{"id":7952,"date":"2017-07-11T14:46:03","date_gmt":"2017-07-11T11:46:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=7952"},"modified":"2017-07-11T15:03:45","modified_gmt":"2017-07-11T12:03:45","slug":"elu-palmi-all-ei-ole-kerge","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/elu-palmi-all-ei-ole-kerge\/","title":{"rendered":"Elu palmi all ei ole kerge"},"content":{"rendered":"

K\u00fcpsiseid s\u00fc\u00fces v\u00f5i k\u00e4si kreemitades on tuhandete kilomeetrite kaugusel asuv vihmamets viimane asi, millele m\u00f5tleme. Ometi tuleb meie igap\u00e4evasest tarbimisest suur osa just arenguriikide looduskeskkonna ja inimeste arvelt: kohv, tee, suhkur, troopilised puuviljad ning palmi\u00f5li on need kaubad, milleta me oma elu ette ei kujuta, kuid mida me ise Eestis toota ei saa. Maailma Looduse Fond (WWF) hindab, et palmi\u00f5li leidub rohkem kui 50%-s poes m\u00fc\u00fcdavatest pakendatud toodetest, k\u00fcpsistest seebini. Euroopas kasutatakse palmi\u00f5li eelk\u00f5ige biok\u00fctustena, toidus, loomas\u00f6\u00f6das, kosmeetikas ning pesemisvahendites.<\/strong><\/p>\n

Elu palmi all k\u00f5lab m\u00f5nusalt, kuid tegelikkus on karm. Uuringud n\u00e4itavad, et \u00f5lipalmide kasvatamise ja p<\/span>almi\u00f5li tootmisega kaasnevad <\/span>palju inim- ja t\u00f6\u00f6\u00f5iguste rikkumisi<\/span>, sealhulgas laps- ja orjat\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamine, p\u00f5lisrahvaste maa\u00f5iguste rikkumine ja keskkonna saastamine<\/span>. Peamised palmi\u00f5li tootjad on Indoneesia ja Malaisia. M\u00f5lemas riigis kehtestatud riiklikud miinimumpalgad on \u00fclimadalad ja istanduste t\u00f6\u00f6tajad saavad oma teenistust suurendada ainult \u00fcletunde tehes v\u00f5i kiiremini t\u00f6\u00f6tades. Istandustes kasutatakse paljudes riikides keelatud m\u00fcrkaineid, mis on ka t\u00f5sine t\u00f6\u00f6ohutuse probleem. Palmi\u00f5li teine suur h\u00e4biplekk on lapst\u00f6\u00f6j\u00f5ud. Rahvusvahelise t\u00f6\u00f6organisatsiooni andmetel t\u00f6\u00f6tab Indoneesia p\u00f5llumajandussektoris 1,5 miljonit last. Lapsed korjavad \u00fcksikuid maha kukkunud palmivilju ja kobaraid ning pritsivad noori \u00f5lipalme m\u00fcrkainetega. See v\u00f5imaldab tootjatel hoida hinnad madalad, lapsed aga ei saa k\u00e4ia koolis ega olla lapsed.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>

Metsade p\u00f5letamise t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b palju loomi kodutuks, kuid enamus hukkub. Foto: Liis Treimann<\/p><\/div>\n

\u00d5lipalmid on sooja- ja niiskuslembesed taimed. Nende massiline kasvatamine tuleb ekvatoriaalsete vihmametsade ja turbaalade taimede-loomastiku ja elanike arvelt. H\u00e4vivad lugematute liikide elupaigad ning p\u00f6\u00f6rdumatult muutub kogukondade elu, kes vihmametsast s\u00f5ltuvad. Istanduste rajamiseks p\u00f5letavad istandusfirmad ja farmerid vihmametsa tavaliselt enne mussoonvihmade algust maha, et p\u00f5llumaad juurde saada. Mets raiutakse palgikoormateks, alles j\u00e4\u00e4nud k\u00e4nnud ja alusmets saavad tuleroaks. Maastikup\u00f5lengud on viimastel aastatel muutunud nii ulatuslikuks, et tekkinud suits kandub \u00fcmberkaudsete linnade kohale. Maastikup\u00f5lengute k\u00e4igus paisatakse \u00f5hku meeletus koguses kasvuhoonegaase, mis omakorda kiirendavad kliima soojenemist. Selle reostuse mastaapsust aitab m\u00f5ista t\u00f5siasi, et maastikup\u00f5lengud Indoneesias tekitavad p\u00e4evas rohkem s\u00fcsinikdioksiidi kui USA t\u00f6\u00f6stus kokku. 70% Indoneesia vihmametsadest on istanduste jaoks h\u00e4vitatud. Metsade h\u00e4vitamine m\u00f5jub kogu loomariigile, sealhulgas suurimetajatele, nagu elevandid ja tiigrid. Vihmametsade omamoodi s\u00fcmbolloomad orangutanid, on t\u00e4nap\u00e4evaks istandustele kaotanud \u00fcle 90% oma Borneo ja Sumatra elupaikadest. \u00a0<\/span><\/p>\n

Palmi\u00f5li boikoteerimine ei ole lahendus, sest alternatiivid on sama kallid ja \u00a0n\u00f5udlus ei v\u00e4hene. \u00d5nneks on aga j\u00e4rjest enam ettev\u00f5tteid, kes toodavad, tarnivad ja kasutavad palmi\u00f5li nii, et p\u00f5lismetsad ei h\u00e4vi ning loomade ja inimeste \u00f5igusi austatakse. 2008. aastast on kasutusel m\u00e4rgis Certified Sustainable Palm Oil (CSPO), mille olulisim kriteerium on piirata ohustatud \u00f6kos\u00fcsteemide, elupaikade ning p\u00f5lismetsade h\u00e4vitamist. \u00a0Ka saame ise palju \u00e4ra teha, et olukord muutuks paremaks. Tuleb h\u00e4\u00e4lekalt n\u00f5uda inim\u00f5iguste rikkumiste, keskkonnakahjude ja maa\u00f5iguste rikkumiste l\u00f5petamist \u2013 tegelikult ju samu tingimusi, milles t\u00f6\u00f6tavad meie enda talunikud ja tootjad. Seda survet saab avaldada EL-ile, meie valitsustele ja kauplusekettidele, kes palmi\u00f5li sisaldavaid tooteid sisse toovad ja kes saavad seada ka palmi\u00f5li tootmisele \u00f5iglased tingimused ja survestada tootjaid.
\n<\/span><\/p>\n

\"Siin<\/a>

Siin oli kunagi mets. Foto: Martin Wildenberg \/ GLOBAL 2000<\/p><\/div>\n

Mida teha?<\/b><\/p>\n