{"id":4953,"date":"2014-04-11T12:42:22","date_gmt":"2014-04-11T09:42:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?p=4953"},"modified":"2014-04-11T12:42:22","modified_gmt":"2014-04-11T09:42:22","slug":"tansaania-kliinik-paastab-naisi-alandusest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/tansaania-kliinik-paastab-naisi-alandusest\/","title":{"rendered":"Tansaania kliinik p\u00e4\u00e4stab naisi alandusest"},"content":{"rendered":"

\u00dches Tansaania k\u00fclas elanud Jennifer j\u00e4i esimest korda rasedaks 13-aastaselt, ta ei teadnud midagi sellest, kuidas toimub s\u00fcnnitus ja mille j\u00e4rgi seda \u00e4ra tunda. Kui tuhud hakkasid, ei osanud ta valu kuidagi peatse s\u00fcnnitusega seostada ning \u00fcritas esialgu vaikides kannatada. Verd n\u00e4hes \u00e4ratas ta l\u00f5puks oma kasuema, ent naine k\u00e4skis t\u00fcdrukul end rahule j\u00e4tta. Hommikul leidis Jenniferi \u00f5uest maas lamamas \u00fcks m\u00f6\u00f6da k\u00f5ndinud kalur, kes kutsus appi l\u00e4heduses elanud naabri. T\u00fcdruku elu \u00f5nnestus neil p\u00e4\u00e4sta, ent Jenniferi laps oli selleks ajaks juba surnud.<\/span><\/strong><\/p>\n

Traumast paranedes avastas Jennifer aga, et n\u00fc\u00fcd ei suuda ta oma kehafunktsioone enam kontrollida \u2013 uriini lihtsalt lekkis ning \u00fcksk\u00f5ik kui palju ta end pesi, saatis teda k\u00f5ikjal iseloomulik lehk. P\u00e4devate arstide juurde ta oma k\u00fclast ei j\u00f5udnudki. Kaasa j\u00e4ttis ta maha ning kogu k\u00fclakogukond ja isegi tema enda perekond hakkas noort naist v\u00e4ltima.<\/span><\/p>\n

Jennifer elas \u00fcle 25 aasta p\u00f5ie-tupe fistuliga, enne kui kuulis l\u00f5puks raadiost teadet, et tema probleem on ravitav ja abi saamiseks peab ta k\u00f5igepealt lihtsalt \u00fchel telefoninumbril helistama. Olles julguse kokku v\u00f5tnud, sai naine teada, et haigla toimetab piirkondliku saadiku abil temani isegi ravile j\u00f5udmiseks vajaliku bussipileti.<\/span><\/p>\n

Selle aasta alguses j\u00f5udis Jennifer Tansaania suurimasse linna Dar es Salaami CCBRT haiglasse (CCBRT \u2013 Comprehensive Community Based Rehabilitation in Tanzania: k\u00f5ikeh\u00f5lmav kogukonnap\u00f5hine rehabilitatsioon Tansaanias). Seal tehti talle p\u00f5hjalik operatsioon, millega p\u00fc\u00fcti taastada keha normaalne toimimine. N\u00fc\u00fcdseks saab Jennifer elada tavalist elu, ent 25 aastat on loomulikult j\u00e4tnud oma j\u00e4lje.<\/span><\/p>\n

Samamoodi aastaid kannatanud naisi on Tansaanias tuhandeid ja 2000. aastate alguses selgus, et nende hulk ei ole sugugi kahanenud. Vastupidi, statistika n\u00e4itas, et igal aastal lisandus neid \u00fcha enam. Hinnanguliselt tekib igal aastal kuni 3000 naisel fistul, opereerida j\u00f5utakse vaid ligi tuhandet. Oma osa m\u00e4ngivad siin kehv tervishoius\u00fcsteem, elanikkonna vaesus ja v\u00e4hene teadlikkus. Sageli ei ole inimestel n\u00e4iteks raha, et abi saamiseks \u00fcldse haiglasse j\u00f5uda, veel v\u00e4hem ravi eest maksmiseks. K\u00f5igepealt peavad nad aga aru saama, et kuskil on keegi, kes neid aidata saab.<\/span><\/p>\n

\"Tansaania<\/a>Anna esimene laps suri s\u00fcnnitusel ja tal tekkis endal fistul.
\n<\/em>Ta j\u00f5udis t\u00e4nu kampaaniale seda ravima\u00a0<\/em>ja s\u00fcnnitas hiljuti keisril\u00f5ike abil terve t\u00fctre.\u00a0Foto:\u00a0CCBRT<\/em><\/p>\n

