{"id":7271,"date":"2016-11-28T16:08:33","date_gmt":"2016-11-28T14:08:33","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=7271"},"modified":"2016-11-29T10:07:23","modified_gmt":"2016-11-29T08:07:23","slug":"uleilmsete-probleemide-lahendamiseks-moeldud-raha-kulutatakse-euroopas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/uleilmsete-probleemide-lahendamiseks-moeldud-raha-kulutatakse-euroopas\/","title":{"rendered":"\u00dcleilmsete probleemide lahendamiseks m\u00f5eldud raha kulutatakse Euroopas"},"content":{"rendered":"

<\/b>Euroopa riigid ei t\u00e4ida oma lubadusi – aina enam kulutatakse globaalse vaesuse v\u00e4hendamiseks m\u00f5eldud rahast hoopis l\u00fchiajalistele kulutustele kodus ja isegi koos n\u00e4ilise abiga on summad lubatust oluliselt v\u00e4iksemad. Selliste j\u00e4reldusteni j\u00f5udis AidWatch 2016 raport eelmise aasta kohta.<\/strong><\/p>\n

Olgugi et ametlikult on mitmed riigid teatanud abi hulga suurenemisest, kulub m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa sellest rahast hoopis Euroopa enda ettev\u00f5tete toetamiseks, pagulastega seotud kulutustele Euroopa riikides ja ka n\u00e4iteks stipendiumitele. Kuna selliste kulutuste positiivne m\u00f5ju arenguriikidele on sageli\u00a0k\u00fcsitav, ei ole raporti hinnangul tegemist mitte tegeliku, vaid n\u00e4ilise abiga – \u00f5hku t\u00e4is pumbatud numbritega. Raha, millest maailma riigid kasu ei saa, moodustab Euroopa Liidu poolt antavast abist tervelt 17% ehk 10,5 miljardit eurot aastas. Pea viiendik arengukoost\u00f6\u00f6 rahastusest kulutatakse viisil, mis ei aita kaasa globaalse vaesuse v\u00e4hendamisele, efektiivsele arengukoost\u00f6\u00f6le ega arenguriikide j\u00f5ustamisele. Kokku andsid Euroopa Liidu liikmesriigid 2015. aastal arenguabi ca 62,4 miljardit eurot, reaalne panustatud maht oli aga 51,95 miljardit eurot.<\/p>\n

\"graafik-vanad-el-riigid\"\"graafik-uued-el-riigid\"<\/p>\n

\n

\n

\n

\n

\n

Varjupaigataotlejad, Euroopa firmad ja seotud abi<\/b><\/p>\n

\u00dcle Euroopa on esile t\u00f5usnud l\u00e4henemised, mis \u00f5hutavad konflikti \u201cteistsugustega\u201d, sealhulgas immigrantidega, p\u00f5genikega ja inimestega, kes lihtsalt elavad n-\u00f6 L\u00e4\u00e4nest v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vates riikides. Uus olukord on k\u00f5ik riigid pannud raskesse olukorda, kus k\u00fcsimusi on rohkem kui vastuseid ja kriisi leevendamiseks tuleb raha leida. On selge, et kui suunata globaalse vaesuse ja ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamiseks m\u00f5eldud rahad Euroopasse, siis probleeme sellega ei lahendata. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes j\u00e4\u00e4vab alles meeleheitlik r\u00e4nne, miljonid vaesed ning s\u00fcveneb ka riikidevaheline ebav\u00f5rdsus. Arenguabi summad ei tohiks kuluda enda riigis nende inimestega tegelemiseks, kes on p\u00f5genikena Euroopasse j\u00f5udnud. Efektiivne ja m\u00f5istlik viis on kulutada raha nii, et inimestel ei tekiks olukorda, kus kodust lahkumisele ei ole \u00fchhtegi alternatiivi.<\/p>\n

CONCORDi arvutuste j\u00e4rgi on riikide kulutused varjupaigataotlejatele t\u00f5usnud viimase kahe aasta jooksul \u00fcle kahe korra. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa sellest rahast tuleb arengukoost\u00f6\u00f6ks m\u00f5eldud vahenditest. N\u00e4iteks Saksamaal t\u00f5usis p\u00f5genike \u00fclalpidamiskuludeks minev raha 2015. aastal varasema 1% pealt 16%-ni, Austria suunas mullu p\u00f5genikele 26%, Taani 15% arengukoost\u00f6\u00f6 rahadest. Kusjuures Taani valitsus on \u00f6elnud, et 2016. aastal on see summa 30% ametlikust arenguabist. Lisaks on m\u00f5ned riigid lugenud arenguabiks ka varjupaigataotlejatele m\u00f5eldud kinnipidamisasutuste ehitamist v\u00f5i Euroopa v\u00e4lispiiride tugevdamist. CONCORDi hinnangul selline trend ka j\u00e4tkub.<\/p>\n

