Tarbija ise saab \u00e4ra teha v\u00e4ga palju. Uute r\u00f5ivaste puhul tasub otsida kvaliteeti ja vastupidavust, et riideid saaks kanda v\u00f5imalikult kaua. R\u00f5ivaste taaskasutus ja parandamine hoiab kokku vett ja energiat, mida iga uue riideeseme valmistamine n\u00f5uab. Iga\u00fcks meist saab tunda huvi, kes peitub br\u00e4ndi nime taga – kes tema r\u00f5ivad valmistas. Moerevolutsiooni n\u00e4dalal julgustame inimesi tegema fotosid enda riiete siltidest ja postitama neid sotsiaalmeedias m\u00e4rkega #whomademyclothes.<\/span><\/p>\n Tootjate k\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse on muuta kogu tootmine v\u00f5imalikult l\u00e4bipaistvaks, et inimestel oleks lihtne kontrollida, kes ja millistes tingimustes nende riided valmistas ning mis p\u00e4rast j\u00e4\u00e4kidest sai. J\u00e4rgmisel n\u00e4dalal avaldatakse anal\u00fc\u00fcs \u201cMoe l\u00e4bipaistvuse indeks 2017\u201d, mis reastab maailma sada suurimat r\u00f5ivatootjat selle alusel, kui palju nad on n\u00f5us tarbijatele oma tootmise tagamaid selgitama. <\/span><\/p>\n Sigrid Solnik: \u201cR\u00f5ivat\u00f6\u00f6stusele on suur m\u00f5ju ka valitsustel. Enamik suurtootjate tehastest asuvad arenguriikides, kus kontroll tootjate \u00fcle on n\u00f5rk ja t\u00f6\u00f6liste olukord sageli halb. N\u00e4iteks, kui riigid suudaksid kehtestada miinimumpalga ja selle maksmist kontrollida, t\u00f5useks palk k\u00f5ikides tehastes ning t\u00f6\u00f6tajaid halvasti kohtlevad tehaseomanikud kaotaksid konkurentsieelise. Sama kehtib ka lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u, t\u00f6\u00f6ohutuse v\u00f5i maksude maksmise kohta. \u201c<\/span><\/p>\n Reverse Resources tegevjuhi Ann Runneli s\u00f5nul on \u00fcks levinumaid moet\u00f6\u00f6stuse m\u00fc\u00fcte, nagu annaks ostjad tehaste t\u00f6\u00f6listele t\u00f6\u00f6d ja leiba ning v\u00e4hem tarbimine j\u00e4tab nad t\u00f6\u00f6st ilma. \u201cSiin on kaks olulist fakti, mis vajavad t\u00e4psustamist. Esiteks, ei ole otsest seost poes m\u00fc\u00fcdava kauba ja inimeste palgataseme vahel, madal palk on s\u00fcsteemsete probleemide tagaj\u00e4rg. Teisalt, kogu maailmas kasvab j\u00f5udsalt keskklassi osakaal, kes soovivad uusi riideid osta, nii et tootmismahud suurenevad j\u00f5udsalt. Kui meie ostame v\u00e4hem, aga \u00f5iglaselt toodetud riideid, siis tootmismahud kasvavad lihtsalt v\u00e4hem, kuid sellest v\u00f5idavad nii keskkond kui t\u00f6\u00f6lised.\u201d<\/span><\/p>\n Eestis koondusid mitmed ettev\u00f5tted ja vaba\u00fchendused, et n\u00e4dala jooksul r\u00f5ivat\u00f6\u00f6stusega seotud teemadest r\u00e4\u00e4kida ja tarbijate teadlikkust t\u00f5sta. Moerevolutsiooni n\u00e4dalal l\u00f6\u00f6vad kaasa Arengukooost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud, teadliku elustiili pood Slow, MT\u00dc Mondo, UpShirt, Teeme \u00c4ra! ja Reverse Resources.<\/span><\/p>\n K\u00f5ikide Eesti s\u00fcndmuste kokkuv\u00f5tet n\u00e4eb siit.<\/a><\/span><\/p>\n Taustainfo:<\/b><\/p>\n 24. aprillil 2013 varises Bangladeshis kokku Rana Plaza tehasekompleks, surma sai 1133 inimest ja vigastada 2500. Selles tehases valmistati mitmete tuntud br\u00e4ndide tooteid, kes v\u00e4itsid, et ei teadnud tehase olukorrast ega halbadest t\u00f6\u00f6tingimustest, kuna tegu ei olnud nende otsese lepingupartneri, vaid allhankijaga. Selle s\u00fcndmuse valguses sai selgeks, et enamik meist ei tea, kuidas ja kus meie riided on toodetud ning ei olda teadlikud, kui laastavad v\u00f5ivad olla selle tootmisharu m\u00f5jud.<\/span><\/p>\n Uudise juures saab kasutada tasuta fotosid (v\u00e4iksem pilt,<\/a> suurem pilt<\/a>), allikas www.fashionrevolution.org<\/span> Fashion Revolution Week temaatilised faktid (inglise keeles)<\/a>.<\/span><\/p>\n![\"whomademyclothes1\"](\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/whomademyclothes1.jpg\")
<\/a><\/p>\n
\n<\/span><\/p>\n