{"id":7250,"date":"2016-11-07T17:28:11","date_gmt":"2016-11-07T15:28:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=7250"},"modified":"2022-11-29T15:12:57","modified_gmt":"2022-11-29T13:12:57","slug":"nafta-voi-polisrahvas-kumb-on-olulisem","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/nafta-voi-polisrahvas-kumb-on-olulisem\/","title":{"rendered":"Nafta v\u00f5i p\u00f5lisrahvas – kumb on olulisem?"},"content":{"rendered":"

USA p\u00f5hjaosas on tekkinud suur huvide konflikt Ameerika p\u00f5lisrahvaste ja naftatoru ehitavate inimeste vahel. Naftatoru ehitamise eesm\u00e4rgiks on vahetada v\u00e4lja praegu toimiv raudteetransport, mis v\u00f5imaldaks transportida naftat Chicagosse suuremas koguses ja kiiremini. Projekti maksumus on hinnanguliselt 3,8 miljardit dollarit ning maa-aluse toru pikkuseks umbes 1886 km.<\/strong><\/p>\n

Mis on konflikti p\u00f5hjus?<\/strong>
\nAlates k\u00e4esoleva aasta aprillist on p\u00f5lisrahvad aktiivselt vastu seisnud nii naftatoru ehitamisele nende esivanemate matmiskohtadele kui ka variandile, mille kohaselt peaks toru minema j\u00f5e alt (nende elukohast \u00fclesvoolu). Alale, kuhu plaanitakse toru ehitada, on nad loonud rahumeelse palvelaagri. Algselt pidi toru l\u00e4bima paika, kus see oleks ohustanud linna, kus elavad peamiselt valged j\u00f5ukad inimesed. Seda seep\u00e4rast, et see oleks olnud l\u00fchem tee. See aga ei olnud linnaelanikele sobilik, seega t\u00f5steti marsruut \u00fcmber, p\u00f5lisrahvaste reservuaarist vaid 1,5 km kaugusele.<\/p>\n

Hiljuti on vastasseis p\u00f5lisrahvaste ja projekti planeerijate ning kohaliku v\u00f5imu vahel l\u00e4inud pingeliseks. Protestijaid on sadade kaupa vahistatud, nende vastu on kasutatud agressiivseid meetodeid (lukustatud v\u00e4ikestesse ruumidesse, alandavalt l\u00e4bi otsitud, kasutatud kinniv\u00f5tmiseks liiga j\u00f5ulisi meetodeid, pritsitud pisargaasiga, tulistatud inimesi ja loomi kummikuulidega jne), mis on niigi keerulist olukorda pingestanud. Juba on ka t\u00e4itunud nende esimene hirm: osa nende p\u00fchast maast on juba \u00fcles kaevatud, n\u00fc\u00fcd v\u00f5itlevad nad vee kaitsmise eest.<\/p>\n

Mida kumbki pool tahab?<\/strong>
\nEnergy Transfer, kes toru ehitab, soovib saada kiiremat v\u00f5imalust nafta suuremas koguses transportimiseks. Projekti eestvedajad lubavad kohalikele t\u00f6\u00f6d juurde tuua, seda v\u00e4hemalt ehituse perioodiks.
\nStanding Rock Siuu H\u00f5im, kes kaitseb oma esivanemate maid, tahab, et need j\u00e4\u00e4ks puutumatuks. Lisaks n\u00e4evad nad naftatorus ohtu nii keskkonnale kui nende kultuurile. Kuna toru on planeeritud minema Missouri j\u00f5e alt neist \u00fclesvoolu, siis igasugune leke on neile ohtlik. J\u00f5gi on neile oluliseks \u00f6kos\u00fcsteemiks, mille teenuseid nad igap\u00e4evaselt kasutavad, ning magevee allikaks ligi 10 miljonile inimesele allavoolu, mitte ainult indiaanlastele. Aktivistid kutsuvadki end pigem vee kaitsjateks kui protestijateks.
\nNaftatorust on siiski huvitatud suur hulk kohalikke farmereid, kes oma maa m\u00fc\u00fcgist loodavad suurt tulu teenida. Aga on ka neid, kes on pahased, et ilma neilt n\u00f5u k\u00fcsimata lubati nende maadelt naftatoru l\u00e4bi viia.<\/p>\n