Samuti on suurenenud piirangutega abi hulk, mis tegelikult t\u00e4hendab, et riigid on sidunud abi endale kasulike reeglitega \u2013 n\u00e4iteks k\u00e4stakse arenguabiks antud summad kulutada enda ettev\u00f5tete toodete ja teenuste ostmise ning oma riigi ekspertide palkamise peale. Selge, et see ei ole efektiivne viis kedagi aidata. Esiteks saab selle eest vaid piiratud hulga kalleid teenuseid, lisaks on abi saajal oluliselt v\u00e4hem s\u00f5na\u00f5igust \u00f6elda, mida on tegelikult vaja ja kuidas raha kasutada tuleks. Abi saaja s\u00f5na\u00f5igus on aga oluline, et riikidel tekiks n-\u00f6 omanditunne ja sisemine motivatsioon reformide j\u00e4rgi. Suurimad piirangutega abi andjad on Saksamaa (50 miljonit \u20ac), Prantsusmaa (45 miljonit \u20ac), Portugal (34 miljonit \u20ac), Austria (29 miljonit \u20ac) ja Poola (23 miljonit \u20ac). Kogu Euroopa Liidu abist moodustab seotud abi ligi 1 miljard eurot.<\/p>\n

Raport prognoosib, et l\u00e4hiaastatel suureneb ka erasektori jaoks m\u00f5eldud raha hulk. N\u00e4iteks v\u00e4hendas Soome mullu oma ametlikku arenguabi 40%, ent suurendas 130% v\u00f5rra toetust Finnfund\u2019ile ehk asutusele, mis pakub riskikapitali \u00e4ri ajamiseks arenguriikides. Ettev\u00f5tete kaudu suunatud arenguabil on Euroopa kodaniku\u00fchenduste hinnangul oht kuluda ettev\u00f5tetele ja Soomele\u00a0kasumlike, kuid vaesust s\u00e4ilitavate projektide peale. Kindlasti saab rohkem \u00e4ra teha selleks, et raha kulutataks t\u00f5husale arengukoost\u00f6\u00f6le, seda ka siis kui m\u00e4ngu tuuakse erasektor. Veel enam – \u00fcha rohkem saadakse aru, et riik \u00fcksinda ei j\u00f5ua nii palju \u00e4ra teha, kaasata tulebki ka eraettev\u00f5tted ja selles sektoris peituvad v\u00f5imalused. Ent arengukoost\u00f6\u00f6s ei saa peamine r\u00f5huasetus olla enda majanduse turgutamisel v\u00f5i kasumi teenimisel. See on midagi, mida k\u00f5ik osapooled peavad silmas pidama.<\/p>\n

Aina v\u00e4hem raha probleemide p\u00f5hjustele<\/b><\/p>\n

EL riigid on aastaid korrutanud lubadust anda arengukoost\u00f6\u00f6le v\u00e4hemalt 0,7% RKT-st. See ei ole veel \u00fchelgi aastal realiseerunud. 2015. aastal andis EL arenguriikidele vaid 0,44% RKT-st ehk lubatust j\u00e4i puudu 36,9 miljardit eurot. Kurvastav trend on see, et k\u00f5ige v\u00e4hem arenenud riikidele antav abi on languses. 48 k\u00f5ige v\u00e4hem arenenud riigis elab 13% maailma inimestest ja 38% maailma \u00fclivaestest inimestest. Mullu andsid ELi liikmesriigid neile 11,8 miljardit eurot, samas kui aastal 2010 oli see 13 miljardit eurot.<\/p>\n

2015. aastal panustasid arenguabisse lubatud mahus vaid 5 riiki – Luksemburg, Holland, Taani, Rootsi ja \u00dchendkuningriigid. K\u00f5ige v\u00e4hem abi andsid L\u00f5una-Euroopa riigid ning uutest liikmesriikidest olid tabeli l\u00f5pus Rumeenia ja K\u00fcpros. Mitmed riigid, sealhulgas ka traditsiooniliselt helded P\u00f5hjamaad, on \u00e4hvardanud 2016. aastal majandusseisaku ning pagulaskriisi t\u00f5ttu arenguabi hulka veel v\u00e4hendada.<\/p>\n

