{"id":7772,"date":"2017-05-12T14:23:07","date_gmt":"2017-05-12T11:23:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=7772"},"modified":"2017-05-12T14:26:05","modified_gmt":"2017-05-12T11:26:05","slug":"100-tegevust-kliimamuutuste-peatamiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/100-tegevust-kliimamuutuste-peatamiseks\/","title":{"rendered":"100 tegevust kliimamuutuste peatamiseks"},"content":{"rendered":"

\u00c4sja avaldati erakordne raamat, mis annab soovitusi kliimamuutuste v\u00e4hendamiseks ja tagasip\u00f6\u00f6ramiseks –\u00a0“Drawdown<\/em>\u2014The Most Comprehensive Plan Ever Proposed to Reverse Global Warming<\/em>“. \u00a0See on esimene uurimust\u00f6\u00f6, mis ei vaatle ainult kliimamuutuste aeglustamist v\u00f5i peatamist, vaid tagasip\u00f6\u00f6ramist ning uurib\u00a0suurte \u00fchiskondlike muudatuste m\u00f5ju kliima soojenemisele.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Kliimamuutuste ohjamise vallas on tehtud suuri edusamme – 195 riiki on kokku tulnud ja tunnistanud, et see probleem\u00a0vajab ruttu lahendamist. On kokkuleppeid ja plaane, kuid seni ei olnud selget nimekirja lahendustest, kuidas\u00a0kliima soojenemine peatada. Raamatu autorid hoiatavad siiski, et raamat ise ei ole lahendus, plaan v\u00f5i tegevuskava. See on t\u00f6\u00f6riist, mille abil saab iga inimene, ettev\u00f5te, kohalik omavalitsus v\u00f5i riik planeerida enda samme kliimamuutuste tagasip\u00f6\u00f6ramiseks.<\/p>\n

Drawdown kodulehelt annab sada soovitust kliimamuutuste v\u00e4hendamiseks.<\/a>\u00a0Suure osa nimekirjas toodud lahenduste kohta \u00fctlevad autorid, et need on igal juhul kasulikud ja oleks hea ellu viia ka siis, kui neil ei oleks nii head m\u00f5ju kliimale. Need tegevused aitavad kogukondi ja majandust, parandavad elukvaliteeti, loovad t\u00f6\u00f6kohti, taastavad loodust, muudavad elukeskkonna turvalisemaks ja aitavad kaasa tervele elule.<\/p>\n

Nimekirjas toodud tegevustest 80\u00a0on v\u00f5imalik juba praegu ellu viia ja nende kohta on v\u00e4lja toodud oodatavad tulemused aastaks 2050 – CO2 emissiooni v\u00e4henemine, n\u00f5utava investeeringu suurus\u00a0ja muudatustest saadava rahalise kasu suurus. N\u00e4iteks, metsade taasistutamine hoiaks kokku 18,06 gigatonni CO2. Investeeringu maksumus oleks 20,04 miljardit, samas kui saadav kasu oleks lausa 392,33 miljardit dollarit.<\/p>\n

\"drawdown\"<\/a><\/p>\n

Tegevuste m\u00f5ju edetabel<\/a> reastab soovitused selle j\u00e4rgi, kui palju nad CO2 emissiooni v\u00e4hendaksid. K\u00f5ige suurem m\u00f5ju oleks k\u00fclmakappide jahutusvedeliku HFC v\u00e4lja vahetamisel keskkonnas\u00f5bralikuma vastu, mis v\u00e4hendaks CO2 heitmeid\u00a089.74 gigatonni ja annaks rahalist kasu\u00a0902.77 miljardit dollarit. Kolmandal kohal on toiduj\u00e4\u00e4tmete v\u00e4hendamine ja kuuendal kohal t\u00fcdrukutele hariduse andmine, mis v\u00e4hendab CO2 heitmeid 56,9 gigatonni v\u00f5rra.<\/p>\n

Lisaks tegevustele, mida on praegu v\u00f5imalik \u00e4ra teha, pakub raamat tulevikustsenaariumeid, mille puhul CO2 kokkuhoidu ei arvutata, kuid millel on suur potentsiaal tulevikus oluliselt keskkonda hoida. Sinna kuuluvad ises\u00f5itvad autod, t\u00f6\u00f6stusliku kanepi kasutamine puuvilla asemel ja m\u00f5neti \u00fcllatuslikult lehmade jalutusk\u00e4igud rannas.<\/p>\n

\"drawdown<\/p>\n

Raamatu kohta on v\u00f5imalik t\u00e4psemalt lugeda ja\u00a0tellida siit<\/a>.<\/p>\n

Fotod:\u00a0drawdown.org\u00a0<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00c4sja avaldati erakordne raamat, mis annab soovitusi kliimamuutuste v\u00e4hendamiseks ja tagasip\u00f6\u00f6ramiseks –\u00a0“Drawdown\u2014The Most Comprehensive Plan Ever Proposed to Reverse Global…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":7773,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[22,25,26,33,40,24,21],"class_list":["post-7772","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-haridus","tag-kliimamuutused","tag-loodushoid","tag-majandus","tag-sdg","tag-tarbimine","tag-toit-ja-vesi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7772","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7772"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7772\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7780,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7772\/revisions\/7780"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7773"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7772"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7772"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7772"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}