{"id":5407,"date":"2015-03-08T09:51:28","date_gmt":"2015-03-08T07:51:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/?p=5407"},"modified":"2015-03-08T09:51:28","modified_gmt":"2015-03-08T07:51:28","slug":"aku-tahistame-naiste-oiguste-paranemist-viimase-25-aasta-jooksul","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/aku-tahistame-naiste-oiguste-paranemist-viimase-25-aasta-jooksul\/","title":{"rendered":"AK\u00dc: T\u00e4histame naiste \u00f5iguste paranemist viimase 25 aasta jooksul!"},"content":{"rendered":"

Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud kutsub t\u00e4nasel naistep\u00e4eval p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu naiste \u00f5iguste paranemisele ja pingutustele v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse eest kogu maailmas.<\/strong><\/p>\n

Naiste \u00f5iguste edendamisele on palju kaasa aidanud arengukoost\u00f6\u00f6 maailma vaesemates piirkondades. V\u00f5rreldes 1990. aastaga on suurenenud naiste osakaal parlamentides ja valitsustes, koolis k\u00e4ivate t\u00fcdrukute arv on t\u00f5usnud. Rasedusega seotud surmad on\u00a0 maailmas v\u00e4henenud 45% ning laste suremus 50%[1]<\/sup><\/sup><\/a>.<\/p>\n

AK\u00dc poliitikaekspert Anna Karolini s\u00f5nul v\u00e4\u00e4rib naistep\u00e4eval meeles pidamist viimase 25 aasta jooksul saavutatu naiste \u00f5igustes. \u201cUudiseid lugedes j\u00e4\u00e4vad silma vaid uued rahvusvahelised konfliktid. Ent samal ajal on naiste ja t\u00fcdrukute olukord t\u00e4nu globaalsetele pingutustele vaikselt paranenud ja naistep\u00e4ev on \u00f5ige aeg selle t\u00e4histamiseks. Ei \u00f6elda asjata, et terroristid kardavad koolis k\u00e4ivaid t\u00fcdrukuid – naiste \u00f5iguste edendamine on kasulik nii riikide majandusele kui \u00fchiskondade demokratiseerumisele.\u201d<\/p>\n

Ka Eesti panustab arenguabi andmisega\u00a0 naiste \u00f5iguste tagamisse. N\u00e4iteks 2013. aastal andsime hariduse ja tervishoiu edendamiseks kaks miljonit eurot ning arenguabiks kokku 23 miljonit eurot[2]<\/sup><\/sup><\/a>.<\/p>\n

Sellegipoolest vajab sugupoolte v\u00f5rdsus veel pikalt \u00fclemaailmset t\u00e4helepanu. Igal aastal\u00a0 sureb rasedusega seotud terviseprobleemide tagaj\u00e4rjel pool miljonit naist[3]<\/sup><\/sup><\/a>. \u00dcle maailma on naistel kaks korda suurem t\u00f5en\u00e4osus j\u00e4\u00e4da kirjaoskamatuks[4]<\/sup><\/sup><\/a> ning 75% naistest maailmas ei saa v\u00f5tta laenu ettev\u00f5tlusega alustamiseks[5]<\/sup><\/sup><\/a>. Enamik arenguprobleeme m\u00f5jutab rohkem naisi, kuna nad on \u00fchiskonnas haavatamas ja n\u00f5rgemas seisus.<\/p>\n

Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud on avalikes huvides tegutsev 29 arengukoost\u00f6\u00f6 ja maailmahariduse valdkonna kodaniku\u00fchendust esindav organisatsioon.<\/em><\/p>\n

\n

Viited allikatele:<\/p>\n

[1]<\/sup><\/sup><\/a> \u00dcRO, \u201cThe Millennium Development Goals Report 2014\u201d http:\/\/www.un.org\/millenniumgoals\/2014%20MDG%20report\/MDG%202014%20English%20web.pdf<\/a><\/p>\n

[2]<\/sup><\/sup><\/a> V\u00e4lisministeerium, \u201c2013. aasta \u201cEesti arengukoost\u00f6\u00f6 ja humanitaarabi arengukava 2011\u20132015\u201c t\u00e4itmise aruanne\u201d, http:\/\/vm.ee\/sites\/default\/files\/content-editors\/Taitmise_aruanne_2013_parandatud.pdf<\/a><\/p>\n

[3]<\/sup><\/sup><\/a> \u00dcRO Rahvastikufond (2006), \u201cThe human rights of women\u201d, http:\/\/www.unfpa.org\/resources\/human-rights-women<\/a><\/p>\n

[4]<\/sup><\/sup><\/a> \u00dcRO Rahvastikufond (2006), \u201cThe human rights of women\u201d, http:\/\/www.unfpa.org\/resources\/human-rights-women<\/a><\/p>\n

[5]<\/sup><\/sup><\/a> \u00dcRO Arenguprogramm (2015), \u201cGender and Poverty\u00a0 Reduction\u201d, http:\/\/www.undp.org\/content\/undp\/en\/home\/ourwork\/povertyreduction\/focus_areas\/focus_gender_and_poverty\/<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud kutsub t\u00e4nasel naistep\u00e4eval p\u00f6\u00f6rama t\u00e4helepanu naiste \u00f5iguste paranemisele ja pingutustele v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse eest kogu maailmas. Naiste \u00f5iguste edendamisele on…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":5408,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[23],"class_list":["post-5407","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-inimoigused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5407","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5407"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5407\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5408"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5407"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5407"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5407"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}