{"id":7480,"date":"2017-01-17T11:39:09","date_gmt":"2017-01-17T09:39:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=7480"},"modified":"2017-01-17T11:39:57","modified_gmt":"2017-01-17T09:39:57","slug":"meil-on-ju-see-saastmise-strateegia-mis-edasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/meil-on-ju-see-saastmise-strateegia-mis-edasi\/","title":{"rendered":"Meil on ju see s\u00e4\u00e4stmise strateegia, mis edasi?"},"content":{"rendered":"

Kas sa teadsid, et meil on olemas riiklik strateegiadokument nimega <\/b>\u201eS\u00e4\u00e4stev Eesti 21\u201c<\/b><\/a>? <\/b>Eesti j\u00e4tkusuutliku arengu suunat\u00e4his pandi paika aastal 2005 ning selles dokumendis on kirjas, kuhu peaksime kestlikkuse plaanis aastaks 2030 v\u00e4lja j\u00f5udma. Strateegia siht on \u00fchendada globaalsest konkurentsist tulenevad n\u00f5uded kestlikkusele ja Eesti traditsiooniliste v\u00e4\u00e4rtuste s\u00e4ilimine. Proovime olla moodsad olles samal ajal traditsioonilised (vt ka: Eesti etno, Eesti 2.0). <\/span><\/p>\n

Arengukava vastu v\u00f5tmisest on m\u00f6\u00f6das \u00fcle k\u00fcmne aasta ja algusest peale ei pidanud tegemist olema kivisse raiutud k\u00e4sulauaga<\/span>. <\/b>Sel s\u00fcgisel otsustas SAK* \u2013 h\u00e4rjal sarvist haarata ja SE21-le kriitilise pilgu peale visata. Sest dekaadiga kipuvad m\u00f5ned arusaamad vananema, uued asjad peale tulema ja \u00fcmbritsev keskkond v\u00f5ib \u00fcsna suure muutuse l\u00e4bi teha. Kas Sina m\u00e4letad, mida tegid aastal 2005? Kui paljudes poodides sai osta \u00f5iglast \u0161okolaadi? Kas keegi \u00fcldse sorteeris pr\u00fcgi? Kui paljud kasutasid teadlikult s\u00f5na \u201emahe\u201c? Kas me juba muretsesime v\u00e4ljar\u00e4nde suuruse p\u00e4rast? <\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Elu on muutunud strateegiakaugeks!<\/b><\/p>\n

Tsiteerin strateegiat: \u201eStrateegia p\u00f5hi\u00fclesanne on vastata k\u00fcsimusele \u2013 mida tuleks teha tagamaks Eesti \u00fchiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis?\u201c \u00c4\u00e4rmiselt huvitav on lugeda kirjas olevaid ennustusi \u00fcleilmsete trendide osas \u2013 milline oli globaalne ja ka kodune kontekst siis ja millisena seda n\u00e4hti tulevikus. Eesti arengut m\u00f5jutavate trendidena nimetati muuhulgas globaliseerumise s\u00fcvenemist, kohaliku identiteedi v\u00e4\u00e4rtustumist, tarbimis\u00fchiskonna levikut, erinevuste suurenemist ja polariseerumist nii majanduslikus kui kultuurilises m\u00f5ttes ning vajadust tasakaalustada tarbimis\u00fchiskonna varjuk\u00fclgi. 2005. aasta Eesti puhul toodi v\u00e4lja, et inimestel on v\u00e4lja kujunenud ohutunne \u2013 kardetakse, et Eesti pole j\u00e4tkusuutlik \u2013 ja et eestimaalaste soovide, vajaduste ning v\u00f5imaluste vahel on selged k\u00e4\u00e4rid. Aga et samal ajal oli meil ka selge \u00fchiskondlik ootus koosk\u00f5lastatud tegevuseks Eesti \u00fchiskonna ja riigi tugevdamiseks ja valmisolek \u00fchiste sihtide kokku leppimiseks. Kuidas meil sellega l\u00e4ks ja l\u00e4heb, oskavad kindlasti hinnata ajaloolased. Nii saja aasta p\u00e4rast. <\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Strateegia esitas Eesti j\u00e4tkusuutlikkuse jaoks neli keskset eesm\u00e4rki. Toon need v\u00e4lja koos valikuliste m\u00e4rkustega sisu ja sihttasemete kohta. Pikemalt saab lugeda dokumendist endast.<\/span><\/p>\n

