{"id":8276,"date":"2017-09-01T09:37:40","date_gmt":"2017-09-01T06:37:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=8276"},"modified":"2017-09-01T09:37:40","modified_gmt":"2017-09-01T06:37:40","slug":"kuidas-teha-nii-et-vaikeses-kohas-oleks-parem-elada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/kuidas-teha-nii-et-vaikeses-kohas-oleks-parem-elada\/","title":{"rendered":"Kuidas teha nii, et v\u00e4ikeses kohas oleks parem elada?"},"content":{"rendered":"

Arvamusfestivali kohta tehakse sageli kriitikat, et inimesed ainult r\u00e4\u00e4givad, kuid midagi ei muutu. Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud korraldas arutelu, mille keskmes olid kohalikud kogukonnad. K\u00fcsisime, mida saavad kohalikud omavalitsused ja inimesed ise \u00e4ra teha selleks, et kogukonnad j\u00e4\u00e4ksid p\u00fcsima ja oleksid ka globaalses m\u00f5ttes kestlikud. Siin on kirjas \u00fcheksa head m\u00f5tet, mida saaks parandada ja kuidas v\u00f5iks olla.<\/strong><\/p>\n

    \n
  1. Maaomavalitsustel on aeg alav\u00e4\u00e4rsuskompleksist \u00fcle saada.<\/strong> Ei pea \u00e4ra tegema ainult miinimumprogrammi, saab palju rohkem \u00e4ra teha. Selleks vajame aga rohkem koost\u00f6\u00f6d. Talgute tegemine on t\u00e4naseks juba tavap\u00e4rane, ent lisaks pargikoristusele v\u00f5i ehitamisele tuleks teha ka laiemaid projekte. Kogukonnaga saab koos m\u00f5elda, kuidas aidata erivajadusega lapsi, kuidas teha eakate elu mugavamaks, jne.<\/li>\n<\/ol>\n
      \n
    1. Pikk plaan tuleb omavalitsusest.<\/strong> Pisikene L\u00e4\u00e4ne-Austria liiduma Vorarlberg seisis 1980ndatel silmitsi sarnase reaalsusega, nagu hetkel Eestis – inimesed lahkusid maalt linnadesse ja elu kogukondades h\u00e4\u00e4bus. Olukorra lahendamiseks v\u00f5ttis liidumaa suuna rohelisele energiale, rohelisele arhitektuurile ning p\u00f5imis k\u00f5ik selle modernse tehnoloogiaga. Eesm\u00e4rk oli kasutada maksimaalselt ja kestlikult kohapealseid ressursse ja v\u00f5imalusi. Selle tulemusena kasvas t\u00f6\u00f6kohtade arv ja hetkel on liidumaa RKT 8% k\u00f5rgem Austria keskmisest.<\/li>\n<\/ol>\n
        \n
      1. Suhtlemine ja erinevus rikastavad.<\/strong> Suuremate linnade l\u00e4hedal on palju \u201cp\u00f5lluasumeid\u201d, kus elavad \u00fchest sotsiaalsest klassist, sarnases vanuses perekonnad ja kus k\u00e4iakse ainult magamas. Seal ei ole lasteaeda, poodi, ega kohvikut, mis annaks inimestele v\u00f5imaluse suhelda. Teine mure on sellise asumite elanike \u00fchesugune profiil – moodustub mikrokosmus, kus ei ole kedagi, kes normist erineks. Saksamaal on osades liidumaades seadus, et uuselamurajoonides peab v\u00e4hemalt 20% ehitistest minema sotsiaalseks majutuseks ehk olema madalama \u00fc\u00fcrihinnaga. Nii on igal pool tagatud \u00fchiskondlik eripalgelisus.
        \nHea n\u00e4ide on Kehra, kus erivajadustega inimeste peremajad asuvad lasteaia k\u00f5rval. Kui alguses kardeti, et kuidas saab \u201chullud\u201d laste l\u00e4hedale panna, siis n\u00fc\u00fcd on olukord selline, et lapsed k\u00e4ivad peremajades k\u00fclas, kliendid k\u00e4ivad lasteaia s\u00fcndmustel ja kohalik kogukond hoiab neid v\u00e4ga. Siin on oluline roll omavalitsusel, kelle \u00fclesanne on oma inimestega suhelda ja muudatuste vajadust selgitada.<\/li>\n<\/ol>\n
          \n
        1. Kohalike seltside aktiivsus.<\/strong> Ideaalses olukorras saavad inimesed v\u00f5imalikult palju ise otsustada ja teha. Ja kuigi inimesed tegelikult tahavad kohalikus elus kaasa r\u00e4\u00e4kida, tundub see paljude jaoks liiga keeruline. Kas siis selle p\u00e4rast, et v\u00e4ikestele kohtadele tavap\u00e4raselt on v\u00f5im kinnistunud \u00fche seltskonna k\u00e4tte ja teised kohalikud elanikud on k\u00e4ega l\u00f6\u00f6nud. V\u00f5i sellep\u00e4rast, et k\u00f5ikidele muredele ja ettepanekutele on vallamajast vastuseks \u201cEi!\u201d. V\u00f5i head kaasamise ja koos tegemise s\u00fcsteemi tegelikult ei ole. Iga omavalitsus peaks v\u00e4lja pakkuma formaadi, kuidas inimesed saaksid kohalikes asjades kaasa m\u00f5elda ja koos tegutseda. Kogukonna liikmed saavad aga koonduda ja \u00fcheskoos oma eesm\u00e4rkide eest seista.<\/li>\n<\/ol>\n
