{"id":5087,"date":"2015-09-25T09:05:09","date_gmt":"2015-09-25T06:05:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?p=5087"},"modified":"2015-10-05T12:29:29","modified_gmt":"2015-10-05T09:29:29","slug":"suviste-puuvillaste-riiete-tootmine-saastab-keskkonda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/suviste-puuvillaste-riiete-tootmine-saastab-keskkonda\/","title":{"rendered":"Puuvillaste riiete tootmine saastab keskkonda"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Puuvillased r\u00f5ivad on paljude lemmikud, kuna on naha vastas m\u00f5nusad ning lasevad \u00f5hku l\u00e4bi. Enne uue kleidi v\u00f5i s\u00e4rgi ostmist peaks siiski m\u00f5tlema, millise j\u00e4lje tema riided j\u00e4tavad loodusele ja s\u00e4rgi tootnud inimestele.<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua poliitikaekspert Anna Karolini\u00a0s\u00f5nul kasutatakse puuvilla kasvatamiseks meeletutes kogustes pestitsiide, mis teeb sellest \u00fche keskonnavaenulikuma materjali. \u201eMaailma putukam\u00fcrkidest l\u00e4heb puuvilla tarbeks neljandik, kuigi puuvilla all on vaid 2,5% haritavast maast. Hektari puuvilla kasvatamisel kasutatakse umbes kilo jagu m\u00fcrke.\u201c<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Peale selle, et pestitsiidid rikuvad \u00f6kos\u00fcsteemi loomulikke protsesse, kahjustavad m\u00fcrgid ka p\u00f5llul t\u00f6\u00f6tavate inimeste tervist. Tunnustatud keskkonna\u00f5iguse fondi (Environmental Justice Foundation) andmetel saab igal aastal p\u00f5llumajandusm\u00fcrkidest t\u00f5sise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget. Maailma Looduse Fond on \u00f6elnud, et igal aastal sureb m\u00fcrgistusse 20 000 &#8211; 40 000 inimest.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u201eKeskkonna seisukohast on m\u00e4rkismisv\u00e4\u00e4rne ka see, et iga kilo puuvilla kasvatamiseks kulub \u00fcks kuupmeeter vett, teksapaari tootmiseks aga koguni 8000 liitrit vett. Arvestades, et puuvilla p\u00e4ritoluriikides on tihti niigi v\u00e4he vett, siis ei ole m\u00f5istlik seda kulutada puuvilla tootmisele, kui seda v\u00f5iks hoopis toidu kasvatamiseks kasutada\u201c, selgitas Andrespok.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Samas on puuvill olulisim looduslik tekstiilikiud. Seda kasvatatakse 70 riigis ja maailmas s\u00f5ltub puuvillakasvatusest umbes 100 miljoni perekonda, seda peamiselt arengumaades. Nendele inimestele on see peamine v\u00f5i lausa ainus sissetulekuallikas, kuid puuvilla turuhinna langus on ots otsaga kokku tulemise \u00e4\u00e4rmiselt raskeks teinud. Hinnalanguse p\u00f5hjustavad p\u00f5llumajandustoetused, mida Ameerika, Euroopa ja Hiina oma p\u00f5llumeestele maksavad. Selle t\u00f5ttu tekib \u00fcletootmine, mis langetab j\u00e4rjest puuvilla hinda.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><a href=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2015\/09\/800px-Cotton_field_kv43-e1405626846826.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-57 size-full\" src=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2015\/09\/800px-Cotton_field_kv43-e1405626846826.jpg\" alt=\"800px-Cotton_field_kv43-e1405626846826\" width=\"796\" height=\"390\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2015\/09\/800px-Cotton_field_kv43-e1405626846826.jpg 796w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2015\/09\/800px-Cotton_field_kv43-e1405626846826-300x147.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 796px) 100vw, 796px\" \/><\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Iga puuvillatups, mis kunagi meie s\u00e4rki j\u00f5uab, on harva j\u00e4litatav. Nii ei saa me alati kindlalt v\u00e4ita, kas see v\u00f5i teine tavas\u00e4rk on r\u00f6\u00f6vellikult toodetud. Kui tahame kindlad olla, et s\u00e4rk toodeti loodusesse ja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis tasub k\u00f5rva taha panna j\u00e4rgmised soovitused:<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"text-align: justify;\">K\u00f5ige keskkonnas\u00f5bralikum ja nutikam lahendus on taaskasutus. Moetrendide j\u00e4lgijatele pakuvad lahendusi <\/span><em style=\"text-align: justify;\">upcycling<\/em><span style=\"text-align: justify;\"> tooted.<\/span><\/li>\n<li>Osta \u00f5iglase kaubanduse (<em>fairtrade<\/em>) sertifikaadiga r\u00f5ivaid, mille puhul on tagatud, et puuvilla kasvatajad saavad oma t\u00f6\u00f6 eest \u00f5iglast tasu ning et tootmises j\u00e4rgitakse rangeid keskkonnan\u00f5uded.<\/li>\n<li>Kui tahad kindlasti just puuvilla, siis ainus v\u00f5imalus puuvilla keskkonnas\u00e4\u00e4stlikult toota on teha seda mahep\u00f5llumajanduslikult (<em>organic cotton<\/em>).<\/li>\n<li>\u201e\u00d6ko-Tex Standard 100\u201d m\u00e4rgistus tootel tagab, et tooteid on testitud teatud kahjulike ainete suhtes. Need tooted on k\u00fcll keskkonnas\u00f5bralikumad, ent mitte mahedalt toodetud.<\/li>\n<li>Tavaline puuvill on kindlasti k\u00f5ige halvem valik. Eelista alternatiivseid saadaolevaid materjale, mis on kestlikumad. Puuvilla aletrnatiividena v\u00f5iks kaaluda kodumaisest villast, aga ka bambusest, kanepist, \u00f6kopuuvillast, sojast, tencel-is ja harva isegi s\u00fcnteetilistest materjalidest r\u00f5ivaid.<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: justify;\">P\u00f5hjalikud soovitused keskkonnateadlikuks riietumiseks leiab <a href=\"http:\/\/www.bioneer.ee\/eluviis\/tarbimine\/aid-7163\/Kuidas-olla-s%C3%A4%C3%A4stev-riietuja-\">Bioneeri portaalist<\/a>.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><em>Fotod: Wikimedia commons<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Puuvillased r\u00f5ivad on paljude lemmikud, kuna on naha vastas m\u00f5nusad ning lasevad \u00f5hku l\u00e4bi. Enne uue kleidi v\u00f5i s\u00e4rgi ostmist&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":5088,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[23,26,24],"class_list":["post-5087","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-inimoigused","tag-loodushoid","tag-tarbimine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5087","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5087"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5087\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6423,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5087\/revisions\/6423"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5088"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5087"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5087"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5087"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}