{"id":7549,"date":"2017-02-16T11:26:01","date_gmt":"2017-02-16T09:26:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=7549"},"modified":"2017-03-25T10:42:13","modified_gmt":"2017-03-25T08:42:13","slug":"maailmas-laheb-elu-jarjest-paremaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/maailmas-laheb-elu-jarjest-paremaks\/","title":{"rendered":"Maailmas l\u00e4heb elu  j\u00e4rjest paremaks"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong><a href=\"https:\/\/docs.google.com\/forms\/d\/e\/1FAIpQLSfMvBT9OtXKkA0J2IP71whDhT0uQD9O4zk3CH4rtlhXJALJTA\/viewform\">Tee enne artikli lugemist l\u00e4bi see test siin<\/a>. Enda l\u00f5buks ja meie r\u00f5\u00f5muks \u2013 proovime teada saada, kuidas Eesti inimesed globaalseid probleeme tunnetavad.<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Pealkirjas v\u00e4idetu k\u00f5lab uskumatult, eriti arvestades \u00fcldist fooni, kus j\u00e4\u00e4vad k\u00f5lama kriisid ja \u00f5nnetused, arenguriikide vaesus ja viletsus, s\u00f5jad ja h\u00e4daoht. Siinkohal ma ei taha v\u00e4ita, et globaalses plaanis on elu murede ja kurbuseta lillevaibal k\u00f5ndimine. V\u00e4ljakutseid on palju. <\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Samas on ka arengut olnud palju. M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal meie seast lahkunud professor Hans Roslingu elut\u00f6\u00f6 oli globaalse arengu demonstreerimine ning ignorantsuse ja valearvamuste vastu v\u00f5itlemine. Rosling ja tema poolt loodud <\/span><a href=\"http:\/\/www.gapminder.org\"><span style=\"font-weight: 400;\">Gapminder Foundation<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\"> on meile faktidele toetudes n\u00e4idanud, kuidas maailmas on v\u00e4hem vaesust, rohkem haridust, pikemad eluaastad ja muud positiivsed arengud, mille poole rahvusvaheline kogukond aastaid p\u00fc\u00fcelnud on. Rosling tuletas kuulajatele alati meelde ka seda, et globaalne heaolu on meie endi k\u00e4tes. Et me peaksime olema t\u00e4nulikud selle eest, mis meil on \u2013 muuhulgas sanitaars\u00fcsteemid, koolid ja haiglad \u2013 ning panustama k\u00f5ik j\u00f5udum\u00f6\u00f6da sellesse, et ka teistel need asjad olemas oleks. 1990. aastal tundus ehk pea naeruv\u00e4\u00e4rne toona paika pandud eesm\u00e4rk v\u00e4hendada globaalset \u00e4\u00e4rmuslikku vaesust poole v\u00f5rra. Umbes sama naeruv\u00e4\u00e4rne nagu praegu v\u00f5ib tunduda kestliku arengu eesm\u00e4rk kaotada k\u00f5ikjal n\u00e4lg aastaks 2030. Samas, aastatuhande arengueesm\u00e4rk v\u00e4hendada globaalset ekstreemset vaesust 50% v\u00f5rra t\u00e4ideti viis aastat varem kui planeeritud, selleni j\u00f5uti juba aastal 2010. V\u00e4hem naeruv\u00e4\u00e4ristamist ja hirmu ning rohkem koost\u00f6\u00f6d ja usku endasse ning on reaalne, et kestliku arengu eesm\u00e4rgid on 2030. aastal kui mitte 100% t\u00e4idetud, siis v\u00e4hemalt 75%, 80% v\u00f5i 90% t\u00e4idetud. Ja see oleks juba oluline v\u00f5it. <\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Palju on arutletud teemal, miks meediale ei meeldi kajastada \u201eh\u00e4id\u201c uudiseid. Uudisv\u00e4\u00e4rtuslikkuse komponendid nagu juhtunu l\u00e4hedus ja ainulaadsus, skandaalimaik, kuulsuses\u00e4ra v\u00f5i, eriti viimasel ajal, h\u00e4da ja \u00f5nnetuse m\u00e4\u00e4r ei tundu soosivat lugusid \u00e0 la \u201eAafrikas ei ole laste suremus suurenenud, n\u00e4ha on hoopis langustrendi\u201c. L\u00f5puks, t\u00fckk t\u00fcki haaval kujunebki v\u00e4lja aimdus ja arusaam, et maailm on katki. Et k\u00f5ik on halvasti. Isegi kui me v\u00e4ga loodame, ei suuda me sageli hoomata kui palju paremaks elu tegelikult muutunud on. Kuidas t\u00e4ppi teil testi t\u00e4itmine l\u00e4ks? <\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: 400;\">S\u00f5brap\u00e4eval ilmunud Johan Norbergi <\/span><a href=\"https:\/\/www.theguardian.com\/global-development-professionals-network\/2017\/feb\/14\/despite-many-obstacles-the-world-is-getting-better?CMP=share_btn_tw\"><span style=\"font-weight: 400;\">lugu ajalehes The Guardian<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\"> r\u00e4\u00e4gib sellest, kuidas inspiratsiooniks ja sihi seadmiseks on vaja k\u00f5lavaid rahvusvahelisi deklaratsioone, ent tegelik muutus toimub aeglaselt, koha peal ja ainult siis kui arvesse v\u00f5etakse kohalikke olusid. Ega ilmaasjata ei ole ka Eesti arengukoost\u00f6\u00f6s oluline partnerriigi enese vastutus ja roll eesm\u00e4rkide saavutamisel, lisaks arusaam, et kopeeritud-kleebitud lahendused ei t\u00f6\u00f6ta. K\u00f5ike korraga muuta ei ole otstarbekas ega v\u00f5imalik. On naiivne arvata, et \u00fche vabatahtliku t\u00f6\u00f6 ts\u00fckliga arenguriigis, \u00fche annetusega, \u00fche projektiaastaga suudame maailma \u00e4ra p\u00e4\u00e4sta. Arengukoost\u00f6\u00f6 astub aeglast sammu. Lisaks on arengule \u00fcha enam vaja l\u00e4heneda laiemalt \u2013 ainu\u00fcksi abirahast ei piisa, vaja on ka arengule suunatud poliitikate sidusust, vastutustundlikku erasektorit, julgeolekukammitsaist v\u00e4ljapoole m\u00f5tlevat v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hist v\u00e4lispoliitikat. Globaalne areng on olnud peadp\u00f6\u00f6ritav, samas ei tasu unustada, et v\u00e4ljakutsed on ehk sama peadp\u00f6\u00f6ritavad. Ent n\u00fc\u00fcd me v\u00e4hemalt teame, et see k\u00f5ik on tegelikult tehtav. <\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><em>Autor: Sigrid Solnik, AK\u00dc juht<\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><em>Pildi autor: Maia Klaassen, GLEN vabatahtlik 2016 Kamerunis<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tee enne artikli lugemist l\u00e4bi see test siin. Enda l\u00f5buks ja meie r\u00f5\u00f5muks \u2013 proovime teada saada, kuidas Eesti inimesed&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":7552,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[22,23,33],"class_list":["post-7549","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-haridus","tag-inimoigused","tag-majandus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7549","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7549"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7549\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7630,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7549\/revisions\/7630"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7552"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7549"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7549"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7549"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}