{"id":7191,"date":"2016-10-10T10:36:58","date_gmt":"2016-10-10T07:36:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=7191"},"modified":"2016-10-10T10:40:32","modified_gmt":"2016-10-10T07:40:32","slug":"mis-on-lapsabielu-moju","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/mis-on-lapsabielu-moju\/","title":{"rendered":"Millised on lapsabielude m\u00f5jud?"},"content":{"rendered":"

Mis on lapsabielu?<\/strong><\/h2>\n

Lapsabieluna defineeritakse abiellumist enne 18. eluaastat. Erinevalt Eestist on enamus lapsabielusid maailmas\u00a0sunnitud abielud, kus lapse n\u00f5usolekut ei uurita. Lapsabielude probleem puudutab ka poisse, ent \u00fclemaailmselt kannatavad nende t\u00f5ttu eelk\u00f5ige just t\u00fcdrukud. Lapsabielud on enamusel juhtudest t\u00f5sised inim\u00f5iguste rikkumised, selline abielu seab ohtu t\u00fcdruku arengu ning l\u00f5ppeb sageli varajase raseduse ja sotsiaalse isolatsiooniga, katkenud haridusteega, ametioskuste puudumisega ning vaesuse n\u00f5iaringiga.<\/p>\n

Igal aastal pannakse 15 miljonit t\u00fcdrukut mehele enne 18. eluaastat. See t\u00e4hendab, et iga minut abiellub 28 t\u00fcdrukut. Praegu elab maailmas \u00fcle 700 miljoni naise, kes abiellusid alaealistena. Kui probleemiga t\u00f5sisemalt tegelema ei hakata, on meil 2030. aastaks 1,2 miljardit lapspruuti.<\/p>\n

Lapsabielud on samasugune globaalne probleem nagu kliimasoojenemine v\u00f5i lokkav vaesus. Lapsabielud ei hooli riigipiiridest, kultuuridest ega religioonidest \u2013 neid leidub k\u00f5ikjal, Euroopast L\u00f5una-Aasiani, L\u00e4his-Idast Ladina-Ameerikani. Absoluutarvudes on neid k\u00f5ige rohkem Indias (10 miljonit), Bangladeshis (2,3 miljonit), Nigeerias (1,19 miljonit), Brasiilias (877000) ja Etioopias (673000).<\/p>\n

Miks lapsi abielluma sunnitakse?<\/strong><\/h2>\n
    \n
  • Majanduslikud p\u00f5hjused \u2013 t\u00fcdrukuid n\u00e4hakse sageli majandusliku koormana v\u00f5i siis hoopis kapitalina, mille v\u00e4\u00e4rtust saab \u00fcmber hinnata asjade, raha v\u00f5i eluskarja keelde.<\/li>\n
  • T\u00fctre mehele panemine kontrollida tema seksuaalsust, mis on otseselt seotud perekonna au ja \u00fchiskondliku positsiooni s\u00e4ilitamisega.<\/li>\n
  • Kombed ja traditsioonid \u2013 paigad, kus lapsabielud on normiks pannakse perekonnad valiku ette, kas sulanduda gruppi v\u00f5i saada naerualuseks, muutuda p\u00f5latuks ja h\u00e4bistatuks. L\u00f5petuseks on oluline m\u00e4rks\u00f5na turvalisus. Paljudel juhtudel panevad vanemad oma t\u00fctred varakult mehele selleks, et kindlustada nende tulevik. Ebakindlus tuleviku ees ja lokkav vaesus, tekitavad olukorra, kus abielu n\u00e4hakse kaitsena, mis aitab ellu j\u00e4\u00e4da.<\/li>\n<\/ul>\n

    Millised on lapsabielude tagaj\u00e4rjed?<\/strong><\/h2>\n

    Esimesena\u00a0saab hoobi tervis.<\/strong> Suur osa lapspruutidest ei tea midagi rasestumisvastastest vahenditest ega seksuaaltervisest, samas elavad nad varast ja aktiivset seksuaalelu. Nad rasestuvad ja saavad lapsi enne, kui nad on f\u00fc\u00fcsiliselt k\u00fcpsed ning vaimselt selleks valmis. Rasedus on \u00fclemaailmselt \u00fcks peamisi surmap\u00f5hjuseid 15-19 aastaste t\u00fcdrukute seas. Noored pruudid haigestuvad ka suurema t\u00f5en\u00e4osusega HIV-i, sest nende abikaasad on tavaliselt suurema seksuaalkogemusega (15-19 aastased L\u00f5una-Aafrika t\u00fcdrukud saavad 2-6 korda t\u00f5en\u00e4olisemalt HIV kui samaealised poisid).<\/p>\n

    Teiseks katkeb haridustee.<\/strong> Haridus on k\u00f5ige parem vahend varase abiellumise vastu v\u00f5itlemiseks. Mosambiigis on 60% hariduseta t\u00fcdrukuid 18. eluaastaks abielus, samas kui keskkoolis k\u00e4inud alaealistest on abielus vaid 10%. Lapsena abiellumine, rasedus ning koduv\u00e4givald on peamised takistused t\u00fcdrukute haridusteele. Vaesus on samuti otseselt lapsabieludega seotud \u2013 \u00fchiskonna vaeseimad on need, kes panevad oma t\u00fctred alaealistena mehele. Nendes peredes on tavaliselt rohkelt lapsi, ent v\u00e4he v\u00f5imalusi parandada enese v\u00f5i oma laste v\u00e4ljavaateid tulevikuks. Tullakse ise vaesusest ning see p\u00e4randatakse j\u00e4reltulijatele. Lapspruudid kogevad suurema t\u00f5en\u00e4osusega koduv\u00e4givalda ja on v\u00e4hem v\u00f5imelised selle vastu midagi ette v\u00f5tma. Mehele pandud lapsed on pigem n\u00f5us, et meestel on \u00f5igus oma naist l\u00fc\u00fca.<\/p>\n

    Lapsabieludel on negatiivne m\u00f5ju ka kogukondadele ning \u00fchiskonnale tervikuna.<\/strong> S\u00fcsteemid, mis sunnivad t\u00fctarlapsed koolis k\u00e4imise ning oma v\u00f5imete realiseerimise asemel liiga vara t\u00e4iskasvanurolli ning m\u00e4\u00e4ravad nad vaesust taastootma, l\u00f5ikavad \u00e4ra iseenda v\u00f5imalused kasvuks, stabiilsuseks ning positiivseteks muutusteks.<\/p>\n

    Maailma riigid on lubanud, et aastaks 2030 p\u00fc\u00fcame saavutada inim\u00f5iguste j\u00e4rgimise ja soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse. Lapsabielude probleemi tuleb teadvustada ja tuua see rahvusvahelise t\u00e4helepanu alla. Riigid ise peavad arengukoost\u00f6\u00f6 abil tegema reaalseid samme, et t\u00fcdrukutel oleks aastaks 2030 poistega v\u00f5rdsed v\u00f5imalused ja \u00f5igused.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Mis on lapsabielu? Lapsabieluna defineeritakse abiellumist enne 18. eluaastat. Erinevalt Eestist on enamus lapsabielusid maailmas\u00a0sunnitud abielud, kus lapse n\u00f5usolekut ei…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":7192,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[22,23,20],"class_list":["post-7191","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-haridus","tag-inimoigused","tag-tervis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7191","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7191"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7191\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8766,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7191\/revisions\/8766"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7192"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7191"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7191"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7191"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}