{"id":6939,"date":"2016-05-18T12:10:48","date_gmt":"2016-05-18T09:10:48","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=6939"},"modified":"2016-05-18T12:10:48","modified_gmt":"2016-05-18T09:10:48","slug":"panamast-pagulastest-ja-oda-st","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/panamast-pagulastest-ja-oda-st\/","title":{"rendered":"Panamast, pagulastest ja ODA-st"},"content":{"rendered":"<h4>Kepa, Soome arengukoost\u00f6\u00f6organisatsioonide katus, teatas aprilli teisel n\u00e4dalal, et valitsus k\u00e4rbib alates 2018. aastast Soome ametliku arenguabi summasid 25 miljoni euro v\u00f5rra aastas. Seda olukorras, kus p\u00f5hjanaabrite arengusektorit raputas mullu rahastuse v\u00e4hendamine 43% v\u00f5rra. Pidagem meeles, et Soome on Euroopa riikide seas \u00fcks arengukoost\u00f6\u00f6 paipoistest, nende ODA (ametlik arenguabi, ingl k <em>official development assistance<\/em>) oli 2014. aastal 0,6% SKP-st. Soome muidugi ei ole mingi erand \u2013 samamoodi on oma arenguabi rahad kokku t\u00f5mmanud Rootsi, Norra, Taani, Holland jt eeskujuliku abistamisajalooga riigid. Mis toimub? Tundub, et \u00fcldine segadus, edasi-tagasi t\u00f5mblemine ja t\u00e4ielik peataolek.<\/h4>\n<p>Tendentsid kasutada arenguabiks m\u00f5eldud summasid kas doonorriikides kohapeal pagulastega tegelemiseks v\u00f5i siis anda raha sihtriigile klausliga, et saadud rahalisi vahendeid tuleb eelk\u00f5ige kasutada migratsiooni piiramiseks, on n\u00e4htavad olnud juba pikemat aega. 2015. aasta l\u00f5pus j\u00f5udis asi niikaugele, et \u00dcRO peasekret\u00e4r Ban Ki-moon pidi s\u00f5na v\u00f5tma ning v\u00e4lja \u00fctlema selle ilmselge t\u00f5demuse \u2013 et pagulastega tegelemise eelarve ei tohiks tulla maailma vaeseimate arvelt. Siinkohal tahaksin r\u00f5hutada, et muidugi tuleb ka pagulaste vastuv\u00f5tmist rahastada, ja olen kindel, et sinna sektorisse minevad summad saaksid olla ja peaksid olema suuremad. Mulle lihtsalt ei meeldi, et see raha v\u00f5etakse \u00e4ra k\u00f5ige n\u00f5rgematelt. As\u00fc\u00fclitaotlejatele varjupaika andvas riigis esimese aasta jooksul tehtavad kulud on ODA-k\u00f5lbulikud niikuinii, ent seda kummi ei tohiks venitada rohkem kui vaja.<\/p>\n<p>Veebruaris t\u00f5usid arengukoost\u00f6\u00f6ga tegelevad organisatsioonid tagajalgadele, kuuldes OECD Arenguabi Komitee plaanidest ODA p\u00f5him\u00f5tete reformimiseks. Esiteks kardetakse, et n\u00fc\u00fcd on riikidel veel rohkem v\u00f5imalusi pagulastega seotud kulusid ametliku arenguabina deklareerida. Teiseks kardetakse, et arenguabi rahasid, mida varem ei tohtinud kasutada otseselt s\u00f5jav\u00e4e ja julgeolekuga seotud tegevusteks, saab n\u00fc\u00fcd palju lihtsamalt suunata just nendesse sektoritesse. Ja sellega muuta veel kindlamaks v\u00f5rrand \u201eanname teile raha siis, kui teie teete nii, et mitte keegi ei p\u00e4\u00e4se \u00fcle teie piiride Euroopasse, meie ukse taha\u201c. Kolmandaks kardetakse, et Arenguabi Komitee on avanud erasektorile ukse selliselt, et riigid kasutavad arenguabi rahasid lihtsalt investeerimaks oma firmade arenguriikides ette v\u00f5etavatesse