{"id":8390,"date":"2017-10-16T11:46:23","date_gmt":"2017-10-16T08:46:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=8390"},"modified":"2017-10-16T11:46:23","modified_gmt":"2017-10-16T08:46:23","slug":"toidupaev-nii-ulekaaluliste-kui-nalgivate-inimeste-arv-kasvab","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/toidupaev-nii-ulekaaluliste-kui-nalgivate-inimeste-arv-kasvab\/","title":{"rendered":"Toidup\u00e4ev &#8211; \u00a0nii \u00fclekaaluliste kui n\u00e4lgivate inimeste arv kasvab"},"content":{"rendered":"<p><strong>T\u00e4na, 16. oktoobril t\u00e4histatakse rahvusvahelist toidup\u00e4eva. Toidu teema muutub iga aastaga j\u00e4rjest vastuolulisemaks &#8211; kogu maailmas t\u00f5useb nii n\u00e4lgivate kui \u00fclekaaluliste inimeste arv. \u00a0<\/strong><\/p>\n<p>AK\u00dc huvikaitse ekspert Anni Jatsa: \u201cK\u00f5ige rohkem muret ei tekita mitte toidu puudus maailmas, vaid kasvav ebav\u00f5rdsus. Samal ajal kasvavad nii n\u00e4lg, \u00fclekaalulisus kui toidu raiskamine. On selge, et samamoodi edasi minna ei saa, maailm vajab v\u00e4ga suuri muutuseid toidu toomises ja tarbimises.\u201d<\/p>\n<p>Maailmas visatakse aastas \u00e4ra 1,3 miljonit tonni toitu. Samas on kahe viimase aasta jooksul t\u00f5usnud n\u00e4lga kannatavate inimeste arv 11% v\u00f5rra, 815 miljoni inimeseni 2016. aastal. Samuti n\u00e4itab t\u00f5usu \u00fclekaaluliste t\u00e4iskasvanute arv, mis j\u00f5udis 2014. aastal 600 miljonini.<\/p>\n<p>\u201cKolmandik maailmas kasvatatud v\u00f5i toodetud toidust l\u00e4heb raisku juba tootmise k\u00e4igus. Raiskamise v\u00e4hendamine 25% v\u00f5rra aitaks n\u00e4ljast p\u00e4\u00e4sta ligi 430 miljonit inimest ning aeglustada kliimamuutuseid. Maailmas igal aastal \u00e4ra visatav toit p\u00f5hjustab 3,3 miljardit tonni kasvuhoonegaase (7% kogumahust),\u201d selgitas Jatsa.<\/p>\n<p>\u00d5ige majandamise korral varustaksid p\u00f5llumajandus, metsamajandus ja kalap\u00fc\u00fck k\u00f5iki tervisliku toiduga ja looksid inimv\u00e4\u00e4rse sissetuleku.<\/p>\n<p>500 miljonit v\u00e4ikefarmi kogu maailmas toodab kuni 80% toidust, enamus nendest farmidest s\u00f5ltuvad vihmaveest. V\u00e4ikep\u00f5llumajanduse toetamine on oluline viis toidujulgeoleku suurendamiseks ja k\u00f5ige vaesemate toitmiseks. 1990ndatest aastatest saati on talupidajate p\u00f5ldudelt kadunud ligi 75% p\u00f5llukultuuridest. Parem p\u00f5llumajanduskultuuride mitmekesisus toetaks toitaineterikkamat toitumist, suuremat elatist p\u00f5llupidajatele ning vastupidavamat p\u00f5llumajanduss\u00fcsteemi.<\/p>\n<p>Kui naisp\u00f5llupidajatel oleks samad v\u00f5imalused kui meestel, v\u00e4heneks maailmas n\u00e4lga kannatavate inimeste arv kuni 150 miljoni v\u00f5rra.<\/p>\n<p>Kaks aastat tagasi kiitis \u00dcRO heaks kestliku arengu eesm\u00e4rgid (Sustainable Development Goals) k\u00f5ikidele riikidele, kaasa arvatud Eestile. \u00dcleilmse n\u00e4lja kaotamine on \u00fcks olulisemaid eesm\u00e4rke aastaks 2030 ja sellesse peavad panustama k\u00f5ik riigid.<\/p>\n<p>Anal\u00fc\u00fcs, graafikud ja allikad <a href=\"http:\/\/www.fao.org\/state-of-food-security-nutrition\/en\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">FAO lehelt<\/a>.<\/p>\n<p>Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud koondab 33 Eesti vaba\u00fchendust, kes tegelevad arengukoost\u00f6\u00f6 ja kestliku arengu teemadega.<\/p>\n<p><em>Foto: Kristiina-Maria Ploom, GLEN 2014, <a href=\"https:\/\/hobusepiimajoogimaal.wordpress.com\/\">K\u00f5rg\u00f5zstan<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4na, 16. oktoobril t\u00e4histatakse rahvusvahelist toidup\u00e4eva. Toidu teema muutub iga aastaga j\u00e4rjest vastuolulisemaks &#8211; kogu maailmas t\u00f5useb nii n\u00e4lgivate kui&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":8391,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[26,24,21],"class_list":["post-8390","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-loodushoid","tag-tarbimine","tag-toit-ja-vesi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8390","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8390"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8390\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8392,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8390\/revisions\/8392"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8391"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8390"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8390"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8390"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}