{"id":8249,"date":"2017-08-28T12:21:07","date_gmt":"2017-08-28T09:21:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=8249"},"modified":"2017-08-28T12:21:07","modified_gmt":"2017-08-28T09:21:07","slug":"kust-algab-kolmas-maailm","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/kust-algab-kolmas-maailm\/","title":{"rendered":"Kust algab kolmas maailm?"},"content":{"rendered":"
\n
Osana magistriprogrammist pidin tegema uurimust\u00f6\u00f6 \u00fches arenguriikidest, seda mistahes maailma otsas. Minu valikuks sai sel kevadel Peruu \u2013 L\u00f5una-Ameerika suuruselt neljas riik, mida me siinpool maakera endiselt \u201ckolmandaks maailmaks\u201d, arengust maas olevaks territooriumiks peame.<\/strong><\/div>\n<\/div>\n
\n

Tegelikkus on paljuski teistsugune. Minu esimene isiklik kokkupuude selle \u00abarenguriigiga<\/span>\u00bb oli Miraflores \u2013 rikas linnaosa k\u00fcmnemiljonilise elanikkonnaga pealinnas Limas. Seal avanenud vaatepilt meenutas pigem Silicon Valleyt: Kalipsos kohalikud surfasid rannas v\u00f5i tegid pargis joogat, k\u00f5ik oli k\u00f5rge, betoonist ja klaasist ning hinnatase oli vaat et kallim kui Eestis.<\/p>\n

Peruu enda standardite kohaselt elab vaesuses umbes veerand, allpool rahvusvahelist vaesuspiiri (1,90 USA dollarit p\u00e4evas) veel vaid 3,1 protsenti inimestest. Nii Aafrika kui ka m\u00f5ne L\u00f5una-Aasia riigiga v\u00f5rreldes on see osa \u00f5ige pisike, nagu ei ole ka riigi 13 000 dollari suurune sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta teab mis v\u00e4ike.<\/p>\n

L\u00f5una-Ameerikale omaselt on majanduslikud erinevused riigis loomulikult suuremad kui kusagil Euroopas ning maapiirkondades on pilt m\u00e4rksa teistsugune kui Mirafloreses. Samas ei kohanud ma Peruus ega naaberriikides kordagi sellist karjuvat, hingekriipivat vaesust, nagu olin varem kogenud Kesk-Ameerikas.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Koolilapsed<\/p><\/div>\n

Kirjaoskuselt USA-st ees<\/strong><\/p>\n

Rahasummadest veelgi enam seavad Peruu puhul \u00abkolmanda maailma\u00bb pitseri kahtluse alla sotsiaalsed ja demograafilised n\u00e4itajad. Keskmine pere suurus n\u00e4iteks on praegu ainult 4,9 inimest. L\u00f5una-Ameerikale omaselt on peruulased l\u00e4bi teinud suure rahvastikumuutuse. N\u00fc\u00fcd mitte \u00fcksnes ei ela enamik inimesi linnades, vaid saadakse ka hiljem (ja v\u00e4hem) lapsi, omandatakse hoolsalt haridust ja tehakse karj\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n

Olgem ausad, olin eeldanud laialdast\u00a0lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u<\/span>\u00a0kasutamist ja hariduse rasket k\u00e4ttesaadavust, leidsin aga hoopis, et koolisk\u00e4imine on kohustuslik 11. klassi l\u00f5puni, peaaegu k\u00f5ik linnanoored kaaluvad \u00fclikooli minekut ning lugeda m\u00f5istev osa rahvastikust on 94 protsenti \u2013 selle n\u00e4itajaga ei suuda v\u00f5istelda isegi Ameerika \u00dchendriigid.<\/p>\n

See ei ole veel k\u00f5ik. Peruu rahva tervislikele n\u00e4itajatele pilku heites v\u00f5ib taas kulmu kortsutada. Tuleb v\u00e4lja, et meeste keskmine eluiga on seal t\u00e4pselt sama mis meil Eestis \u2013 71 aastat. T\u00f5si k\u00fcll, arstiabi on seal endiselt raskemini k\u00e4ttesaadav, kui on meile harjumusp\u00e4rane. \u00dcldiselt seavad aga nii m\u00f5nedki arengun\u00e4itajad nagu ka \u00fcldine linnapilt\u00a0arenguriigi<\/span>\u00a0staatuse k\u00fcsim\u00e4rgi alla.<\/p>\n

See muidugi ei t\u00e4henda, et riigis aetakse asju ausalt. K\u00fcsisin oma Peruu kontaktisikult, kes juhtumisi t\u00f6\u00f6tab valitsuse advokaadina, kui hull ikkagi on selles riigis korruptsioon skaalal \u00fchest k\u00fcmneni. \u00ab20!\u00bb vastas ta veendunult, enne kui olin k\u00fcsimuse l\u00f5petada j\u00f5udnud.<\/p>\n