\u00abMind ehmatas, et kolmandik fistuliga elavatest naistest, kes meie juurest m\u00f6\u00f6dunud aastal abi otsisid, ei tulnud sugugi mitte kuskilt kaugetest k\u00fcladest, vaid siitsamast Dar es Salaami l\u00e4hedalt,\u00bb r\u00e4\u00e4gib CCBRT haigla direktor Erwin Telemans.<\/p>\n

Tegemist on probleemiga, millest ei r\u00e4\u00e4gita. Sellega elavad inimesed on stigmatiseeritud ja traumeeritud \u2013 nad on kogenud oma lapse surma ning pidanud toime tulema sageli pideva f\u00fc\u00fcsilise valu ja seisundiga, mis ei luba neil koduseinte vahelt v\u00e4ljuda. Kui nad seda teevad, on h\u00e4bi nii neil endil kui pereliikmetel. Neid ei kohelda enam ka t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslike naistena \u2013 nad mitte ainult ei saanud hakkama lapse elusalt ilmale toomisega, vaid tihti ei ole nad ka v\u00f5imelised rohkem lapsi kandma, juhul kui abikaasad nende vastu \u00fcldse enam huvi tunnevad.<\/p>\n

Dar es Salaam on Tansaania suurim linn ja haigla on kui vaikne roheline aed keset tolmuseid k\u00e4rarikkaid t\u00e4navaid. Haigla, kus opereeriti m\u00f6\u00f6dunud aastal \u00fcle 700 fistuli ja kus koguvad v\u00e4\u00e4rtuslikku praktikakogemust kogenud arstide k\u00f5rval nii kohalikud kui Euroopast tulnud meditsiinitudengid, on aga vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp \u2013 CCBRT kaasab sadu n-\u00f6 kohalikke saadikuid, inimesi, kes tegelevad teavitust\u00f6\u00f6ga enda kodupaigas. Lisaks p\u00fc\u00fctakse kaasata v\u00f5imalikult palju haiglaid \u00fcle terve riigi. Olulisel kohal on raadioreklaamid, kus r\u00e4\u00e4gitakse erinevatest probleemidest, millele CCBRT leevendust pakub.<\/span><\/p>\n

\u00abMeie eesm\u00e4rk ei ole tuua k\u00f5iki abivajajaid Dar es Salaami,\u00bb s\u00f5nab Telemans, \u00abme p\u00fc\u00fcame suunata nad sinna, kus suudetakse taastada nende inimv\u00e4\u00e4rikus ja tavap\u00e4rane elu.\u00bb Neile, kes ei saa endale lubada isegi mitte bussis\u00f5itu Dar es Salaami v\u00f5i m\u00f5nda teise haiglasse, makstakse kinni ka bussipiletid.<\/span><\/p>\n

Piletiraha patsiendini toimetamiseks kasutatakse sageli arengumaades populaarset mobiilimaksete s\u00fcsteemi \u2013 pangakonto v\u00f5ib olla vaid v\u00e4hestel, ent mobiiltelefonid on j\u00f5udnud k\u00f5ikjale. Raha kantakse CCBRT kohalikule saadikule, kes viib patsiendile pileti, et tagada abivajaja haiglasse j\u00f5udmine.<\/span><\/p>\n

Fistuleid opereeritakse haiglas tasuta, niisamuti viiakse tasuta l\u00e4bi veel mitmeid protseduure \u2013 ravitakse v\u00e4ikelaste v\u00e4\u00e4ndunud jalalabasid, j\u00e4nesemokka ja silmakaed, viimane oli ka esimene terviseprobleem, mille ravimiseks organisatsioon 1994. aastal loodi. Praeguseks pakub haigla mitmesuguseid meditsiiniteenuseid ning j\u00f5ukate patsientide jaoks on olemas ka tasuline vastuv\u00f5tt \u2013 sel kombel kogutud raha katab 30 protsenti haigla igap\u00e4evastest kuludest. Lisaks toetavad haiglat mitmed fondid ja eraisikud oma annetustega. \u00dche patsiendi haiglaravil viibimine maksab keskmiselt vaid 40 dollarit (29 eurot) \u2013 summa, mis kaugelt k\u00fclast tulnud kohalikele v\u00f5ib sageli aga \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivaks osutuda.<\/span><\/p>\n

Osa vajaminevast rahast tuleb ka Tansaania valitsuselt, sest probleemid, millega tegeleb CCBRT, on sellised, millele p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu ka valitsus. Samuti andsid v\u00f5imud neile tasuta maat\u00fcki, kus asub praegune haigla ning kuhu ehitatakse uut suurt, just s\u00fcnnitusabi ja g\u00fcnekoloogiateenuseid pakkuvat asutust.<\/span><\/p>\n

