{"id":7171,"date":"2016-10-05T08:00:09","date_gmt":"2016-10-05T05:00:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=7171"},"modified":"2016-10-04T21:35:57","modified_gmt":"2016-10-04T18:35:57","slug":"opetaja-on-maailma-mojukaim-amet","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/opetaja-on-maailma-mojukaim-amet\/","title":{"rendered":"\u00d5petaja on maailma m\u00f5jukaim amet"},"content":{"rendered":"

T\u00e4navune \u00f5petajate p\u00e4ev t\u00e4histab 50 aasta m\u00f6\u00f6dumist p\u00e4evast, mil Rahvusvaheline T\u00f6\u00f6organisatsioon (ILO) ja UNESCO v\u00f5tsid vastu \u201cSoovituse \u00f5petaja staatuse kohta\u201d. Juubeli puhul on 2016. aasta \u00f5petajate p\u00e4eva teema \u00f5petajate v\u00e4\u00e4rtustamine ja nende \u00fchiskondliku positsiooni edendamine.<\/strong><\/p>\n

Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua juht Sigrid Solnik: \u201c\u00d5petaja on igas riigis, igas kultuuris \u00fcks t\u00e4htsamatest ametitest. \u00d5petajate rolli laste inspireerimisel ning vastutustundlike, teadlike ja hoolivate kodanike kujundamisel on keeruline \u00fcle hinnata. Eriti suur on hariduse m\u00f5ju maailma vaesemate riikide arengule. Juba algharidusega inimeste tervis on parem, nende lapsed on tervemad ja nende sissetulekud suuremad. Mida rohkem on riigis haritud inimesi, seda kiirem on riigi areng. \u201d<\/p>\n

Samas nendib Solnik: \u201cEestis on head \u00f5petajad hinnas, ent ikkagi otsitakse neid n-\u00f6 tikutulega taga. \u00d5petajate p\u00f5ud on \u00fclemaailmne n\u00e4htus. Kui me tahame, et 2030. aastaks omandaks iga laps alghariduse, peame juurde leidma 3,2 miljonit \u00f5petajat*, andma neile v\u00e4lja\u00f5ppe, v\u00e4\u00e4rilise palga ning v\u00e4ljavaated karj\u00e4\u00e4rile – midagi, mida arengumaade \u00f5petajatel enamasti ei ole.\u201d<\/p>\n

\"img_1237\"<\/a>

Etioopia. Koolikell Sodo koolis. Autor: Ehh, uhhuduur!<\/p><\/div>\n

Eestlased on k\u00f5ige positiivsemalt meelestatud just haridusega seotud arengukoost\u00f6\u00f6projektide osas. Vaadates hariduse positiivseid m\u00f5jusid on selge, et iga laps peaks k\u00e4ima koolis. Reaalsuses puudub 103 miljonil noorel \u00fcle maailma algtasemel kirjaoskus, 2011. aastal ei saanud s\u00f5ja t\u00f5ttu koolis k\u00e4ia 28,5 miljonit last. Hinnanguliselt elavad pooled koolis mittek\u00e4ivatest algkooliealistest lastest s\u00f5japiirkondades, kus hariduse omandamine v\u00f5ib olla s\u00f5na otseses m\u00f5ttes eluohtlik.<\/p>\n

T\u00e4nu riikide pingutustele ja arengukoost\u00f6\u00f6le omandab \u00fcle maailma j\u00e4rjest rohkem inimesi hariduse ja \u00fcldine kirjaoskuse tase on t\u00f5usnud. Seda t\u00f6\u00f6d peab j\u00e4tkama, eriti t\u00fcdrukute osas. Nende v\u00f5imalused haridusele on halvemad kui poistel – p\u00f5hjused, miks t\u00fcdrukud ei saa koolis k\u00e4ia, on erinevad, alustades tualettide puudustest koolis ja l\u00f5petades sellega, et nad peavad p\u00f5llul t\u00f6\u00f6l k\u00e4ima.<\/p>\n

Hariduse pakkumiseks kogu maailmas ning \u00f5petajate maine parandamiseks on vaja veel t\u00f6\u00f6d teha. 2015. aastal leppisid \u00dcRO riigid kokku s\u00e4\u00e4stva arengu eesm\u00e4rkides, millest esimene on anda aastaks 2030 k\u00f5ikidele t\u00fcdrukutele ja poistele tasuta, \u00f5iglane ning kvaliteetne alg- ja keskharidus.<\/p>\n

T\u00e4psemalt loe siit.<\/a><\/p>\n

Tunnusfoto: Malawi, Chididi p\u00f5hikooli esimese klassi tund. Autor: GLEN 2013 Kadri Kakkum<\/p>\n

*UNESCO statistikainstituudi andmed<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4navune \u00f5petajate p\u00e4ev t\u00e4histab 50 aasta m\u00f6\u00f6dumist p\u00e4evast, mil Rahvusvaheline T\u00f6\u00f6organisatsioon (ILO) ja UNESCO v\u00f5tsid vastu \u201cSoovituse \u00f5petaja staatuse kohta\u201d….<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":6210,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[35,22],"class_list":["post-7171","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-arengukoostoo","tag-haridus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7171","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7171"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7171\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7178,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7171\/revisions\/7178"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6210"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7171"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7171"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7171"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}