{"id":6696,"date":"2015-12-27T09:33:55","date_gmt":"2015-12-27T07:33:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=6696"},"modified":"2016-01-06T11:20:11","modified_gmt":"2016-01-06T09:20:11","slug":"fc-levadia-naitas-jalgpallimangu-paris-maailma-reeglite-jargi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/fc-levadia-naitas-jalgpallimangu-paris-maailma-reeglite-jargi\/","title":{"rendered":"FC Levadia n\u00e4itas jalgpallim\u00e4ngu p\u00e4ris maailma reeglite j\u00e4rgi"},"content":{"rendered":"<p><strong>Sel n\u00e4dalal valmis video, kus FC Levadia ja Spin programmi noored m\u00e4ngivad ebav\u00f5rdsete reeglitega jalgpalli, et juhtida t\u00e4helepanu maailmas valitsevale ebav\u00f5rdsusele.<\/strong><\/p>\n<p>Ebav\u00f5rdses jalgpallis ei vilistatud \u00fchele poolele kordagi vigu, kaarte anti ainult teisele poolele. Kui m\u00e4ng hakkas viltu kiskuma, l\u00e4ks m\u00e4ngija v\u00f5itjate poolele \u00fcle.<\/p>\n<p>Arengukoost\u00f6\u00f6 poliitikaekspert Anna Karolin: \u201cN\u00f5nda vilistatud m\u00e4ngust saaks jalgpallimaailmas rahvusvaheline skandaal, sarnased reeglid on aga paljude vaeste riikide inimeste igap\u00e4ev. Rahvusvahelised kokkulepped on liiga n\u00f5rgad ja ei suuda reguleerida iseenesest m\u00f5istetavaid asju, nagu lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u keeld, maavarade \u00e4ra kasutamine v\u00f5i maksude maksmine vaesemates riikides,\u201d selgitas Karolin.<\/p>\n<p>\u201cArenguabi ja kokkulepete abil on \u00fcleilmseid probleeme oluliselt leevendatud, n\u00e4iteks lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamist on viimase 15 aasta jooksul suudetud 65 miljoni lapse v\u00f5rra v\u00e4hendada, kuid 168 miljonit last teeb veel koolis k\u00e4imise asemel neid kahjustavat t\u00f6\u00f6d. 25 aastaga on laste suremus ja \u00e4\u00e4rmuslik vaesus maailmas ligi poole v\u00f5rra v\u00e4henenud. Need numbrid on julgustavad, ent vajame edaspidi julgemaid ja avalikes huvides tehtud samme\u201d.<\/p>\n<p>V\u00f5iks arvata, et nii suures m\u00e4ngus ei s\u00f5ltu kodanike arvamusest just palju. Tegelikult saab ka tavainimene muutustele kaasa aidata. Mida rohkem valijad maailma probleemide vastu huvi tunnevad, seda enam on poliitikutel julgust muuta rahvusvahelisi reegleid, et need oleksid tavainimese, mitte suurfirmade huvides. Sama kehtib suurfirmade kohta &#8211; t\u00f6\u00f6tajate palkade ja t\u00f6\u00f6tingimuste vastu on korporatsioonid hakanud huvi tundma alles peale seda, kui tarbijad h\u00e4\u00e4lt t\u00f5stsid.<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" title=\"Ebav\u00f5rdne jalgpall\" width=\"500\" height=\"281\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/HFtQQsM15kw?feature=oembed\" frameborder=\"0\" allow=\"accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share\" referrerpolicy=\"strict-origin-when-cross-origin\" allowfullscreen><\/iframe><\/p>\n<p><strong>#1 Juba start on ebav\u00f5rdne<\/strong><br \/>\n<strong>Loe: \u00fcle miljardi inimese peab hakkama saama v\u00e4hem kui kahe dollariga p\u00e4evas<\/strong><br \/>\nK\u00f5igil ei ole p\u00e4eva alustamiseks antud v\u00f5rdseid v\u00f5imalusi. 1,3 miljardil inimesel on toiduks, elamiskuludeks ja oma tervise eest hoolitsemiseks v\u00e4hem kui 1,25 dollarit p\u00e4evas. Vaesuse ja sellega seotud probleemide t\u00f5ttu hukub UNICEFi andmetel iga p\u00e4ev 22 000 last. \u00c4\u00e4rmuslikus vaesuses elavad inimesed ei ole kuidagi halvemad m\u00e4ngijad v\u00f5i laisemad inimesed, nad elavad lihtsalt suurte probleemide keskel. Nende vaesust p\u00f5hjustavad n\u00e4iteks s\u00f5jalised konfliktid, looduskatastroofid ja kliimamuutuste tagaj\u00e4rjed, keeruline ajalugu ning n\u00f5rgad valitsused. Vaesuse v\u00e4hendamiseks on tehtud k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d, kuid nii suure probleemi lahendamiseks peavad riigid arengukoost\u00f6\u00f6sse rahaliselt rohkem panustama.