{"id":5093,"date":"2015-09-24T09:23:50","date_gmt":"2015-09-24T06:23:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?p=5093"},"modified":"2015-10-02T07:59:24","modified_gmt":"2015-10-02T07:59:24","slug":"karastusjookide-tarbimine-kulutab-arengumaade-ressursse-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/karastusjookide-tarbimine-kulutab-arengumaade-ressursse-2\/","title":{"rendered":"Karastusjookide tarbimine kulutab arengumaade ressursse"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Eestis teatakse limonaadide negatiivsest m\u00f5just tervisele, kuid t\u00e4helepanuta on j\u00e4etud jookide r\u00e4nk m\u00f5ju arengumaadele ja keskkonnale.<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua poliitikaekspert Anna Karolin\u00a0selgitab: \u201cIga pooleliitrise limonaadi valmistamiseks kasutatakse v\u00f5i reostatakse 150 kuni 300 liitrit vett. Arvestades, et vannit\u00e4is vett on umbes 90 liitrit, siis on veekulu \u00fchele pisikesele pudelile kaks-kolm vannit\u00e4it. Enamus sellest veest l\u00e4heb suhkruroo kasvatamiseks. Olukorra teeb raskeks see, et vett kuritarvitatakse arengumaades, kus seda on niigi v\u00e4he. Kui suur firma teeb piirkonda enda limonaaditehase v\u00f5i suhkruroo istanduse, v\u00f5etakse vesi \u00e4ra perekondadelt, kes vajavad seda joogiks v\u00f5i toidu kasvatamiseks\u201d.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Eesti on kahjuks j\u00f5udnud nende riikide hulka, kes kasutavad enda h\u00fcvesid arenguriikide arvelt. Anname n\u00f5u, kuidas tarbida v\u00e4rskendavaid jooke eetiliselt ja keskkonnas\u00e4\u00e4stlikult:<\/p>\n<ul style=\"text-align: justify;\">\n<li>Joo kraanivett. Kui Sulle ei meeldi kraanivee maitse, siis pane vesi kannu koos puuviljade v\u00f5i maitsetaimedega, tulemus on maitsev ja tervislik. Proovida v\u00f5id maasikaid, sidrunit, piparm\u00fcnti v\u00f5i muid puuvilju, v\u00e4rskendav on ka kurgivesi.<\/li>\n<li>Osta taaskasutatav pudel \u2013 valik on lai, kujundused trendikad ja roostevaba pudel kestab aastak\u00fcmneid. Nii saad jaheda vee kaasa v\u00f5tta ilma enda tervist ja keskkonda saastamata.<\/li>\n<li>K\u00f5ige keskkonnavaenulikum osa limonaadist on suhkur, kuna selle valmistamiseks l\u00e4heb palju vett ja reostatakse keskkonda. Kui soovid magusamat jooki, tee morssi kraaniveest koos suhkruvaba mahlaga. Joogi magustajana v\u00f5ib kasutada ka kodumaist mett, peedisuhkrut v\u00f5i \u00f5iglase kaubanduse suhkrut.<\/li>\n<li>Kui Sulle meeldivad gaasiga joogid, osta Eestis toodetud mullivett ja tee sellest ise morssi. See ei lahenda k\u00fcll taara probleemi &#8211; vii pudel kindlasti pakendiringluse kogumispunkti tagasi.<\/li>\n<li>Ethical Consumer uuring soovitab v\u00e4ltida Coca-Cola Company jooke \u2013 selle firma toodetud joogid said eetiliste karastusjookide skaalal 1,5 punkti 20st. N\u00e4iteks Pepsi sai 6,5 punkti 20st, mis on samuti v\u00e4he, kuid Coca-Cola jookidest siiski \u00fcle nelja korra parem punktisumma. Kahjuks ei ole v\u00f5imalik Eestist veel osta \u00f5iglase kaubanduse limonaade, mis said 16 punkti 20st. <a href=\"http:\/\/www.ethicalconsumer.org\/ethicalreports\/softdrinkssectorreport.aspx\">Eetiliste karastusjookide hinded septembris 2013<\/a>.<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: justify;\">Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud on avalikes huvides tegutsev 29 arengukoost\u00f6\u00f6 ja maailmahariduse valdkonna kodaniku\u00fchendust esindav organisatsioon.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><em>Foto:\u00a0<a href=\"http:\/\/www.geo-life.org\">www.geo-life.org<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eestis teatakse limonaadide negatiivsest m\u00f5just tervisele, kuid t\u00e4helepanuta on j\u00e4etud jookide r\u00e4nk m\u00f5ju arengumaadele ja keskkonnale. Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua poliitikaekspert Anna&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":5094,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[35,26,24],"class_list":["post-5093","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-arengukoostoo","tag-loodushoid","tag-tarbimine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5093","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5093"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5093\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6313,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5093\/revisions\/6313"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5094"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5093"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5093"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5093"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}