Ei tasu unustada, et arenguabi toel rahastatakse k\u00f5ige teravamate ja keerulisemate probleemide lahendamist vaestes riikides. Kui arengukoost\u00f6\u00f6 raha ei anta piisavalt v\u00f5i ei panustata eesm\u00e4rgip\u00e4raselt, j\u00e4etakse kasutama k\u00f5ige kuluefektiivsemad viisid probleemide lahendamiseks v\u00f5i tulevikus ennetamiseks. Selle tulemusena probleemid kasvavad ja globaalne ebav\u00f5rdsus suureneb. Piisav rahastus ning efektiivselt ellu viidud arengukoost\u00f6\u00f6 on k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum just siis, kui maailma k\u00f5ige vaesemad ning k\u00f5ige rohkem marginaliseeritud kogukonnad ja inimesed saavad astuda sammu edasi, mitte ei j\u00e4\u00e4 koha peale v\u00f5i ei pea astuma sammu tagasi. Oluline on ka see, et tegutsetakse n\u00fc\u00fcd, mitte kunagi hiljem, kui globaalprobleemid \u00fchel v\u00f5i teisel n\u00e4ol meie ukse taha j\u00f5uavad. N\u00e4iteks kliimamuutustega kohanemisega seotud lahendusi tuleb rahastada juba praegu, et v\u00e4ltida humanitaarkriiside teket ning kliimap\u00f5genike arvu kasvu.<\/p>\n

\"concord_aidwatch_report_2016_infographic\"<\/a>

CONCORD graafik tegeliku ja n\u00e4ilise abi kohta (kliki pildil, et n\u00e4ha suuremalt).<\/p><\/div>\n

Kuidas kulutab Eesti?<\/b><\/p>\n

Eesti koos teiste uute liikmesriikidega on v\u00f5tnud kohustuse anda arenguabiks 0,33% RKT-st aastas. 2015. aastal andis Eestis senisest veidi rohkem – 29,6 miljonit eurot ehk 0,15% RKT-st. Anname abi v\u00e4hem kui oleme avalikult v\u00e4lja lubanud, samas on Eesti teiste Ida-Euroopa riikidega v\u00f5rreldes eeskujulik. Eesti abi on \u00fcldiselt l\u00e4bipaistev ja numbritega ei m\u00e4ngita, aga on selge, et me peame abi andma suuremas mahus kui praegu. \u00dchest k\u00fcljest sellep\u00e4rast, et me oleme andnud lubadusi. Peamiselt aga\u00a0sellep\u00e4rast, et v\u00f5rdne ja stabiilne maailm on ka Eesti huvides.<\/p>\n

On ka oluline meeles pidada, et Eesti on aegade jooksul ise saanud umbes 32 korda\u00a0rohkem abi kui me oleme andnud. Aastatel 1992-2002 sai Eesti arenguabi 830 miljonit eurot. Aastatel 2007-2013 saime ELi toetusi 4.8 miljardit eurot. Teistele oleme aga aastatel 1998-2014 arenguabi andnud 172,8 miljonit eurot. Lisaks saaks Eesti rahvusvahelistes aruteludes rohkem kaasa r\u00e4\u00e4kida teemadel, mis vaeseid riike endid v\u00f5imestavad, nagu n\u00e4iteks maksude kogumine ja maksuinfo vahetamine ja maksuparadiiside t\u00f5kestamine.<\/p>\n

\"eesti-graafik\"<\/a>

Eesti – tegelik ja n\u00e4iline abi Suuremalt vaatamiseks kliki pildil<\/p><\/div>\n

AidWatch 2016 raporti<\/a> koostas Euroopa arengukoost\u00f6\u00f6 organisatsioonide v\u00f5rgustik CONCORD.\u00a0CONCORD on \u00fcle-Euroopaline vabakonna v\u00f5rgustik, kuhu kuulub \u00fcle 2600 arengukoost\u00f6\u00f6ga tegeleva organisatsiooni.<\/p>\n

Artikli autor: Sigrid Solnik,\u00a0Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua juht<\/p>\n

Graafikud – CONCORD.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa riigid ei t\u00e4ida oma lubadusi – aina enam kulutatakse globaalse vaesuse v\u00e4hendamiseks m\u00f5eldud rahast hoopis l\u00fchiajalistele kulutustele kodus ja…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":7272,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[35,33],"class_list":["post-7271","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-arengukoostoo","tag-majandus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7271","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7271"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7271\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7300,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7271\/revisions\/7300"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7272"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7271"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7271"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7271"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}