\u00abAga… kus on siis Venezuela?\u00bb \u2013\u00ab50!\u00bb \u2013 \u00abNing sel juhul Brasiilia?\u00bb \u2013 \u00ab100!\u00bb<\/p>\n

Korruptsioon on L\u00f5una-Ameerikas suur olnud niikaua, kui keegi m\u00e4letab. Kui minu isiklike vaatluste p\u00f5hjal k\u00e4is igap\u00e4evane asjaajamine riigis tohutult aeglaselt, aga enamasti siiski ausalt ja altk\u00e4emaksuta, siis k\u00f5rgel tasemel olevat olukord teistsugune. Alles p\u00e4rast reisi v\u00f5isin lugeda, kuidas t\u00e4pselt samal p\u00e4eval, mil Peruust lahkusin, oli v\u00f5etud vahi alla riigi eelmine president. Veel mullu riiki juhtinud Ollanta Humala istub n\u00fc\u00fcd korruptsioonikahtluse t\u00f5ttu vanglas. P\u00e4evavalgele olevat tulnud, kuidas ta koos abikaasa Nadinega on v\u00f5tnud vastu kampaaniaannetusi Brasiilia ehitusmagnaadilt Ode\u00adbrechtilt \u2013 suurfirmalt, kes on sel korrumpeerunud mandril m\u00e4ssitud nii m\u00f5nessegi poliitskandaali.<\/p>\n

T\u00f5si, Peruu rahvas ei tohiks olla \u00fclearu kohkunud: korruptsiooniskandaalidesse on olnud segatud riigi viiest viimasest riigijuhist neli. Vanglas, kuhu Ollanta Humala just saadeti, ootas teda juba kurikuulus ekspresident Alberto Fujimori. L\u00e4bi ajaloo \u00fcheks suuremaks korruptsioonijuhtumiks nimetatud skandaali j\u00e4rjel m\u00f5isteti Fujimori 2007. aastal trellide taha 25 aastaks \u2013 palgam\u00f5rvade, miljonite dollarite v\u00e4\u00e4rtuses riigiraha varastamise ning ebaausate poliitv\u00f5tete eest.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kohalik talunik<\/p><\/div>\n

Olukorda ei tee kindlasti ausamaks Peruu suur s\u00f5ltuvus maavaradest. Selle poolest on Peruu ekspertide hinnangul k\u00f5ikide Ladina-Ameerika riikide hulgas T\u0161iili j\u00e4rel teisel kohal. Koguni 60 protsenti riigi ekspordist moodustavad v\u00e4\u00e4rismetallid, mineraalid ja muu maap\u00f5uest tulev ning suur osa t\u00f6\u00f6stuses h\u00f5ivatuist teenib leiba just nimelt kaevandustes.<\/p>\n

Et kaevandusi majandavad eelk\u00f5ige suured (v\u00e4lis)firmad, on konflikt p\u00f5liselanikega olnud v\u00e4ltimatu. Seaduse kohaselt on korporatsioonid kohustatud maksma p\u00f5liselanikele neilt v\u00f5etud maade eest kompensatsiooni. Tegelikkuses raha valitsusest enamasti kaugemale ei j\u00f5ua. Kaevandused raiskavad ka tohututes kogustes vett, mida Peruul pole sugugi \u00fclearu, ning h\u00e4vitavad ja reostavad maastikke. Samuti on selles vallas aina rohkem t\u00e4helepanu koguv probleem t\u00f6\u00f6tajate halb kohtlemine.<\/p>\n

Riik on seni ikka r\u00f5\u00f5msalt suurfirmadele vastu tulnud ja seadused kaevandustes leebed hoidnud. Olukord l\u00e4ks taas tuleohtlikuks juuli keskel, mil riik teatas j\u00e4rgmiste ohutusn\u00f5uete leevendamisest. Peruulased, tuntud oma protestivaimu poolest, ei j\u00e4tnud asja niisama. Riigis puhkesid suured meeleavaldused, mis muutusid kohati \u00fcsna v\u00e4givaldseks.<\/p>\n

Seda oli liiga palju Peruule, mis oli juba enne meeleavaldustest halvatud. Nimelt oli iga-aastane haridust\u00f6\u00f6tajate streik sel korral v\u00f5tnud eriti grandioossed m\u00f5\u00f5tmed. Minu lahkumise ajaks oli see kestnud juba 32 p\u00e4eva ja m\u00f5ni p\u00e4ev hiljem kuulutas valitsus riigis v\u00e4lja h\u00e4daolukorra. \u00dckski laps polnud kogu selle aja koolis k\u00e4inud. \u00d5petajad muudkui marssisid t\u00e4navatel, karjusid ja p\u00f5ristasid trummi ning tagatipuks \u00fchinesid streigiga transpordit\u00f6\u00f6tajad. See l\u00f5i riigilt, mis elatub suuresti turismist, jalad alt. Bussid ei liikunud ja teed, nende hulgas Machu Picchule viiv, olid blokeeritud. Nii m\u00f5nedki r\u00e4nnusellid, kes inkade impeeriumi n\u00e4gemiseks Peruusse olid lennanud, pidid sellest maailmaimest lihtsalt loobuma.<\/p>\n

