{"id":5246,"date":"2014-12-19T09:53:15","date_gmt":"2014-12-19T07:53:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?p=5246"},"modified":"2014-12-19T09:53:15","modified_gmt":"2014-12-19T07:53:15","slug":"joulud-filipiinidel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/joulud-filipiinidel\/","title":{"rendered":"J\u00f5ulud Filipiinidel"},"content":{"rendered":"

Filipiinlased armastavad j\u00f5ule ja k\u00f5ike sellega kaasnevat. J\u00f5ulud algavad Filipiinidel varakult \u2013 juba septembris ilmuvad esimesed kaunistused poodide akendele ja kodude ustele, siin-seal hakkab k\u00f5rva m\u00f5ni j\u00f5ululaul.<\/strong><\/p>\n

Mida aeg edasi, seda rikkalikumaks muutuvad j\u00f5ulukaunistused ja valjemaks l\u00e4heb muusika. Kaunistused on olenevalt majanduslikest v\u00f5imalustest v\u00e4ga erinevad. Suured kaubanduskeskused ja j\u00f5ukad pered s\u00e4tivad \u00fcles rikkalikult ehitud ja elektrik\u00fc\u00fcnaldega valgustatud hiiglaslikud plastmassist j\u00f5ulukuused ning muud ameerikalikud dekoratsioonid, tihti stiilis \u201cmida rohkem, seda uhkem\u201d. Samas on maakohtades ja vaesemate perede hulgas kaunistused enamasti armsalt ise k\u00e4ttejuhtuvatest materjalidest valmistatud \u2013 kasutatakse bambust, palmilehti ja muid looduslikke materjale, s\u00e4ravat ja v\u00e4rvilist paberit, kangajuppe ja muud k\u00e4ep\u00e4rast. \u00dcks on aga kindel \u2013 midagi j\u00f5uluaega s\u00fcmboliseerivat leiab igast kodust. Samuti s\u00e4titakse suuremaid ja v\u00e4iksemaid kaunistusi nagu t\u00e4hekesed ja laternad t\u00e4navatele ja avalikkesse kohtadesse.<\/p>\n

\"J\u00f5ulupuu<\/a>J\u00f5ulupuu rannas<\/em><\/p>\n

Paar n\u00e4dalat enne j\u00f5ule alustatakse v\u00e4ikestes gruppides majast-majja k\u00e4imist ja j\u00f5ululaulude esitamist (sarnaselt meie mardi- ja kadrip\u00e4eva traditsioonidele). Lauldakse on nii rahvusvahelisi j\u00f5ululaule kui kohalikke laulukesi. Selleks ajaks peab koju piisavalt maiustusi v\u00f5i peenraha varuma, et iga\u00f5htustele k\u00fclalistele oleks midagi jagada. Tavaliselt k\u00e4ivad esinemas ja kommi teenimas naabruskonna lapsed, aga \u00fckskord ilmus meie ukse taha terve kirikukoor m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse repertuaari ja \u00fcllatavalt professionaalse esitlusega, kogudes sel viisil annetusi kiriku jaoks.<\/p>\n