Tansaania on lapse ilmale toomiseks statistiliselt \u00fcks ohtlikumaid paiku maailmas. 50 miljonile l\u00e4heneva elanikkonnaga riigis, kus pool neist on alla 18 aasta vanad, s\u00fcndis m\u00f6\u00f6dunud aastal 1000 elaniku kohta 37 last. Suri aga ligi 80 000 beebit ning iga 100 000 s\u00fcnni kohta sureb 460 ema.<\/span><\/p>\n

Lisaks fistulile on veel mitmeid terviseprobleeme, mis v\u00f5ivad arstiabi puudumisel s\u00fcnnitusega kaasneda, Tansaania niigi kehv tervishoius\u00fcsteem ei suuda aga kasvava elanike hulgaga toime tulla. Arenguabi pakkuvad organisatsioonid peavad sageli \u00e4ra tegema t\u00f6\u00f6, mida meile tuttavas maailmas peetakse eelk\u00f5ige riigi \u00fclesandeks.<\/span><\/p>\n

Arenenud maailmas j\u00f5uti 20. sajandil s\u00fcnnitusabi parandamisega fistuliprobleem peaaegu likvideerida. Siiski elab praegu ilmas j\u00e4tkuvalt ligi kaks miljonit fistuliga naist. Probleemi ennetamine t\u00e4hendab eelk\u00f5ige s\u00fcnnitusabi k\u00e4ttesaadavaks tegemist.<\/span><\/p>\n

\u00a0<\/span>Mis on fistul?<\/strong><\/p>\n

\u2022 Fistul ehk uuris on kitsas kanal, mis \u00fchendab kahte \u00f5\u00f5nt v\u00f5i haiguskollet kehapinna v\u00f5i m\u00f5ne teise elundiga.<\/span><\/p>\n

\u2022 Tupe ja p\u00f5ie v\u00f5i p\u00e4rasoole ja tupe vahele tekkivate fistulite puhul eristatakse traumaatilist ehk v\u00e4givalla, peamiselt v\u00e4gistamise t\u00f5ttu tekkinud uurist, ja raskel s\u00fcnnitusel saadud kahjustusi.<\/span><\/p>\n

\u2022 K\u00f5ige enam esineb traumaatilisi fistuleid pikaajaliste konfliktide piirkondades, n\u00e4iteks Rwandas v\u00f5i Kongo Demokraatlikus Vabariigis.<\/p>\n

\u2022 Igal aastal tekkib hinnanguliselt kuni 100 000 naisel fistul, arenenud riikides esineb seda haruharva.<\/p>\n

\u2022 S\u00fcnnitusj\u00e4rgne fistul tekib, kui naise vaagnapiirkonna pehmed koed j\u00e4\u00e4vad pikemaks ajaks lapse pea ja naise vaagnaluu vahele, mist\u00f5ttu veri ei j\u00f5ua enam kudedesse ja need surevad. Selle tagaj\u00e4rjel tekib emaka ja kusep\u00f5ie ja\/v\u00f5i p\u00e4rasoole vahele auk.<\/span><\/p>\n

\u2022 Lisaks valule ja n\u00e4rvikahjustusele on naisel v\u00e4ga raske end puhtana hoida ning ta lehkab ebameeldivalt uriini ja v\u00e4ljaheidete j\u00e4rele. Kergesti tekkivad infektsioonid v\u00f5ivad ohtu seada ka naise elu.<\/span><\/p>\n

\u2022 Raske ja pika s\u00fcnnituse puhul tulevad peaaegu k\u00f5ik lapsed ilmale surnult.<\/span><\/p>\n

\u2022 S\u00fcnnitusega kaasnevaid t\u00fcsistusi saavad enamasti just noored ja kehaliselt v\u00e4lja arenemata t\u00fcdrukud, ent arstiabi puudumisel v\u00f5ib see juhtuda iga\u00fchega.<\/span><\/p>\n

\u2022 Fistulit on v\u00f5imalik ravida rekonstrueeriva operatsiooniga.\u00a0UNFPA\/PM<\/span><\/p>\n


\nAutor: Liisa Tagel, Postimees<\/span><\/p>\n

Artikkel ilmus\u00a0Postimehes 11. aprillil 2014<\/a>. Ajakirjaniku s\u00f5itu Tansaaniasse rahastas Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua vahendusel Euroopa Komisjon.<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dches Tansaania k\u00fclas elanud Jennifer j\u00e4i esimest korda rasedaks 13-aastaselt, ta ei teadnud midagi sellest, kuidas toimub s\u00fcnnitus ja mille…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":4954,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[22,20],"class_list":["post-4953","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-haridus","tag-tervis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4953","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4953"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4953\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4954"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4953"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4953"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4953"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}