{"id":6531,"date":"2015-10-22T10:30:43","date_gmt":"2015-10-22T07:30:43","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=6531"},"modified":"2015-10-22T10:30:43","modified_gmt":"2015-10-22T07:30:43","slug":"lapstoojou-kasutamisele-saab-vastu-astuda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/lapstoojou-kasutamisele-saab-vastu-astuda\/","title":{"rendered":"Lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamisele saab vastu astuda"},"content":{"rendered":"
\n

K\u00e4ib \u00f5iglase kaubanduse n\u00e4dal, mis seisab vastu lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamisele.<\/strong><\/p>\n

\n

Olenemata sellest, kas lapst\u00f6\u00f6j\u00f5udu kasutatakse kultuurilistel v\u00f5i majanduslikel p\u00f5hjustel, saab sellega v\u00f5idelda ainult teadliku tarbimise ja seadusandluse koosm\u00f5jul.<\/p>\n

Ghanas asub kakaotootmise \u00fchistu Kuapa Kokoo, mis on m\u00fc\u00fcgist saadud tulu eest aidanud ehitada \u00fchistuliikmete kogukondades neli kooli ja kaks lastehoidu. Fairtrade\u2019i sertifikaadiga ja \u00f5iglase kaubanduse p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rgides on Kuapa Kokoo (ehk hea kakao tootmine) loonud lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamisega v\u00f5itlemiseks oma piirkonna lastele v\u00f5imaluse saada kooliharidust. Peale koolide ehitamise andis \u00fchistu 2015. aasta aprillis sajale kakaofarmeri lapsele jalgratta, et koolitee oleks kergem.<\/p>\n

Kohalikud ei n\u00e4e selles suurt probleemi, sest nii on alati olnud.<\/div>\n

Kahjuks ei ole nii igal pool. Rahvusvahelise t\u00f6\u00f6organisatsiooni (ILO) mulluses aruandes hinnatakse, et viimase k\u00fcmne aastaga on lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamine ligi kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4henenud, aga ikkagi on umbes 168 miljonit poissi ja t\u00fcdrukut sunnitud t\u00f6\u00f6tama, neist ligi pooled ohtlikes tingimustes. Sahara-taguses Aafri-kas t\u00f6\u00f6tab \u00fcks laps neljast, Vaikse ookeani Aasias \u00fcks laps kaheksast ja Ladina-Ameerikas \u00fcks laps k\u00fcmnest.<\/p>\n

Kaotatud arenguv\u00f5imalused<\/strong><\/h3>\n

Paljudes arengumaades kasutatakse lapst\u00f6\u00f6j\u00f5udu ennek\u00f5ike p\u00f5llumajanduses. Pahatihti eeldatakse, et lapsed peavad tegema rasket t\u00f6\u00f6d, sest ainult nii on neil v\u00f5imalik t\u00e4iskasvanuna hakkama saada. Paljudes kultuurides arvatakse, et haridust on vaja ainult poistel ning t\u00fcdrukud peavad \u00fcksnes t\u00f6\u00f6d tegema ja head abielunaised olema.<\/p>\n

Lapst\u00f6\u00f6j\u00f5ust r\u00e4\u00e4gime siis, kui laps teeb talle sobimatut t\u00f6\u00f6d, mis takistab tema f\u00fc\u00fcsilist ja emotsionaalset arengut.<\/div>\n

Selle aasta alguses t\u00f6\u00f6tasin kaks kuud MT\u00dc Mondo vabatahtlikuna Birmas Kohaliku Arengu Sihtasutuses (Rural Development Foundation of Shan State, RDFSS). Sihtasutus tegeles \u0160ani osariigi alade k\u00f5rvalistes k\u00fclakogukondades kooliv\u00f5rgu arendamisega ja alghariduse pakkumisega. Piirkonda loodi isetoimivaid algkoole ja internaate laste majutamiseks.<\/p>\n

Piirkonna vanemad kas ei saada lapsi \u00fcldse kooli v\u00f5i j\u00e4tavad nende hariduse pooleli siis, kui lugemise, kirjutamise ja arvutamise algtase on selge. Seej\u00e4rel hakkavad lapsed perekonna p\u00f5ldudel t\u00e4isajaga t\u00f6\u00f6le. Maapiirkondades on hinnanguliselt 60\u201380% lapsi (linnades on olukord m\u00e4rksa parem), kelle vanematel pole vahendeid ega motivatsiooni, et saata laps kaugemal asuvasse kooli ning maksta tema \u00f6\u00f6bimise ja toidu eest. Kohalikud ei n\u00e4e selles suurt probleemi, sest nii on alati olnud.<\/p>\n

Lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamine on kuritegu<\/strong><\/h3>\n

Lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamine on eetiliselt vastuv\u00f5tmatu, aga ka t\u00f5sine takistus majanduse ja \u00fchiskonna arengule. Sunniviisil rasket t\u00f6\u00f6d tegev laps kaotab esialgu hariduse v\u00f5imaluse ja hiljem ka huvi selle vastu.<\/p>\n