    \n
  1. Eesti kultuuriruumi eluj\u00f5ulisus. \u201eKultuuriruumi s\u00e4ilimine on eeltingimuseks rahvusliku identiteedi s\u00e4ilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike v\u00e4\u00e4rtuste au sees p\u00fcsimist muutuvas ja globaliseeruvas maailmas.\u201d Aastaks 2030 soovib SE21 j\u00f5uda rahvastikuolukorra stabiliseerumiseni ja rahvuskultuuri ning globaalkultuuri s\u00fcnteesimiseni \u2013 oleme eestlased ja samal ajal ka eurooplased. <\/span><\/li>\n
  2. Heaolu kasv. \u201cHeaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad v\u00f5imalused ennast teostada ja oma p\u00fc\u00fcdlusi ning eesm\u00e4rke realiseerida.\u201d T\u00f5detakse, et globaalses plaanis on meil heaoluga v\u00e4ga h\u00e4sti, P\u00f5hja-Euroopaga v\u00f5rreldes aga \u00fcsna halvasti. 2030 eesm\u00e4rk on elatustase 80% toonase ELi keskmisest, kusjuures, m\u00f5\u00f5tmise aluseks ei ennustata aastaks 2030 enam SKT-d, vaid m\u00f5nd paremat m\u00f5\u00f5dikut! Keskmine eluiga on 77-78 aastat ja Eestist on saanud P\u00f5hjamaade Dublin \u2013 mitmekesine ja m\u00f5nus elu on \u00fchendatud rahvusvahelise tootmise ja \u00e4riga. <\/span><\/li>\n
  3. Sidus \u00fchiskond. See t\u00e4hendab, meil on sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja tugev kodaniku\u00fchiskond. Soovitatav seisund aastal 2030 tundub m\u00f5nus: \u201cMitte-eestlaste integratsioon on j\u00f5udnud tasemele, kus inimese etnilisest p\u00e4ritolust l\u00e4htuvad erinevused t\u00f6\u00f6h\u00f5ives, osalemises poliitikas jms on minimaalsed. Kahe Eesti metafoor on unustatud, selle asemel r\u00e4\u00e4gitakse kirjust ja m\u00f5nusast Eestist.\u201d<\/span><\/li>\n
  4. \u00d6koloogiline tasakaal. \u201cEesm\u00e4rgiks on saavutada olukord, kus inimene ei k\u00e4sitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on. Sihiks on looduse kui v\u00e4\u00e4rtuse ning \u00fchiskonna keskse arenguressursi koosk\u00e4sitlus Eesti \u00fcldise edenemise kontekstis.\u201d Aastal 2030 toimub Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistep\u00f5hine haldamine. Riigihangetes on s\u00e4\u00e4stva tarbimise mehhanism! <\/span><\/li>\n<\/ol>\n

     <\/p>\n

    Kuidas strateegia elule j\u00e4rele v\u00f5iks j\u00f5uda?<\/b><\/p>\n

    SE21 toob v\u00e4lja Eesti v\u00f5imalikud arengustsenaariumid, t\u00f5deb, et Eesti peaks olema teadmusp\u00f5hine ja loetleb tegevused, mida taolise olukorra saavutamiseks tegema peab. Aga siin on paslik vaadata, mida SAKi fookusraport SE21-st arvas \u2013 kuidas see t\u00e4nase reaalsuse ning \u00fcleilmsete kestliku arengu eesm\u00e4rkidega suhestub? <\/span>Siin on anal\u00fc\u00fcsi kokkuv\u00f5tte<\/span><\/a> lihtsasti loetaval kuuel lehek\u00fcljel, <\/span>siin saab lugeda pikka ja p\u00f5hjalikku teksti<\/span><\/a> ja uurida \u00fclevaadet k\u00f5igi 17 \u00dcRO arengueesm\u00e4rgi seostest Eesti arengueesm\u00e4rkidega. <\/span><\/p>\n

