{"id":5180,"date":"2014-11-14T11:36:48","date_gmt":"2014-11-14T09:36:48","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?p=5180"},"modified":"2014-11-14T11:36:48","modified_gmt":"2014-11-14T09:36:48","slug":"sangari-lapstoojoudu-ulistav-kampaania-on-ebaeetiline","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/sangari-lapstoojoudu-ulistav-kampaania-on-ebaeetiline\/","title":{"rendered":"Sangari lapst\u00f6\u00f6j\u00f5udu \u00fclistav kampaania on ebaeetiline"},"content":{"rendered":"

Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud m\u00f5istab hukka Sangari reklaamikampaania \u201cAjast, mil lapst\u00f6\u00f6j\u00f5ud polnud midagi hirmsat.\u201d AK\u00dc hinnangul ei ole olemas aega v\u00f5i riigikorda, kus lapst\u00f6\u00f6j\u00f5ud oleks kiiduv\u00e4\u00e4rt.<\/strong><\/p>\n

Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua poliitikaeksperdi Anna Karolini s\u00f5nul on lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u m\u00f5iste selge. \u201cSee on t\u00f6\u00f6, mis t\u00f5siselt takistab laste kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut. Lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u all ei peeta silmas kodut\u00f6id, vaid rasket ja tervist kahjustavat sunnit\u00f6\u00f6d. Maailmas on t\u00e4na 168 miljonit last, kes t\u00f6\u00f6tavad sellistes tingimustes ja j\u00e4\u00e4vad ilma hariduseta.\u201c<\/p>\n

Sangari lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u \u00fcle nostalgitseva kampaania teeb k\u00fcsitavaks ka see, et s\u00e4rgi materjali (100% puuvill) taga olev t\u00f6\u00f6stus kasutab sageli lapst\u00f6\u00f6j\u00f5udu. 99% puuvillast toodetakse arengumaades(1) ning enamikku nendest riikidest on s\u00fc\u00fcdistatud laps- ja sunnitud t\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamises(2). Puuvillat\u00f6\u00f6stuses kasutatakse isegi t\u00e4iskasvanule m\u00fcrgiseid putukam\u00fcrke. Keskkonna\u00f5iguse Fondi raporti j\u00e4rgi saab igal aastal p\u00f5llumajandusm\u00fcrkidest t\u00f5sise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget(3).<\/p>\n

\"Final<\/a><\/p>\n

Lapsed puuvillap\u00f5llul\/Foto:\u00a0Ray Witlin, \u00dcRO<\/em><\/p>\n

\u201eIga\u00fcks saab ise otsustada, kas Sangari romantiline idee lapst\u00f6\u00f6j\u00f5ust l\u00e4heb tema v\u00e4\u00e4rtustega kokku. Vaatamata sellele, et Sangar ostab kanga Euroopa vahendajatelt, ei ole neil orgaanilise puuvilla v\u00f5i \u00f5iglase kaubanduse sertifikaati. See j\u00e4tab meid kindluseta, et puuvill pole kasvatatud laste tervise ega \u00f5iguste arvelt,\u201c m\u00e4rkis Karolin.<\/p>\n

\u201cKa tootjad, kelle tooraine tootmine ja kaupade valmistamine on l\u00e4bipaistev ja inim\u00f5igusi austav, ei peaks kasutama ebaeetilist reklaami, mis viitab lapst\u00f6\u00f6j\u00f5ule kui positiivsele n\u00e4htusele. Kogu maailmas v\u00f5ideldakse m\u00fc\u00fcdi vastu, nagu lapst\u00f6\u00f6j\u00f5ud aitaks neid kuidagi, kuigi t\u00f6\u00f6tingimused v\u00f5ivad v\u00e4ga kehvad olla. Tegelikkuses vajavad lapsed head tervist ja kooliharidust, et t\u00e4iskasvanueas t\u00f6\u00f6ga endale ning kogukonnale kasu tuua.\u201d<\/p>\n

Lisaks s\u00e4rgi ostmata j\u00e4tmisele saab tarbija oma v\u00e4\u00e4rtuste eest seista, andes oma arvamusest ettev\u00f5ttele teada. Samuti tasub enne toote ostmist uurida selle materjali p\u00e4ritolu ja tarneahela kohta. \u00d5iglaselt toodetud v\u00f5i kasutatud riiete ostmine s\u00e4\u00e4stab keskkonda ja lapsi karmist t\u00f6\u00f6st.<\/p>\n

1 \u00a0Environmental Justice Foundation (2007), The Deadly Chemicals in Cotton.<\/a><\/p>\n

2\u00a0United States Department of Labour (2012), List of Goods Produced by Child Labour or Forced Labour.<\/a><\/p>\n

3 Environmental Justice Foundation (2007), The Deadly Chemicals in Cotton<\/a>.<\/p>\n

Fotod:\u00a0www.theguardian.com<\/a> ja\u00a0www.ecouterre.com<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud m\u00f5istab hukka Sangari reklaamikampaania \u201cAjast, mil lapst\u00f6\u00f6j\u00f5ud polnud midagi hirmsat.\u201d AK\u00dc hinnangul ei ole olemas aega v\u00f5i riigikorda,…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":5181,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[23,24],"class_list":["post-5180","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-inimoigused","tag-tarbimine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5180","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5180"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5180\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5181"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5180"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5180"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5180"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}