{"id":8373,"date":"2017-10-09T15:20:37","date_gmt":"2017-10-09T12:20:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=8373"},"modified":"2017-10-09T15:20:37","modified_gmt":"2017-10-09T12:20:37","slug":"miks-ei-naita-skp-elu-edenemist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/miks-ei-naita-skp-elu-edenemist\/","title":{"rendered":"Miks ei n\u00e4ita SKP elu edenemist?"},"content":{"rendered":"

25. septembril saab kaks aastat ajast, kui Eesti kiitis heaks \u00dcRO kestliku arengu eesm\u00e4rgid (Sustainable Development Goals). Kahe aasta jooksul oleme saavutanud selle, et kestliku arengu m\u00f5iste k\u00f5lab tuttavalt paljudele, kuid selle sisu j\u00e4\u00e4b tihti arusaamatuks.<\/strong><\/p>\n

L\u00fchidalt \u00f6eldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud \u00f6koloogiliste ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. \u00dcRO liikmesriikidelt, ka Eestilt, oodatakse poliitika kujundamisel endest eesm\u00e4rkidest l\u00e4htumist \u2013 oluline on, et k\u00f5ik, mida me teeme, ei teeks maakerale ega siin elavatele inimestele veel rohkem kahju.<\/p>\n

Septembri alguses k\u00e4isid koos Euroopa, Ameerika ja Austraalia mikro- ja makro\u00f6konomistid, et arutleda selle \u00fcle, kas SDGdest v\u00f5iksid saada uued \u00fchiskonna arengu m\u00f5\u00f5tmise vahendid varasema majanduskasvu asemel.<\/p>\n

Kuna laua taga istusid teiste hulgas Soome endine arenguminister, Austria Statistikaameti direktor, \u00dcRO majanduskomitee esindaja ja Madalmaade poliitaritmeetika professor, ei j\u00e4\u00e4nud mingit v\u00f5imalust liigseks filosofeerimiseks. H\u00e4rjal haarati kohe sarvist ja kaardistati k\u00fcllaltki detailselt \u00e4ra, miks on sisemajanduse koguprodukt (SKP) \u00e4\u00e4rmiselt halb vahend arengu m\u00f5\u00f5tmiseks ning mis takistab riike ja Euroopa Liitu sellest loobumast ja asendamast adekvaatsemate m\u00f5\u00f5teriistadega, n\u00e4iteks SDG-dega (Sustainable Development Goals).<\/p>\n

Suhteliselt \u00fcksmeelselt leiti, et SKP on t\u00e4naseks vananenud n\u00e4itaja, mis ei kirjelda \u00fchiskonna arengut t\u00e4ielikuna. Eelmise sajandi kolmek\u00fcmnendatel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud mudeli plussid on lihtsus, v\u00f5rreldavus ning ajalooline j\u00e4rjepidevus. Muutuseid on muidugi hea j\u00e4lgida, kasutades l\u00e4bi aegade samu vahendeid. Kuid juhtumisi on vahepeal edasi arenenud nii inimkond kui majanduslik ja f\u00fc\u00fcsiline keskkond, mist\u00f5ttu ei ole m\u00f5istlik j\u00e4\u00e4da kinni vanadesse raamidesse, vaadates endale ja maailmale otsa moondunud pilguga. Samas on \u00f6konomistid aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel p\u00fc\u00fcdnud leiutada uusi v\u00f5imalikke m\u00f5\u00f5teriistu, millel on ikka ja j\u00e4lle avastatud loovigu, puuduj\u00e4\u00e4ke ning liigselt laia haaret \u2013 on tahetud m\u00f5\u00f5ta k\u00f5ike ning sellisesse \u201ek\u00fcllusesse\u201c \u00e4ra uputud.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Et elu edenemist mitte m\u00f5\u00f5ta vaid tootlikkusega (ja inimese olemust v\u00f5rdsustada tarbimisega), leppisid \u00dcRO ja Euroopa Liit 2015. aastal kokku \u00fchtsetes kestliku arengu eesm\u00e4rkides, m\u00e4\u00e4rates need k\u00f5ikidele liikmesriikidele ellu viimiseks ja m\u00f5\u00f5tmiseks. Nii on elukvaliteet seotud loodusvarade ja keskkonna talumisv\u00f5imega, saavutades tasakaalu inimeste heaolu ja keskkonna v\u00f5imaluste vahel. T\u00e4naseks on osad liikmesriigid veidi rohkem, teised v\u00e4hem SDG-d omaks v\u00f5tnud, kuid t\u00f5elisteks eesm\u00e4rkideks ei ole need saanud kusagil.<\/p>\n

Selle p\u00f5hjuseid, t\u00e4psemalt takistusi kaardistasime k\u00fcmneid, kuid pjedestaalile t\u00f5steti neist kaks – hirm ja teadmatus. Euroopa on saavutanud oma heaolu, tuginedes tootlikkusele kui eesm\u00e4rgile ja v\u00e4\u00e4rtusele. Nii oleme saanud maailmas eelise, mida keegi ei julge maha m\u00e4ngida. Progress ja efektiivsus on v\u00e4\u00e4rtused, mille pinnalt oleme saavutanud standardid, mida naudivad siin olijad ja ihalevad kaugemal viibijad. Keskmine eurooplane ei ole n\u00f5us loovutama osakesti oma elukvaliteedist, kuigi tunnistab, et elu maailmas on eba\u00f5iglane.<\/p>\n

Poliitiliselt ei julge keegi teha otsust p\u00fchenduda uutele v\u00e4\u00e4rtustele, teadmata, mis hakkab juhtuma, kui t\u00e4helepanu vanadelt eemale liigub. On selge, et kui p\u00fchenduda kestlikule arengule, peab \u00fcmber vaatama kogu senise majandusliku s\u00fcsteemi. Tarbimise kui selle aluse asendamine s\u00e4\u00e4stmisega v\u00f5ib tuua kaasa ootamatuid tagaj\u00e4rgi. Euroopa heaolu kadumine on k\u00f5ikide poliitiliste j\u00f5udude suurim hirm.<\/p>\n

K\u00fcll aga leiti, et \u00dcRO kestliku arengu eesm\u00e4rkidel on k\u00fcllaltki head v\u00f5imalused saada tulevikus universaalseks arengu m\u00f5\u00f5tmise t\u00f6\u00f6riistaks, kuna h\u00f5lmavad ka vajalikku majanduslikku dimensiooni. Nimelt \u00fctleb \u00dcRO: me soovime rajada k\u00f5ikidele riikidele kindla majandusliku aluse. J\u00e4tkusuutlik, kaasav ja s\u00e4\u00e4stev majanduskasv on heaolu saavutamise p\u00f5hieeldus.<\/p>\n

Agne Kuimet
\nArengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua huvikaitsespetsialist<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Lugu ilmus ka \u00c4rip\u00e4evas 29. septembril 2017.<\/em><\/p>\n

Raha foto:\u00a0401(K) 2012<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

25. septembril saab kaks aastat ajast, kui Eesti kiitis heaks \u00dcRO kestliku arengu eesm\u00e4rgid (Sustainable Development Goals). Kahe aasta jooksul…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":6936,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[33,28],"class_list":["post-8373","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-majandus","tag-poliitikate-sidusus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8373","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8373"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8373\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8375,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8373\/revisions\/8375"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6936"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8373"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8373"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8373"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}