Rahvusvahelise t\u00f6\u00f6organisatsiooni definitsiooni j\u00e4rgi on lapst\u00f6\u00f6j\u00f5ud kindlast vanusepiirist nooremate laste jaoks sobimatu t\u00f6\u00f6 tegemine, mis segab koolisk\u00e4imist, \u00f5ppimist ja puhkust ning takistab lapse f\u00fc\u00fcsilist, moraalset, emotsionaalset ja vaimset arengut.<\/p>\n

Lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamine on kuritegu ja lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u abiga toodetud kaupade ostmine on vale.<\/div>\n

Vastuv\u00f5etav pole olukord, kus lapsed on sunnitud t\u00f6\u00f6tama, sest nende pered ei saa muul moel majanduslikult hakkama, ega saa v\u00f5i tohi t\u00f6\u00f6tamise p\u00e4rast k\u00e4ia koolis ja m\u00e4ngida. Lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamine on kuritegu ja lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u abiga toodetud kaupade ostmine on vale isegi siis, kui see on kultuuriliselt v\u00f5i vajaduste p\u00f5hjal argumenteeritud.<\/p>\n

M\u00f5ne uuringu j\u00e4rgi pole lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u keelustamine siiski parim lahendus. USA majandusuuringute m\u00f5ttekoda (National Bureau of Economic Research) tegi hiljaaegu uuringu, mis kasutab n\u00e4itena Indiat. Uuringu autorid juhivad t\u00e4helepanu, et lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u keelustamine ei toimiks maades, kus on palju vaesust ega ole vaestele peredele m\u00f5eldud sotsiaalprogramme. Kardetakse, et lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u keelustamine muudab k\u00f5ige vaesemate laste olukorra veel hullemaks. M\u00f5ttekoda on isegi selle v\u00e4ite vaidlustanud ja m\u00e4rkinud, et uuring k\u00e4sitles ainult meetmete otsest tulemust ega arvestanud pikaajalisemat m\u00f5ju. Indias on vajalike meetmete kasutuselev\u00f5tt 1981. aastast alates v\u00e4hendanud sunniviisil t\u00f6\u00f6tavate laste arvu 13 miljonilt viie miljonini. J\u00e4relikult keelamine siiski m\u00f5jub.<\/p>\n

Seadusandlus pluss teadlikud tarbijad<\/strong><\/h3>\n

Me ei saa loota, et riikides, kus lapst\u00f6\u00f6j\u00f5ud pole keelatud, tulevad kogukonnad probleemiga ise toime. Saame olukorra lahendamisse panustada seadusandluse ja tarbijate koost\u00f6\u00f6ga. \u00dcksikisikuna v\u00f5iksime tarbida tooteid, mille tootmiseks pole sunnitud lapsi t\u00f6\u00f6tama, ning avaliku sektori tasemel v\u00f5iksime panustada rohkem vahendeid arengukoost\u00f6\u00f6sse, maailmaharidusse, humanitaarabisse ja haridusprojektidesse. Vaja on ka seadusemuudatust, mis tagaks, et \u00f5iglase kaubanduse p\u00f5him\u00f5tteid arvestatakse ka riigihangetes.<\/p>\n

19.\u201323. oktoobrini kestab \u00f5iglase kaubanduse n\u00e4dal, mille raames toimub poekettides ja mujal eri \u00fcritusi. L\u00e4hem info on fairtrade.ee lehel. Iga\u00fcks saab v\u00f5idelda lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamisega, k\u00e4itudes vastutustundlikult ja ostes \u00f5iglase kaubanduse (Fairtrade) m\u00e4rgiga tooteid. Just t\u00e4nu Fairtrade\u2019i s\u00fcsteemist saadud tulule on loo alguses mainitud Kuapa Kokool olnud v\u00f5imalik liikmete koduk\u00fclade eest hoolt kanda ja lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamist v\u00e4lja juurima hakata.<\/p>\n<\/div>\n

Autor: Kristina M\u00e4nd<\/b>, MT\u00dc Mondo<\/a> vastutustundliku tarbimise valdkonnajuht<\/p>\n

Kaanefoto:\u00a0GLEN 2014 vabatahtlik Maksim Galanin<\/p>\n

Artikkel ilmus 20.10.2015 Eesti P\u00e4evalehes. <\/em>T\u00e4ismahus artiklit loe siit<\/a>!<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4ib \u00f5iglase kaubanduse n\u00e4dal, mis seisab vastu lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamisele. Olenemata sellest, kas lapst\u00f6\u00f6j\u00f5udu kasutatakse kultuurilistel v\u00f5i majanduslikel p\u00f5hjustel, saab sellega…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":6533,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[23,33,24],"class_list":["post-6531","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-inimoigused","tag-majandus","tag-tarbimine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6531","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6531"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6531\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6534,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6531\/revisions\/6534"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6533"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6531"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6531"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6531"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}