\u00fc\u00fcria konflikt erakordne, kuna on tekitanud suurima p\u00f5genike liikumise 1994. aasta Ruanda genotsiidi j\u00e4rel ning vajab seet\u00f5ttu erilist t\u00e4helepanu. Sellise ulatusega kriis Euroopa k\u00fclje all vajab Euroopa solidaarset tegutsemist. Seet\u00f5ttu loodame, et leiate v\u00f5imalused kiireks soovituste rakendamiseks.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Lugupidamisega,<\/p>\n<p>MT\u00dc Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud<br \/>\nSA Avatud Eesti Fond<br \/>\nSA Eesti Inim\u00f5iguste Keskus<br \/>\nMT\u00dc Eesti Omastehooldus<br \/>\nMT\u00dc Eesti Pagulasabi<br \/>\nMT\u00dc Ethical Links<br \/>\nMT\u00dc Johannes Mihkelsoni Keskus<br \/>\nMT\u00dc Mondo<br \/>\n&amp; Michael Diedring, European Council on Refugees and Exiles peasekret\u00e4r<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><em style=\"line-height: 1.5em;\">Foto: MT\u00dc Mondo,\u00a0Zaatari pagulaslaager s\u00fc\u00fcrialastele Jordaanias, kus Mondo toel avati noortekeskuses arvutiklass<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Saatsime t\u00e4na \u00fches teiste Eesti kodaniku\u00fchendustega avaliku kirja Eesti valitsusele, kus\u00a0esitame Eesti valitsusele ettepanekud parandamaks S\u00fc\u00fcria kodus\u00f5ja eest p\u00f5genevate inimeste&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":4879,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[23,29],"class_list":["post-4877","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-inimoigused","tag-sundmused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4877","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4877"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4877\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4879"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4877"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4877"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4877"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}