{"id":7783,"date":"2017-05-16T11:29:13","date_gmt":"2017-05-16T08:29:13","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=7783"},"modified":"2017-05-16T11:31:55","modified_gmt":"2017-05-16T08:31:55","slug":"arengukoostooks-anti-rohkem-raha-kui-kunagi-varem-aga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/arengukoostooks-anti-rohkem-raha-kui-kunagi-varem-aga\/","title":{"rendered":"Arengukoost\u00f6\u00f6ks anti rohkem raha kui kunagi varem. Aga…"},"content":{"rendered":"

Aprillis tegi OECD \u00fclevaate 2016. aasta globaalsest arengukoost\u00f6\u00f6 rahastamisest. Palju abi anti ja milleks? Esmapilgul tundub, et olukord on v\u00e4ga hea \u2013 arenguabi rahastus kasvas v\u00f5rreldes 2015. aastaga 8.9% v\u00f5rra ja j\u00f5udis 142.6 miljardi USD juures uue globaalse tipuni. Suurep\u00e4rane!\u00a0Numbritesse s\u00fcvenedes avaneb aga veidi teistsugune pilt. <\/strong><\/p>\n

Esiteks, <\/b>\u00a0k\u00f5ik EL riigid on \u00a0lubanud ametliku arenguabi (ODA \u2013 <\/span>Official Development Aid<\/span><\/i>) summaks anda 0,7% nende SKTst. Eesti on lubanud panustada 0,33% SKTst. Reaalsuses oli 2016. aastal Euroopa Liidu riikide kogupanus 0,51% SKTst. Ehk siis oluliselt v\u00e4hem kui ammu v\u00e4lja k\u00e4idud vekslid. Sellise tempoga edasi minnes ei ole v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et ka aastaks 2020 see 0,7% saavutatakse. Euroopa Liidus on ainult viis riiki, kes 2016. aastal enda lubadusi t\u00e4itsid. Need olid Taani, Luksemburg, Rootsi, Suurbritannia ja Saksamaa. Holland kukkus eeskujulike divisjonist v\u00e4lja, kuna andis esimest korda alates 1974. aastast arenguabi v\u00e4hem kui 0,7% SKTst. Abisummasid v\u00e4hendasid Soome ja Rootsi, maailma mastaabis ka Austraalia. Abi t\u00f5usis n\u00e4\u00e4iteks T\u0161ehhis, Saksamaal, Poolas, Slovakkias. <\/span><\/p>\n

Arengukoost\u00f6\u00f6sse panustatud raha hulk t\u00f5usis ka Eestis \u2013 2016. aastal andsime OECD esialgse statistika j\u00e4rgi arenguabi 0,19% Eesti SKTst. 2015. aastal andsime abi 0,15% SKTst. <\/b>V\u00e4lja lubatud 0,33%-ni on veel t\u00fckk maad minna, ent tegemist on tubli tulemusega. T\u00e4ielik \u00fclevaade OECD statistikast on <\/span>k\u00e4ttesaadav siin<\/a>\u00a0(Eesti ei ole OECD DAC ehk Development Assistance Committee<\/em> liige, sellep\u00e4rast Eestit sellel graafikul ei ole.)<\/span><\/p>\n

\"ODA<\/a>

DAC liikmete panus. Eesti ei ole OECD DAC ehk Development Assistance Committee liige, Eestit sellel graafikul ei ole. Kliki, et n\u00e4ha graafikut suuremana.<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