tegevustesse. Selguse huvides tuleb m\u00e4rkida, et \u00fckski neist kartustest ei ole veel massilisel tasemel t\u00f5eks saanud. Samas \u00fchtegi mehhanismi, mis neid hirme leevendama ning negatiivse stsenaariumi t\u00f5eks saamise v\u00f5imalusi v\u00e4hendama peaksid, paika pandud ei ole. Loodetavasti ei \u00fctle paari aasta p\u00e4rast tehtavad uuringud, et Euroopa riik X annab k\u00fcll arenguabi 0,7% ulatuses oma SKP-st, ent pool sellest kulub kodus pagulaskriisiga hakkama saamiseks, veerand antakse Aafrika riikidele X ja Y, et need tagaksid oma inimeste p\u00fcsimise riigi piirides, ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud veerandi eest jagatakse nii stipendiumeid sinna riiki \u00f5ppima tulevatele noortele, rahastatakse kohalike arengukoost\u00f6\u00f6-MT\u00dcde t\u00f6\u00f6d kui ka antakse osa n\u00e4iteks WFP-le ehk Maailma Toiduprogrammile (ingl k\u00a0<em>World Food Programme<\/em>).<\/p>\n<p class=\"\">\n<p>Ma tegelikult usun, et OECD tahtis parimat, tahtis teha nii, et hundid oleksid s\u00f6\u00f6nud ja lambad terved. Kahtlen, et need lambad selliste arengute puhul kaugemas perspektiivis terveks j\u00e4\u00e4vad. OECD peataolek arenguabi k\u00fcsimuses meenutab natuke nende peataolekut maksuparadiiside k\u00fcsimuses. Organisatsioon on selgelt v\u00e4lja \u00f6elnud, et maksudest k\u00f5rvale hiilimine peab l\u00f5ppema, maksuinfo vahetamine peab olema laiap\u00f5hjaline ja arenguriigid peavad saama oma \u00f5iglase osa nende pinnal nende ressursse kasutades saadud tulust. OECD prioriteediks on \u00fcleilmse maksuoptimeerimise vastu v\u00f5itlemine juba 2008. aastast. Mullu s\u00fcgisel lepiti l\u00f5puks kokku, et tasapisi hakatakse maksuinfot vahetama ning sunnitakse korporatsioone avaldama, kui palju nad erinevates riikides tulu teenivad (tuntud ka kui OECD BEPS \u2013 maksubaasi kahanemise ja kasumi \u00fcmberpaigutamise tegevuskava, mis on algatus kasumi v\u00e4ljaviimise jms trikkide vastu v\u00f5itlemiseks). Kuigi \u00f5iges suunas sammude astumine on tervitatav, on rahvusvahelised MT\u00dc-d OECD plaani osas j\u00e4llegi \u00fcsna kriitilised, sest kokku lepitud tegevused said rikkamate riikide isiklike huvide t\u00f5ttu oluliselt hambutumad kui oleks vaja, arenguriikide esindajaid oli kaasatud liiga v\u00e4he ning nende s\u00f5nal ei olnud nii suurt kaalu. T\u00e4helepanu on juhitud ka sellele, et suur osa populaarseimaid maksuparadiise on kas ise rikkad l\u00e4\u00e4neriigid <em>\u00e0 la<\/em> \u0160veits v\u00f5i sageli ka Euroopa riikide kontrolli all. Mis t\u00f5statab k\u00fcsimuse, et kui siiras see maksuparadiiside vastu v\u00f5itlemise retoorika ikkagi on. Nii olemegi olukorras, kus \u00fche arenguabidollari kohta liigub sihtriikidest v\u00e4lja 10 dollarit musta raha, millest kohalikud inimesed mingit kasu ei saa.