Filipiinid on \u00fcks kahest Aasia riigist, kus enamik elanikkonnast on kristlased. Seega on kirikul suur osa j\u00f5ulutraditsioonides. \u00dcks v\u00e4ga t\u00e4htis ja Filipiinidele omane katoliiklik j\u00f5ulutraditsioon on \u00fcheksa p\u00e4eva kestev novena<\/i> \u2013 see on 16.-24. detsembri varahommikul toimuv j\u00f5ulueelne jumalateenistus. Tavaliselt algab novena<\/i> kell 4 hommikul ning juba alates kella kolmest alustab kirik valjuh\u00e4\u00e4ldi v\u00f5i k\u00f5larite kaudu kutsungi edastamist algavale teenistusele. Kutsungiks on elav, r\u00f5\u00f5msameelne muusika, mille eesm\u00e4rk on kogu naabruskond \u00fcles \u00e4ratada ja \u00f5igeaegselt kirikusse kutsuda. Ja kirikud on igal varahommikul puup\u00fcsti t\u00e4is. Novena <\/i> tradistioon sai alguse hispaania ajastul (16.-19. saj.) praktilise kompromissina p\u00f5llumeestele, kes alustasid oma t\u00f6\u00f6d juba p\u00e4ikeset\u00f5usul. Nii said p\u00f5llumehed varahommikul enne t\u00f6\u00f6p\u00e4eva algust oma palvused \u00e4ra pidada \u2013 erinevalt tavap\u00e4rastest Hispaania kulutuuriruumis levinud \u00f5htustest palvustest. Varahommikune novena<\/i> laienes kogu Filipiini elanikkonna sekka. T\u00e4nap\u00e4eval n\u00e4hakse seda t\u00e4ies eluj\u00f5us traditsiooni j\u00f5uluaegse jagamise ja solidaarsuse s\u00fcmbolina ning ka distsipliiniharjutusena \u00fcheksal j\u00e4rjestikkusel hommikul enne kukke ja koitu \u00fcles t\u00f5usta.<\/p>\n

J\u00f5ulud kulmineeruvad 24. detsembri \u00f5htul ja \u00f6\u00f6sel. Enne s\u00fcda\u00f6\u00f6d peetakse kirikus j\u00f5ulujumalateenistus, millest \u00fcritavad osa saada k\u00f5ik, imikutest kuni vanuriteni. Pooled inimesed muidugi kirikusse ei mahu ning kirikute \u00fcmbrus ja k\u00f5rvalolevad plazad<\/i> on ringijooksvaid ja elevil lapsi ning p\u00fchalikus meeleolus t\u00e4iskasvanuid t\u00e4is. Peale jumalateenistuse l\u00f5ppu minnakse koju j\u00f5ulu\u00f5htus\u00f6\u00f6gile. J\u00f5uludeks \u00fcritavad k\u00f5ik valmistada midagi erilist. Mis see eriline on, oleneb suuresti pere majanduslikest v\u00f5imalustest.<\/p>\n

Esimesel aastal siin j\u00f5ule pidades tegi mulle nalja fakt, et v\u00e4ga paljude filipiinlaste jaoks on eriliseks j\u00f5uluroaks spagetid! Kuid kui tavap\u00e4raselt s\u00fc\u00fcakse kolm korda p\u00e4evas riisi, siis on spagetid t\u00f5esti midagi erilist. Siinkohal tuleb m\u00e4rkida, et filipiini spagetid valmistatakse viinerit\u00fckkide ja magusa tomatikastmega. J\u00f5ukamad pered tapavad j\u00f5uludeks sea, mis t\u00e4idatakse erinevate maitsetaimedaga ning k\u00fcpsetatakse elaval tulel. Seakasvatajatel on sobilike sigade osas kokkulepped juba kuu aega varem tehtud, nii et viimasel hetkel endale j\u00f5ulusiga hankida on suhteliselt lootusetu ettev\u00f5tmine. Lisaks panevad j\u00f5ukad pered lauale muid lihast ja mereandidest valmistatud h\u00f5rgutisi ning kohalikke maiustusi nagu riisikoogid ja k\u00fcpsetatud banaanid.<\/p>\n

J\u00f5ulu\u00f6\u00f6 veedetakse laiemas pereringis s\u00fc\u00fces ja l\u00f5butsedes. Samuti astuvad \u00f6\u00f6 jooksul l\u00e4bi s\u00f5brad ja naabrid. Kogukonnatunne on p\u00fchade ajal v\u00e4ga oluline \u2013 k\u00e4iakse \u00fcksteisel k\u00fclas ja jagatakse isevalmistatud j\u00f5uluroogasid.<\/p>\n