    Iseenesest on anal\u00fc\u00fcsi koostanud meeskonna ettepanekud selged. SE21 tekst tuleks \u00fcmber kirjutada nii, et 2005. aasta struktuur, st neli kestliku arengu valdkonda j\u00e4\u00e4vad, ent neid t\u00e4iendatakse vastavalt \u00fcleilmsetele \u00dcRO kestliku arengu eesm\u00e4rkidele. Kultuur, heaolu, \u00fchiskonna sidusus ja keskkond on k\u00f5ik olulised, ent nad tuleb veidi \u00fcmber m\u00f5testada ja valdkondi t\u00e4psustada. Kindlasti tuleb uuendada strateegia seda osa, kus kirjeldatakse globaalset konteksti ja erinevaid arengutrende \u2013 2005 ei olnud veel r\u00e4ndekriisi, nii massilist internetikasutust ega asjade internetti. Venemaa ja USA said paremini l\u00e4bi, kliimamuutused ei olnud ilmselged ega p\u00f5letanud nii tuliselt, kodaniku\u00fchiskond oli nii k\u00fcmme aastat noorem ja n\u00f5rgem. <\/span><\/p>\n

    Olukord indikaatoritega tundub \u00fcsna v\u00e4ljakutsuv \u2013 Statistikaamet ei m\u00f5\u00f5da hetkel k\u00f5ike vajalikku ja osa m\u00f5\u00f5detavast on vaid osaliselt asjakohane. Samal ajal ei ole otstarbekas \u00fcks-\u00fchele \u00dcRO alaeesm\u00e4rke \u00fcle v\u00f5tta ja neid k\u00f5iki kuidagi m\u00f5\u00f5tma hakata. Ent Eesti s\u00e4\u00e4stva arengu n\u00e4itajate s\u00fcsteemi tuleks uurimismeeskonna hinnangul k\u00f5vasti laiendada. Lisaks soovitatakse s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tete tagamiseks edasi arendada m\u00f5jude hindamise s\u00fcsteemi \u2013 et hinnataks poliitikate m\u00f5ju ka sellest vaatenurgast. L\u00f5puks nenditakse, et meil oleks vaja tulevikuseire s\u00fcsteemi ja v\u00e4lja anda tulevikutrendide raportit. Sest ette vaatamine aitab praeguseid otsuseid paremini teha. <\/span><\/p>\n

     <\/p>\n

    M\u00f5tteviisi muutus – abivajajast abi andjaks<\/b><\/p>\n

    AK\u00dc b\u00fcroos p\u00fchime r\u00f5\u00f5mupisara, et selline anal\u00fc\u00fcs on valminud ja sellised \u00e4gedad ettepanekud on tehtud! Eriti hea meel on meil selle \u00fcle, et erinevalt 2005. aasta strateegiast soovitatakse uuendatud SE21 strateegiasse sisse viia ka arengukoost\u00f6\u00f6 ja globaalse panustamise m\u00f5\u00f5de: Eesti s\u00e4\u00e4stva arengu komponentide loendit soovitatakse laiendada 12-lt 18-ni, sealhulgas lisada arengukoost\u00f6\u00f6 ja globaalse panustamise komponent eesm\u00e4rgi \u201eSidus \u00fchiskond\u201c alla. \u00a0<\/span><\/p>\n