<\/p>\n<p>Suurte protsesside l\u00f5petamine v\u00f5i \u00fcmber p\u00f6\u00f6ramine k\u00e4ibki aeglaselt, eriti kui seda teeb mammutorganisatsioon, mille puhul on m\u00e4ngus liiga palju vastakaid huvisid. Aga paljud asjad on ju lihtsalt ka poliitilise tahte taga kinni. \u00dchelt poolt moraal, \u00f5iglus ja k\u00f5ik muud ilusad ideed, teiselt poolt majanduslik kasu kas isiklikus plaanis v\u00f5i oma riigile ja rahvale. Valimists\u00fcklis m\u00f5tlevad poliitikud valivad enamasti selle viimase, kui just keegi kusagil ei ole juba V\u00c4GA vihane v\u00f5i midagi ei hakka \u00f5rna globaalset tasakaalu V\u00c4GA paigast \u00e4ra vedama. Ja muidugi, kui midagi l\u00e4heb k\u00e4est \u00e4ra, nagu n\u00e4iteks pagulaskriis, on k\u00f5ik justkui puu otsast kukkunud \u2013 et kuidas see n\u00fc\u00fcd siis juhtus? Sellistel hetkedel oskan ainult silmi p\u00f6\u00f6ritada. L\u00f5petuseks v\u00f5ib \u00f6elda, et olukord on murettekitav, aga seda te vist juba teate. Ma siiralt loodan, et Eesti suudab j\u00e4\u00e4da ratsionaalseks ja kaugemat perspektiivi arvestavaks ning meie niigi v\u00e4ikesed arenguabisummad ei pea \u00fcle elama l\u00fchin\u00e4gelikke k\u00e4rpeid. Ja et ei saa teoks need veidrad m\u00f5tteavaldused, mille j\u00e4rgi Eestist peaks saama uus Panama. Oleks imeline \u00f6elda, et praegu teeme k\u00fcll v\u00e4he, tulevikus rohkem, aga igal juhul teeme m\u00f5istlikult, j\u00e4tkusuutlikult ja l\u00e4bipaistvalt.<\/p>\n<p>Sigrid Solnik, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua tegevjuht<\/p>\n<p><i>Kaanefoto: Nii Suurbritannia kui Islandi peaministreid s\u00fc\u00fcdistatakse Panama paberitest saadud info p\u00f5hjal maksude v\u00e4ltimises. Erinevalt David Cameronist on Sigmundur Dav\u00ed\u00f0 Gunnlaugsson ka t\u00e4naseks s\u00fc\u00fcdistuste t\u00f5ttu tagasi astunud. A<\/i>utor: Georgina Coupe \/ Crown Copyright<\/p>\n<p><i>Artikkel &#8220;Panamast, pagulastest ja ODA-st&#8221; ilmus 18. mail Mondo Arengupoliitika Teatajas \u2013 v\u00e4ljaandes, mis k\u00e4sitleb erinevaid maailma arengu aspekte ja probleemkohti. Maikuine number, kust Sigrid Solniku artikkel p\u00e4rineb, keskendub humanitaarabile muutuvas maailmas. Teataja digiversiooni saab alla laadida <a href=\"http:\/\/mondo.org.ee\/mondo-arengupoliitika-teataja-iv-humanitaarabi-muutuvas-maailmas\/\">siit<\/a>!<\/i><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kepa, Soome arengukoost\u00f6\u00f6organisatsioonide katus, teatas aprilli teisel n\u00e4dalal, et valitsus k\u00e4rbib alates 2018. aastast Soome ametliku arenguabi summasid 25 miljoni&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":6942,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[35,33,28],"class_list":["post-6939","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","tag-arengukoostoo","tag-majandus","tag-poliitikate-sidusus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6939","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6939"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6939\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6943,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6939\/revisions\/6943"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6942"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6939"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6939"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6939"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}