{"id":6567,"date":"2015-11-03T12:48:25","date_gmt":"2015-11-03T10:48:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=6567"},"modified":"2015-11-04T22:53:18","modified_gmt":"2015-11-04T20:53:18","slug":"november-on-saastva-arengu-ja-kliimameetmete-kuu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/november-on-saastva-arengu-ja-kliimameetmete-kuu\/","title":{"rendered":"November on s\u00e4\u00e4stva arengu ja kliimameetmete kuu"},"content":{"rendered":"

Maailmas on p\u00e4rast aastatuhande arengueesm\u00e4rkide seadmist tehtud suuri edusamme, kuid\u00a0 paljudes valdkondades on j\u00e4tkuvalt suuri probleeme. Nendest \u00fcks t\u00f5sisemaid on kliimamuutuste s\u00fcvenemine maailmas. Kui j\u00e4tame selle probleemiga tegelemata, \u00e4hvardavad t\u00f5sised tagaj\u00e4rjed kogu maailma, kuid\u00a0eriti arenguriike, sest nende majandus s\u00f5ltub sageli kliimatundlikust p\u00f5llumajandusest. Kliimamuutuste s\u00fcvenemine v\u00f5ib pea olematuks muuta viimaste aastate arengukoost\u00f6\u00f6 alased saavutused, et aidata vaesemaid\u00a0riike vaesusl\u00f5ksust v\u00e4lja ning pidurdada tugevalt edasist arengut.<\/strong><\/p>\n

Kui m\u00f5tlete n\u00fc\u00fcd, et mis see meie asi on, kuidas arenguriigid ja seal elavad inimesed hakkama saavad, siis tasub kaaluda mitut m\u00f5tet.\u00a0Meie riided tulevad Bangladeshist, T\u00fcrgist, Usbekistanist ja Indiast. Kohv saabub Mehhikost v\u00f5i Etioopiast. Nutitelefonide tooraine Kongo kaevandustest. Apelsinid Argentiinast, viinamarjad L\u00f5una-Aafrika Vabariigist ja banaanid Boliiviast. Suhkur Malawist ja Sambiast. Me oleme arenguriikidega seotud rohkem, kui oskame esialgu aimata.<\/p>\n

Iga\u00fcks v\u00f5iks p\u00fc\u00fcda teha v\u00e4ikese sammu kliimamuutuse peatamiseks, sest meie planeedi tulevik s\u00f5ltub konkreetselt meie praegustest tegudest. \u00a0Alustada v\u00f5iksid n\u00e4iteks j\u00e4rgmistest v\u00e4ikestest, kuid olulistest asjadest:<\/p>\n

KEERA V\u00c4HEMAKS<\/strong><\/p>\n

\u2022 \u00c4ra k\u00fcta oma kodu \u00fcle. Temperatuuri alandamine vaid 1\u00b0C v\u00f5rra v\u00f5ib v\u00e4hendada Sinu pere elektriarvet 7% v\u00f5rra. 70% majapidamistes kasutatavast energiast kulub k\u00fctmisele.<\/p>\n

\u2022 Sea oma kodune k\u00fcttes\u00fcsteem nii, et \u00f6\u00f6sel ja kodust eemal olles v\u00f5imalusel veidi langeks (ca 17\u00b0C-ni) ja et hommikul \u00fcles \u00e4rgates v\u00f5i koju j\u00f5udes oleks see j\u00e4lle meeldiva 20 \u00b0C juures. \u00c4ra k\u00fcta \u00fcle.<\/p>\n

\u2022 Hoia kokku sooja vee tegemiseks kuluvat energiat, minnes vanni asemel du\u0161i alla \u2013 sellele kulub neli korda v\u00e4hem energiat.<\/p>\n

\u2022 Kuuma joogi valmistamiseks keeda t\u00e4pselt nii palju vett, kui Sul on vaja.<\/p>\n

\u2022 Tuba \u00f5hutades j\u00e4ta aken m\u00f5neks minutiks t\u00e4iesti lahti ja sulge seej\u00e4rel, mitte \u00e4ra lase\u00a0soojusel pika aja jooksul v\u00e4lja minna.<\/p>\n

\u2022 Sulata k\u00fclmikut regulaarselt. V\u00f5id hoida kokku kuni 30% kasutatavast energiast.<\/p>\n

\u2022 \u00c4ra seadista k\u00fclmkappi k\u00f5ige jahedamale temperatuurile. Kui k\u00fclmkapis on\u00a0temperatuur alla 5\u00b0C, kulub Sul ainult rohkem energiat, kuid toit ei p\u00fcsi sellest kauem\u00a0v\u00e4rske.<\/p>\n

\u2022 \u00c4ra pane k\u00fclmkappi kuuma v\u00f5i sooja toitu. Lase toidul k\u00f5igepealt jahtuda ja pane see\u00a0alles siis k\u00fclmikusse.<\/p>\n

L\u00dcLITA V\u00c4LJA<\/strong><\/p>\n

\u2022 \u00c4ra unusta tulesid v\u00e4lja l\u00fclitada, kui Sul neid vaja ei ole.<\/p>\n

\u2022 \u00c4ra j\u00e4ta televiisorit, muusikakeskust ja arvutit ootere\u017eiimile. Televiisor kulutab\u00a0keskmiselt 45% energiast ootere\u017eiimis olles. Kui k\u00f5ik eurooplased v\u00e4ldiksid ootere\u017eiimi, hoiaksid nad kokku sama palju energiat kui oleks vaja Belgia suuruse riigi elektriga varustamiseks.<\/p>\n