<\/p>\n<p><strong>#2 \u00dchele poolele ei vilistata kordagi vigu<\/strong><br \/>\n<strong>Loe: laps- ja sundt\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamist peetakse senini normaalseks<\/strong><br \/>\nLapsed peaksid k\u00e4ima koolis, mitte tegema enda tuleviku arvelt rasket t\u00f6\u00f6d. Lapst\u00f6\u00f6j\u00f5ud pole mitte vanemate abistamine kodut\u00f6\u00f6des, vaid lapsi kahjustav raske t\u00f6\u00f6. Olgugi et lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamine on rahvusvaheliste reeglite j\u00e4rgi keelatud, t\u00f6\u00f6tab maailmas ebaseaduslikult 168 miljonit last. Suur osa meie \u0161okolaadist, kohviubadest ja riietest valmivad just sel viisil, kuid ettev\u00f5tetel ei ole hinnav\u00f5idu t\u00f5ttu huvi allhankeid kontrollida. Laps- ja sunnit\u00f6\u00f6ga tehtud kauba eest ei karistata aga kedagi.<\/p>\n<p><strong>#3 Kaarte antakse vaid teisele poolele<\/strong><br \/>\n<strong>Loe: arenguriikide inimesed maksavad rohkem makse kui suurkorporatsioonid<\/strong><br \/>\nMakse kogutakse selleks, et rahastada \u00fchiskonna jaoks olulisi avalikke teenuseid, nagu koolid, haiglad v\u00f5i veev\u00e4rk. Paraku on rahvusvaheline maksus\u00fcsteem auklik, mis v\u00f5imaldab paljudel suurettev\u00f5tetel arenguriikidele maksude maksmisest k\u00f5rvale hiilida ja nii on suurimad maksumaksjad paljudes arenguriikides vaesed tavainimesed ise. V\u00f5im rahvusvahelist maksus\u00fcsteemi parandada on suuresti rahvusvaheliste organisatsioonide ja arenenud riikide k\u00e4tes, napib aga tahet.<\/p>\n<p><strong>#4 Keset m\u00e4ngu tullakse v\u00f5itjate poolele \u00fcle<\/strong><br \/>\n<strong>Loe: suurfirmade lobby veenab valitsusi tegema otsuseid elanike kahjuks<\/strong><br \/>\nRiigi \u00fcks \u00fclesanne on kaitsta enda elanike huvisid. Arenguriigid on loodusvarasid vaadates v\u00e4ga rikkad maad ning suurkorporatsioonid survestavad valitsusi tegema neile soodsaid otsuseid, mis tulevad tavaelanike arvelt. Kui keskmist l\u00e4\u00e4ne inimest kaitsevad firmade omavoli eest meedia t\u00e4helepanu ning seaduslikud piirangud, on arenguriikides ka nendega halvemini. Nii on kasulikke eeliseid saanud n\u00e4iteks tubakafirmad<a href=\"http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pmc\/articles\/PMC2741530\/\" target=\"_blank\">Aafrikas<\/a> ja Ladina-Ameerikas, ravimite hindasid p\u00fc\u00fcavad t\u00f5sta rahvusvahelised firmad <a href=\"https:\/\/www.vice.com\/en_uk\/read\/american-lobbyists-are-fighting-to-halt-the-availability-of-affordable-medicine-to-the-3rd-world\" target=\"_blank\">Indias<\/a>.<\/p>\n<p><strong>#5 Kohtunik on tegelikult \u00e4ra ostetud<\/strong><br \/>\n<strong>Loe: paljud vaesust v\u00e4hendavad organisatsioonid toimetavad erahuvides<\/strong><br \/>\nOlulist osa arengukoost\u00f6\u00f6 rahadest ja poliitilisest korraldusest juhitakse rahvusvaheliste organisatsioonide abil, nagu Maailmapank (WB) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Neid asutusi ei juhita ei arengukoost\u00f6\u00f6 vajaduste j\u00e4rgi, vaid vastavalt sinna panustavate riikide huvidele (peamiselt USA). Laene antakse rangete tingimustega, n\u00e4iteks sundides riike avalikke ressurse erastama ja oma eelarve paindlikkust ja kulusid v\u00e4hendama. Seet\u00f5ttu peavad sundolukorras vaesed riigid v\u00e4hendama keskkonnakaitset, sotsiaalkulutusi v\u00f5i piiranguid erafirmadele, seda muidugi elanike heaolu arvelt. <a href=\"http:\/\/isiarticles.com\/bundles\/Article\/pre\/pdf\/17455.pdf\" target=\"_blank\">Hinnangute<\/a>\u00a0j\u00e4rgi on IMFi ja WBi laenude t\u00f5ttu vaeste riikide olukord hoopis <a href=\"http:\/\/www.aljazeera.com\/indepth\/opinion\/2012\/09\/201292673233720461.html\" target=\"_blank\">halvenenud<\/a>.