    Olgem ausad, see on igati vajalik, sest Eesti ei ole saar keset t\u00fchjust, kelle teod ja tegemataj\u00e4tmised kedagi ei m\u00f5juta. Lisaks oleme me ajaga j\u00f5udnud n-\u00f6 rikaste riikide klubisse, kuhu kuulumise tingimus on ka heaolurivi l\u00f5pus olevate riikide ja sealsete inimeste toetamine. K\u00f5igil on \u00f5igus paremale elule ja kestlikust arengu loodud h\u00fcvedele. SE21 aja- ja asjakohasuse anal\u00fc\u00fcsis on s\u00f5na \u201earengukoost\u00f6\u00f6\u201c mainitud 85 korral, mis on 85 v\u00f5rra rohkem kui hetkel kehtivas SE21 strateegias. N\u00f5rgemate j\u00e4rgi aitamise ja mitte kellegi maha j\u00e4tmise idee on tugevalt sees \u00dcRO arengueesm\u00e4rkides ja kui Eesti tahab t\u00f5siselt saavutada Agenda 2030 ellu viimise, tulebki senisest palju enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka kodust kaugemale. Anal\u00fc\u00fcs \u00fctleb nii: \u201eArvestades Eesti v\u00f5imekust, tuleks Eesti s\u00e4\u00e4stva arengu kontekstis kaaluda \u00fchtse arengukoost\u00f6\u00f6 v\u00f5i globaalse panustamise alaeesm\u00e4rgi s\u00f5nastamist \u2013 k\u00f5ige sobivamana sidusa \u00fchiskonna eesm\u00e4rgiga seonduvalt. Sellist uuendust toetaks ka t\u00f5siasi, et Eurostati s\u00e4\u00e4stva arengu n\u00e4itajate s\u00fcsteemis on eraldi jaotusena globaalse partnerluse indikaatorid.\u201c Samamoodi oleks kestliku arengu n\u00e4itajate hulka vaja lisada arengukoost\u00f6\u00f6 indikaatorid. Muidu ju ei saa arenguid m\u00f5\u00f5ta.<\/span><\/p>\n

     <\/p>\n

    Kokkuv\u00f5ttes \u2013 tundub, et Eesti kestliku arengu m\u00f5te on saanud soovituse teha \u00fcks tore samm edasi \u00fcleilmse hoolivuse suunas. Muidugi, aja- ja asjakohasuse anal\u00fc\u00fcs ning seal v\u00e4lja toodud soovitused ei t\u00e4henda veel automaatselt seda, et SE21 ka p\u00e4riselt niipea uuendatud saab. Ja isegi kui seda uuendatakse, ei t\u00e4henda see veel, et midagi kohe \u2013 hopsti! \u2013 ka praktilisel tasandil kardinaalselt muutub, n\u00e4iteks et arengukoost\u00f6\u00f6 muutub poliitilisel tasandil kohe palju olulisemaks. Anal\u00fc\u00fcsis ei ole otseselt mainitud poliitikate sidususe p\u00f5him\u00f5tet \u2013 et Eesti ja Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel tuleb kaaluda ka nende m\u00f5ju vaesematele riikidele. Teisalt, tegemist on ju alles esimese sammuga. \u00a0Nii et \u00fctleme k\u00f5ik koos k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega: \u201eGlobaalne solidaarsus peab olema osa Eesti kestliku arengu strateegiatest ja tegevuskavadest!\u201c ja teeme edasi t\u00f6\u00f6d selle nimel, et strateegiat uuendatakse ja et ka praktika \u00fcllastele eesm\u00e4rkidele ning k\u00f5rgetele sihtidele j\u00e4rele j\u00f5uaks. <\/span><\/p>\n

    * SAK – Eesti S\u00e4\u00e4stva Arengu Komisjon, \u00fchendab vaba\u00fchendusi, tegutseb Riigikantselei juures<\/span><\/p>\n

    Autor: Sigrid Solnik, Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua juht<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Kas sa teadsid, et meil on olemas riiklik strateegiadokument nimega \u201eS\u00e4\u00e4stev Eesti 21\u201c? Eesti j\u00e4tkusuutliku arengu suunat\u00e4his pandi paika aastal…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":7481,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[25,26,33],"class_list":["post-7480","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-kliimamuutused","tag-loodushoid","tag-majandus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7480","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7480"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7480\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7483,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7480\/revisions\/7483"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7481"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7480"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7480"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7480"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}