            \n
          1. Roheline m\u00f5tteviis on kasulik nii loodusele kui kogukonnale.<\/strong> Linnaaiandust peeti kunagi n\u00f5ukogude aja reliktiks. T\u00e4na on aru saadud, et ise toidu kasvatamine on majanduslikult kasulik, loodusele hea ja mis veel olulisem – see liidab kokku inimesi, kes elavad suuremates asulates, loob kogukonnatunnet. Armas n\u00e4ide on Tartu Hiinalinn, kus kogukonnaaedu harivad koos noored aktiivsed inimesed ja prouad, kes on terve elu linnas aialapi eest hoolt kandnud.<\/li>\n<\/ol>\n
              \n
            1. Ainult kiire internet t\u00f6\u00f6kohti ei p\u00e4\u00e4sta.<\/strong> Sageli m\u00f5eldakse, et kui maal on kiire interneti\u00fchendus, saab sinna elama minna k\u00fcll – kaugt\u00f6\u00f6 v\u00f5imalus on ju olemas. Ent kohaliku kogukonna p\u00fcsima j\u00e4\u00e4miseks on vaja mitmekesiseid t\u00f6\u00f6kohtasid, ainult kaugt\u00f6\u00f6 v\u00f5imalusest ei piisa. Kohalikud t\u00f6\u00f6kohad s\u00fcnnivad kohalikest v\u00f5imalustest, n\u00e4iteks on suur potentsiaal rohelise energia tootmisel.<\/li>\n<\/ol>\n
                \n
              1. Transpordi n\u00f5iaring.<\/strong> Harvema asustusega piirkondades makstakse bussifirmale nii v\u00e4he raha, et buss k\u00e4ib v\u00e4ga harva. Selle t\u00f5ttu pole ka s\u00f5itjaid, nii et dotatsiooni v\u00e4hendatakse veelgi. Nii olemegi olukorras, kus ilma autota on linnast v\u00e4ljas pea v\u00f5imatu elada. Kuidas saab rahul olla olukorraga, kus buss viib sind hommikul arsti juurde, ent tagasi saad alles kell viis \u00f5htul? \u00dcks lahendus on jagamismajandus, kus omavalitsus ostab bussifirmade asemel oluliselt paindlikumat teenust autojuhtide k\u00e4est. V\u00f5i ises\u00f5itvad autod, mida saab kasutada taksodena?<\/li>\n<\/ol>\n
                  \n
                1. Mida mina saan teha?<\/strong> Soovitus igale inimesele – vaata enda kogukonda ja m\u00f5tle, mida saaksin oma kogukonnas enda peale v\u00f5tta? Mis on see asi, millega saad n\u00fc\u00fcd ja kohe alustada selleks, et sinu kodukohas oleks k\u00f5igil parem elada? Julgust k\u00f5igile uute asjadega alustamisel!<\/li>\n<\/ol>\n
                    \n
                  1. Mida k\u00fcsida kohalike omavalitsuste valimistel kandidaatidelt?<\/strong> K\u00fcsige l\u00e4bi m\u00f5eldud ja p\u00f5hjalikku pikajalist plaani, kus me tahame 50 aasta p\u00e4rast olla ja miks? Ka poliitikul peab olema julgus unistada. Valija on omakorda see, kes saab n\u00f5uda loosungist s\u00fcgavamale minekut ja dialoogi astumist.<\/li>\n<\/ol>\n

                    Katrin P\u00e4rgm\u00e4e
                    \nArengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua kommunikatsioonijuht<\/p>\n

                    Foto: Kirim\u00e4e k\u00fclaselts<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                    Arvamusfestivali kohta tehakse sageli kriitikat, et inimesed ainult r\u00e4\u00e4givad, kuid midagi ei muutu. Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud korraldas arutelu, mille keskmes olid…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":8277,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[26,33,20],"class_list":["post-8276","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-loodushoid","tag-majandus","tag-tervis"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8276","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8276"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8276\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8762,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8276\/revisions\/8762"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8277"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8276"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8276"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8276"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}