Kas naftatorud on ohtlikud?<\/strong>
\nTorude ettev\u00f5tted v\u00e4idavad, et torud on ohutud ja \u00f5nnetusi juhtub v\u00e4he, eriti kui v\u00f5rrelda alternatiividega nagu raudteetransport ja veoautod. Samas \u00f5nnetusi juhtub ja lekked on sagedased, lekete asukohti teinekord raske m\u00e4rgata ja nii imbub keskkonda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kogus naftat. Lisaks on veel m\u00e4ngus inimlik ahnus, kus ebaseaduslikult l\u00f5hutakse torusid, et naftat k\u00e4tte saada, aga parandamine j\u00e4etakse kellelegi teisele.
\nLekked v\u00f5ivad olla v\u00e4iksed, aga on ette tulnud ka torude purunemist, mis klassifitseeruvad juba looduskatastroofi alla. N\u00e4iteks 2013. aastal purunes toru, mille tagaj\u00e4rjel valgus P\u00f5hja Dakotas kohaliku farmi maadele \u00fcle kolme miljoni liitri naftat. Sarnane \u00f5nnetus juhtus ka 2010. aastal, kui Michiganis voolas Kalamazoo j\u00f5kke pea sama suur kogus naftat. Selle koristamiseks kulus aastaid ja kuludeks hinnati \u00fcle miljardi dollari. Lisaks on naftatorudel kindel eluiga, aga ettev\u00f5tted \u00fcritavad neid kasutada v\u00f5imalikult kaua, suurendades nii \u00f5nnetuste riski. Nt Aafrikas, Nigeri deltas on looduskeskkond naftalekete t\u00f5ttu t\u00f5sises ohus. Seda eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et puudub poliitiline tahe olukorraga tegeleda.<\/p>\n

Mida USA v\u00f5imud antud teemast arvavad?<\/strong>
\nPresidendiametist peatselt lahkuv Barack Obama on viimaks andnud lootust, et kaalutakse veel v\u00f5imalusi paigutamaks toru teise kohta, j\u00f5est kaugemale. Hillary Clintoni l\u00fchike kommentaar antud k\u00fcsimuses oli, et rahvuslikes infrastruktuuriprojektides tuleks kuulata k\u00f5ikide h\u00e4\u00e4li ja v\u00f5tta arvesse k\u00f5iki vaateid. Donald Trump pole sel teemal s\u00f5na v\u00f5tnud, aga on tuvastatud tema l\u00e4hedane rahaline seotus naftatoru operaatoriga.<\/p>\n

Miks see lugu oluline on?<\/strong>
\n1) V\u00e4hemuste arvamust ei peeta nii oluliseks. Sellistes kokkupuudetes esineb rohkem v\u00e4givalda, \u00a0inim\u00f5iguste rikkumisi ja valetamist. Samuti on ka meedia t\u00e4helepanu tavaliselt kuskil mujal, mis laseb ettev\u00f5tetel tegutseda nii, nagu neile sobib – business as usual. P\u00f5lisrahvad peavad USAs tihti v\u00f5itlema \u00f5iguste eest, mis valgetele on enesestm\u00f5istetavad. Seet\u00f5ttu ei ole probleemiks ainult naftatoru ja keskkonnareostuses, vaid ka inim\u00f5iguste rikkumine.<\/p>\n

2) Kliimamuutused on t\u00f5siseks ohuks kogu maailmale. Pariisi kliimaleppe valguses tundub pikaajalistesse fossiilsete k\u00fctuste projektidesse investeerimine veelgi l\u00fchin\u00e4gelikum. Seda eriti juhul, kui on ette n\u00e4ha, et see toob kaasa lisaks kliimamuutustele ka teisi keskkonnaprobleeme.<\/p>\n

3) Selliste suurte projektide puhul on kogukondade kaasamisel oluline roll, mida antud juhul ei t\u00e4idetud. Demokraatlikes \u00fchiskondades on m\u00f5eldamatu, et valitsused (ja suurkorporatsioonid) teostavad endale antud v\u00f5imu ilma kohalikke huvisid arvestamata, inimesi kaasamata ning sealhulgas mitmeid inim- ja keskkonna\u00f5igusi rikkudes.<\/p>\n

Eesti Roheline Liikumine
\nKai Allikas<\/p>\n

Allikad ja lisalugemist:<\/p>\n

Dakota pipeline protesters set for ‘last stand’ on banks of Missouri river<\/a>\u00a0The Guardian
\nDakota Access pipeline: Native Americans allege cruel treatment<\/a>\u00a0The Guardian
\n‘We are protectors, not protesters’: why I’m fighting the North Dakota pipeline<\/a>\u00a0The Guardian
\nNorth Dakota Oil Pipeline Battle: Who\u2019s Fighting and Why<\/a>\u00a0The New York Times<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

USA p\u00f5hjaosas on tekkinud suur huvide konflikt Ameerika p\u00f5lisrahvaste ja naftatoru ehitavate inimeste vahel. Naftatoru ehitamise eesm\u00e4rgiks on vahetada v\u00e4lja…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":7252,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[26,33],"class_list":["post-7250","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-loodushoid","tag-majandus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7250","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7250"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7250\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14430,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7250\/revisions\/14430"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7252"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7250"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7250"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7250"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}