Teiseks<\/b> tuleb osa ametliku arenguabi t\u00f5usust p\u00f5genikele tehtud kulutustest. Muidugi tuleb s\u00f5jap\u00f5genikke aidata, meil k\u00f5igil on \u00f5igus paremale elule. Ent seda ei tohiks teha raha eest, mis on m\u00f5eldud maailma k\u00f5ige vaesematele, neile, kes ei saa isegi p\u00f5geneda. \u00a0N\u00e4iline ametliku arenguabi t\u00f5us tuli paljuski selle t\u00f5ttu, et riigid panid ametliku arenguabina kirja kulud, mis selle summa “\u00f5hku t\u00e4is” puhkusid. N\u00e4iteks Saksamaa, kelle abisummad k\u00fcll statistika p\u00f5hjal t\u00f5usid, ent kes tegelikkuses kulutas mullu 20% oma arengumaadele m\u00f5edud rahadest\u00a0kodus. Eesti oli 2015. aasta numbrite p\u00f5hjal tubli abiandja \u2013 meie toonane abirahastus moodustas 0,15% SKTst ja sellest 0,14% oli t\u00f5eline, mitte t\u00e4is puhutud abi. Jagasime Slovakkiaga eeskujulikkuse edetabeli esimest ja teist kohta. Kui suur osa Eesti 2016. aasta 0,19 protsendisest arengukoost\u00f6\u00f6 rahastusest on t\u00f5eline abi ja kui palju on selles \u00f5hku,\u00a0abi saame teada s\u00fcgisel 2017, mil ilmub j\u00e4rgmine AidWatchi raport. Viimast raportit saab <\/span>sirvida siin<\/span><\/a>.<\/span><\/p>\n

\"inflated<\/a>

Ehtsa ja n\u00e4ilise abi osakaal uute EL liikmesrkiikide seas. Kliki, et n\u00e4ha graafikut suuremana.<\/p><\/div>\n

Kolmandaks<\/b> teeb arengukoost\u00f6\u00f6 rahastamise puhul muret seotud abi. Seotud ning tingimuslik abi on n\u00e4iteks see, kus Euroopa Liit \u00fctleb m\u00f5nele P\u00f5hja-Aafrika riigile, et jah, me teeme teiega arengukoost\u00f6\u00f6d, ent teie peate vastutasuks p\u00f5genikevoo oma piiril peatama, me ei taha neid p\u00f5genikke Euroopa kallastel n\u00e4ha. V\u00f5i antakse m\u00f5nele riigile arenguabi rahasid selleks, et need ehitaksid piiritarasid ja kontrollpunkte. Turvalisus on muidugi oluline, ent arengukoost\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk ei ole r\u00e4nde ohjamine. Arengukoost\u00f6\u00f6 peaks tegelema tegeliku vaesuse v\u00e4hendamisega, mis pikemas perspektiivis aitab ka r\u00e4nnet v\u00e4hendada. Kasutada arenguabi rahasid selleks, et \u201et\u00f5sta Euroopa turvalisust\u201c on tegelikult silmakirjalik. Eriti olukorras, kus s\u00f5nades peetakse oluliseks ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamist, toiduturvalisuse t\u00f5stmist, globaalset kestlikku arengut jne. Olukorras, kus globaalne ametlik arenguabi k\u00fcll t\u00f5usis, ent doonorite abi maailma k\u00f5ige v\u00e4hem arenenud riikidele langes 3.9% v\u00f5rra. Kusjuures, abi k\u00f5ige n\u00f5rgematele on languses olnud juba aastaid. <\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et tegemist on skisofreenilise olukorraga. On suurep\u00e4rane, et Euroopa Liidu liikmete arenguabi mahud t\u00f5usevad. Teisest k\u00fcljest on kurb ja ebameeldiv, et m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa sellest\u00a0rahast ei j\u00f5ua kunagi nendeni, kellel seda abi\u00a0k\u00f5ige rohkem vaja on, vaid need summad kulutatakse Euroopa Liidu sees v\u00f5i seotakse tingimustega, mille eesm\u00e4rk on Euroopa j\u00f5ukuse ja turvalisuse kasvatamine.<\/span><\/p>\n

Sigrid Solnik
\nArengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua juht<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aprillis tegi OECD \u00fclevaate 2016. aasta globaalsest arengukoost\u00f6\u00f6 rahastamisest. Palju abi anti ja milleks? Esmapilgul tundub, et olukord on v\u00e4ga…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":7786,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[35,33,28],"class_list":["post-7783","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-arengukoostoo","tag-majandus","tag-poliitikate-sidusus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7783","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7783"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7783\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7789,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7783\/revisions\/7789"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7786"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7783"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7783"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7783"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}