Konflikt kestab endiselt. N\u00fc\u00fcdseks on \u00f5petajatele lubatud nende n\u00f5utav palgasumma, kuid mitte k\u00fcllalt ruttu, mist\u00f5ttu nad jagavad endiselt Limas ministeeriumiga maid. Palk, millest r\u00e4\u00e4gime, on muide peaaegu 1100 eurot (4050 Peruu soli) kuus \u2013 j\u00e4rjekordne \u00abkolmanda maailma\u00bb kontseptsiooniga vastuollu minev summa.<\/p>\n

\u00dcle\u00fcldiselt on avaliku sektori t\u00f6\u00f6 Peruus ihaldatud ja t\u00f6\u00f6tada riigiasutuses on auasi. Mina tegin oma uurimuse tarvis koost\u00f6\u00f6d p\u00f5llumajandusministeeriumi ja selle regionaalsete kontoritega. Agronoome \u2013 k\u00f5igil nime ees aupaklik tiitel \u00abinsener\u00bb \u2013 t\u00f6\u00f6tab viimati mainitutes hordide viisi. K\u00f5igil neil on \u00fclikoolikraadid \u2013 nii m\u00f5nelgi ka v\u00e4lismaalt \u2013, v\u00e4hemalt 1000-eurone palk ja maapiirkondades k\u00f5rge \u00fchiskondlik roll.<\/p>\n

Kuigi mina n\u00f5ukogude ajal elanud ei ole, tajusin regionaalsetes p\u00f5llumajanduskontorites sovetiaja h\u00f5ngu. K\u00f5ik need olid suured ja k\u00f5ledad ning igas kabinetis istus laminaadist laua taga \u00abinsenerivesti\u00bb kandev ametnik ja raporteeris kohalikust t\u00f6\u00f6st mingile k\u00f5rgemale institutsioonile. Hierarhia Peruu ametiasutustes on meeletu ja astmeid lugematu hulk. Ikka on kellelgi \u00fclemus, kellel on \u00fclemus, kelle \u00fclemusele tuleb ette kanda.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6d alustame homme<\/strong><\/p>\n

Hierarhiast ehk suurematki meeleh\u00e4rmi valmistas meile kurikuulus ladina t\u00f6\u00f6kultuur. T\u00f6\u00f6d tehti, selles pole kahtlust. Aga ajagraafik, mille alusel asju aeti, muutis minul k\u00fcll meele mustaks ja t\u00f5i ehk m\u00f5ne halli karvagi p\u00e4he.<\/p>\n

Peruu ja eeldatavasti ka \u00fcmberkaudsete riikide inimestele ei meeldi olla konkreetne. Neile meeldib anda k\u00f5iksuguseid lubadusi. Ja k\u00f5ige rohkem meeldib neile \u00f6elda ma\u00f1ana (eesti keeles \u00abhomme\u00bb). Eriti siis, kui on vaja r\u00e4\u00e4kida plaanitud t\u00f6\u00f6 alustamise ajast. Ehk ongi koer just sinna maetud.<\/p>\n

Kuigi\u00a0arenguriigi<\/span>\u00a0staatuse juures on palju kaheldavat, on Peruu (praegu veel) \u00fcletamatult kaugel sellest, mis \u00fcmbritseb meid Eestis. Inimesed on seal t\u00f6\u00f6kad ja targad, aga kirjutamata reeglid, mille j\u00e4rgi asju aetakse \u2013 olgu teemaks korruptsioon v\u00f5i t\u00e4htaegadest kinnipidamine \u2013, k\u00f5nelevad vahel iseenda edu vastu.<\/p>\n

\"\"<\/a>

T\u00e4navavaade<\/p><\/div>\n

Autor: Heleene Tambet<\/em><\/p>\n

San Francisco \u00dclikooli arengumajanduse tudeng<\/em><\/p>\n

Lugu ilmus varasemalt 25.09.2017 Sakalas.<\/em><\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Osana magistriprogrammist pidin tegema uurimust\u00f6\u00f6 \u00fches arenguriikidest, seda mistahes maailma otsas. Minu valikuks sai sel kevadel Peruu \u2013 L\u00f5una-Ameerika suuruselt…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":8259,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[35,22,23,26,40,20,21],"class_list":["post-8249","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-arengukoostoo","tag-haridus","tag-inimoigused","tag-loodushoid","tag-sdg","tag-tervis","tag-toit-ja-vesi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8249","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8249"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8249\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8763,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8249\/revisions\/8763"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8259"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8249"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8249"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8249"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}