<\/p>\n<h3>Maailmas peavad paljud inimesed seda m\u00e4ngu m\u00e4ngima iga p\u00e4ev. Ole ausa m\u00e4ngu poolt. Igal pool maailmas.<\/h3>\n<p>See tundub tavainimesele v\u00e4ga suur \u00fclesanne, kuid just meie h\u00e4\u00e4l loeb!<\/p>\n<ul>\n<li>Mida rohkem tarbijad tootjate kohtlemise vastu huvi tunnevad, seda enam muudavad suurfirmad enda k\u00e4itumist. N\u00e4iteks on palju kriitikat saanud H&amp;M hakanud riideid taaskasutama ning t\u00f5stnud tehaset\u00f6\u00f6tajate palkasid.<\/li>\n<li>Mida rohkem valijad maailma probleemide vastu huvi tunnevad, seda enam on poliitikutel julgust muuta rahvusvahelisi reegleid, et need oleksid tavainimese, mitte suurfirmade huvides.<\/li>\n<li>Toeta arengukoost\u00f6\u00f6d ja seisa selle eest, et Eesti ja teised riigid aitaksid kaasa vaesuse v\u00e4hendamisele ning seisaksid v\u00f5rdsema maailma eest.<\/li>\n<li>Uuri lisaks, mida saad Sina ise oma igap\u00e4evaelus <a href=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/kuidas-kaituda\/\" target=\"_blank\">h\u00e4sti teha<\/a> v\u00f5i kuidas <a href=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/kuidas-kaituda\/\" target=\"_blank\">osta maailmast hoolivalt<\/a>.<\/li>\n<\/ul>\n<p><em>2015 on Euroopas arengukoost\u00f6\u00f6 aasta. Sel aastal r\u00e4\u00e4gime, kuidas oleme arengumaadega seotud, arengukoost\u00f6\u00f6st ning v\u00f5imalustest parandada elu terves ilmas.<\/em><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/V\u00e4ljakutsepost.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-6568\" src=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/V\u00e4ljakutsepost.png\" alt=\"V\u00e4ljakutsepost\" width=\"436\" height=\"205\" srcset=\"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/V\u00e4ljakutsepost.png 508w, https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/V\u00e4ljakutsepost-300x141.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 436px) 100vw, 436px\" \/><\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sel n\u00e4dalal valmis video, kus FC Levadia ja Spin programmi noored m\u00e4ngivad ebav\u00f5rdsete reeglitega jalgpalli, et juhtida t\u00e4helepanu maailmas valitsevale&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":6697,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[31,23,33,28],"class_list":["post-6696","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-aku","tag-inimoigused","tag-majandus","tag-poliitikate-sidusus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6696","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6696"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6696\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6722,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6696\/revisions\/6722"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6697"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6696"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6696"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6696"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}