\"J\u00f5ulupeol<\/a>J\u00f5ulupeol tantsuhoos<\/em><\/p>\n

Suuri kingitusi enamus perede hulgas ei tehta, selleks lihtsalt puuduvad rahalised v\u00f5imalused. Lapsed saavad heal juhul midagi tagasihoidlikku, nagu maiustused v\u00f5i m\u00f5ni pisike asjake. Ka j\u00f5uluvana enamuste filipiini laste juurde ei j\u00f5ua. Hiljuti kohalike k\u00fclalastega j\u00f5uluvanast r\u00e4\u00e4kides l\u00f5id neil silmad k\u00fcll korraks s\u00e4rama \u2013 nad teadsid, kes j\u00f5uluvana on ja milline ta v\u00e4lja n\u00e4eb, aga pidid siis t\u00f5dema, et nende juures pole j\u00f5uluvana kunagi k\u00e4inud. Suurlinnade ostukeskuste kommertslikumas milj\u00f6\u00f6s v\u00f5ib aga ka j\u00f5uluvana ringi jalutamas kohata.<\/p>\n

Ametlikult l\u00f5ppevad j\u00f5ulud Filipiinidel kolmekuningap\u00e4eval. Teatud piirkondades t\u00e4histatakse j\u00f5uluaja l\u00f5ppu alles jaanuari kolmandal p\u00fchap\u00e4eval <\/span><\/span>Santo Ni\u00f1o<\/i><\/span><\/span><\/span> festivaliga. <\/span><\/span>V\u00f5imalik, et filipiinlased on endale korraldanud maailma pikima j\u00f5uluhooaja, aga nad t\u00f5esti osakavad seda nautida ja sellest siiralt r\u00f5\u00f5mu tunda, vaatamata v\u00e4ga piiratud majanduslikele v\u00f5imalustele.<\/p>\n

—<\/p>\n

Birgit Naur elab ja tegutseb Andas, Filipiinidel MT\u00dc Andakidz projektijuhina. MT\u00dc Andakidz aitab vaesuse elavaid lapsi ja nende peresid erinevate haridust ja sotsiaalset ettev\u00f5tlust edendavate projektide kaudu Anda regioonis. Hetkel ehitame kogukonnakeskust koos lasteraamatukogu ja ruumidega laste harrastustegevusteks<\/a>.<\/p>\n

Eelmise aasta j\u00f5uludeks viisime kingitusi Anda regiooni k\u00f5ige vaesema piikonna lastele. Koos kuue vabatahtlikuga v\u00f5tsime ette 5-kilomeetrise jalgsi teekonna m\u00e4gedesse, k\u00f5igil seljas suured seljakotid annetatud m\u00e4nguasjade, raamatute, riiete, kunstitarvete ja maiustusetga Tanodi k\u00fcla lastele. Laste r\u00f5\u00f5msaid n\u00e4gusid n\u00e4hes olime veendunud, et raske ja porine matk end \u00e4ra tasus.<\/p>\n

\"Kingid<\/a>Eelmise aasta j\u00f5ulud – kingid k\u00e4es!<\/em><\/p>\n

Sel aastal sponsoreerib Andakidz kohaliku kogukonna laste j\u00f5ulupidu. Igasugune abi meie projektidele<\/a>, mis aitavad r\u00f5\u00f5mustada filipiini lapsi on teretulnud \ud83d\ude42<\/p>\n

Tekst ja fotod: Birgit Naur, MT\u00dc Andakidz<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Filipiinlased armastavad j\u00f5ule ja k\u00f5ike sellega kaasnevat. J\u00f5ulud algavad Filipiinidel varakult \u2013 juba septembris ilmuvad esimesed kaunistused poodide akendele ja…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":5248,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[26,24],"class_list":["post-5246","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-loodushoid","tag-tarbimine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5246","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5246"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5246\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5248"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5246"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5246"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5246"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}