\u2022 \u00c4ra j\u00e4ta telefoni laadima, kui aku on t\u00e4is. Muidu l\u00e4heb 95% elektrist raisku ja vaid 5% kasutatakse tegelikult aku laadimiseks.<\/p>\n

\u2022 Eelista\u00a0s\u00e4\u00e4stupirne \u2013 need kestavad kauem ja kasutavad viis korda v\u00e4hem energiat kui tavalised pirnid.<\/p>\n

\u2022 Kui valid uut kodutehnikat (k\u00fclmkappi, pesumasinat jne), vali A+ energiaklassi t\u00e4hisega seade, mis viitab energia s\u00e4\u00e4stlikule kulutamisele.<\/p>\n

KASUTA UUESTI<\/strong><\/p>\n

\u2022 Sisseoste tehes kasuta kilekoti asemel korduvkasutatavat kotti.<\/p>\n

\u2022 Vii klaastaara taara-automaati v\u00f5i kogumispunkti ja kogu paber, papp ning\u00a0plekkpurgid muust pr\u00fcgist eraldi. Alumiiniumpurkide \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemiseks on vaja k\u00fcmme korda v\u00e4hem energiat kui uute plekkpurkide tootmiseks. Vanadest ajalehtedest paberit tootes kulutavad tehased palju v\u00e4hem energiat kui seda tselluloosist valmistades.<\/p>\n

\u2022 Kui Sul on aed, tee bioloogiliselt lagunevatest k\u00f6\u00f6gij\u00e4\u00e4tmetest komposti.<\/p>\n

\u2022 Vali tooted, millel on v\u00e4he pakendit ja p\u00fc\u00fca samu pakendeid v\u00f5imalusel\u00a0korduvalt t\u00e4ita.<\/p>\n

\u2022 V\u00f5ta l\u00f5unas\u00f6\u00f6k kaasa taaskasutatavas toidukarbis, mitte fooliumis v\u00f5i\u00a0paberkotis.<\/p>\n

K\u00c4I JALA<\/strong><\/p>\n

\u2022 \u00c4ra kasuta paarikilomeetriste vahemaade l\u00e4bimiseks mootorratast ega autot. Selle asemel k\u00f5nni jalgsi v\u00f5i s\u00f5ida jalgrattaga.<\/p>\n

\u2022 Kaugemale s\u00f5ites kaalu trammi, bussi v\u00f5i rongiga s\u00f5itmist.<\/p>\n

\u2022 V\u00e4ldi v\u00f5imalusel lennukiga s\u00f5itmist \u2013 lennukid paiskavad atmosf\u00e4\u00e4ri\u00a0tohutus koguses s\u00fcsinikdioksiidi. Lendamine on maailmas k\u00f5ige kiiremini\u00a0kasvav s\u00fcsinikdioksiidi allikas.<\/p>\n

\u2022 Auto ostmisel\u00a0vaata ka k\u00fctuse tarbimist\u00a0\u2013 nii\u00a0hoiad ka k\u00fctusearvete pealt kokku! Euroopa seaduste kohaselt peavad autotootjad n\u00e4itama infot s\u00fcsinikdioksiidi heitmete ja k\u00fctusekulu kohta.<\/p>\n

VEEL NIPPE<\/strong><\/p>\n

\u2022 Istuta oma aeda v\u00f5i l\u00e4hi\u00fcmbrusesse m\u00f5ni puu! Viis puud neelavad oma elu jooksul kokku umbes 1 tonni s\u00fcsinikdioksiidi.<\/p>\n

\u2022 Otsi kauplustest v\u00e4ikest lille kujutava Euroopa \u00f6kom\u00e4rgisega tooteid.<\/p>\n

\u2022 Kasuta v\u00f5imalikult v\u00e4he paberit: tee koopiaid m\u00f5lemale poolele, kasuta e-posti, telli endale paberarvete asemel e-arved.<\/p>\n

\u2022 S\u00f6\u00f6 kohalikku toitu, eriti seda, mis antud aastaajal kasvab. See pole mitte ainult tervislikum, vaid ka keskkonnas\u00f5bralikum!<\/p>\n

\u2022 S\u00f6\u00f6 v\u00e4hem liha. Liha tootmine tekitab palju s\u00fcsinikdioksiidi.<\/p>\n

*\u00dcleskutse\u00a0allikas<\/a>.<\/em><\/h5>\n

Loe\u00a0blogist<\/a> veel lugusid, kuidas ise maailmale parem olla. Milliseid valikuid teha, kui soovid olla keskkonnas\u00f5bralik, aga samas elada tavap\u00e4rast elu?<\/p>\n

2015. aasta on Euroopas p\u00fchendatud arengukoost\u00f6\u00f6le. See on esimene kord, kui Euroopa teema-aasta p\u00fchendatakse Euroopa-v\u00e4lisele poliitikale.<\/p>\n

Loe arengukoost\u00f6\u00f6 aasta eestikeelseid lugusid siit<\/a>!<\/p>\n

K\u00fclasta ka:<\/p>\n

Arengukoost\u00f6\u00f6 aasta Facebook<\/a><\/p>\n

Arengukoost\u00f6\u00f6 aasta Twitter<\/a><\/p>\n

\"V\u00e4ljakutsepost\"<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maailmas on p\u00e4rast aastatuhande arengueesm\u00e4rkide seadmist tehtud suuri edusamme, kuid\u00a0 paljudes valdkondades on j\u00e4tkuvalt suuri probleeme. Nendest \u00fcks t\u00f5sisemaid on…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":6586,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[25,26,40],"class_list":["post-6567","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-kliimamuutused","tag-loodushoid","tag-sdg"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6567","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6567"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6567\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6588,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6567\/revisions\/6588"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6586"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6567"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6567"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6567"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}