{"id":8402,"date":"2017-11-27T11:59:19","date_gmt":"2017-11-27T09:59:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=8402"},"modified":"2017-11-27T11:59:19","modified_gmt":"2017-11-27T09:59:19","slug":"mida-tahendab-paris-arenguabi-ja-kuhu-pannakse-ulejaanud-raha","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/mida-tahendab-paris-arenguabi-ja-kuhu-pannakse-ulejaanud-raha\/","title":{"rendered":"Mida t\u00e4hendab \u201ep\u00e4ris\u201c arenguabi ja kuhu pannakse \u00fclej\u00e4\u00e4nud raha?"},"content":{"rendered":"

Kas teadsite, et Eesti on idapoolsete Euroopa Liidu riikide seas \u00fcks tublimaid arengukoost\u00f6\u00f6 rahastajaid? M\u00f6\u00f6dunud aastal andsime arengu- ja humanitaarabiks 40,3 miljonit eurot ehk 0,19% SKTst.<\/strong> <\/span><\/p>\n

AidWatchi raportist<\/span><\/a> selgub, et 0,18% Eesti abist oli tegelik ja puhas abi, k\u00f5igest 0,01% rahast kulus tegevustele, mille kasu maailma k\u00f5ige vaesemate piirkondade jaoks on k\u00fcsitav. V\u00f5rdluseks \u2013 Soome andis arengukoost\u00f6\u00f6le mullu 0,44% SKTst, ent n-\u00f6 \u201ep\u00e4ris\u201c abi oli sellest 0,38%, Portugal andis veidi v\u00e4hem kui Eesti, 0,17% SKTst, millest puhast abi oli 0,13%. Sloveenia andis sama palju kui Eesti, 0,19% SKTst, ent tegelik abi oli sellest 0,15%. \u00a0<\/span><\/p>\n

Arengukoost\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on globaalse vaesuse v\u00e4hendamine ja kestliku arengu saavutamine. Eestiski on kuulda arvamusi nagu oleks arengukoost\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk aidata puudust kannatavaid riike, et ennetada konfliktide teket ja levimist. Arengukoost\u00f6\u00f6 tegelikkuses ei enneta ega lahenda kriise, seda teevad siiski poliitikud, l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ning sageli rahvusvahelised j\u00f5upingutused. Ei ole m\u00f5tet panna arengukoost\u00f6\u00f6le ootuseid, mida see ei suuda t\u00e4ita nagu n\u00e4iteks eeldada, et see suudab \u00fcksinda takistada migratsiooni Aafrikast Euroopasse. P\u00e4ris nii see ei k\u00e4i, sest arengukoost\u00f6\u00f6 m\u00f5te on v\u00f5idelda globaalse vaesusega ja selle p\u00f5hjustega, mitte lahendada migratsioonikriisi taga peituvaid struktuurseid ning sageli ka L\u00e4\u00e4ne osalusel tekkinud probleeme. Olen n\u00fc\u00fcd h\u00e4sti otsekohene \u2013 arengukoost\u00f6\u00f6d tuleb teha selle nimel, et k\u00f5igil inimestel oleks maailmas hea elada ja et planeet ei saaks otsa, mitte selle nimel, et eurooplastel oleks hea ja veel parem elada.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>

Tegelik ja n\u00e4iline abi<\/p><\/div>\n

See lihtne t\u00f5de aga on midagi, millest paljud Euroopa riikide poliitikategijad k\u00f5rvale proovivad nihverdada. 2016. aastal andsid Euroopa riigid kollektiivselt arenguabi 0,51% SKTst ning 20% sellest oli n-\u00f6 n\u00e4ilist abi. Mida see t\u00e4hendab? N\u00e4iline abi (ing. K: <\/span>inflated aid<\/span><\/i>) on AidWatchi raporti j\u00e4rgi raha, mis raporteeritakse arenguabina, ent tegelikult ei j\u00f5ua mitte kunagi maailma vaeseimate inimesteni. Nagu n\u00e4iteks p\u00f5genikele tehtavad kulutused p\u00f5genikke vastu v\u00f5tvas Euroopa riigis \u2013 muidugi tuleb p\u00f5genikke aidata, ent kas see raha peab tulema maailma k\u00f5ige vaesemate arvelt, kas see tegelikult aitab kaasa paremale ja \u00f5iglasemale maailmale? Saksamaa raporteeris 2016. aastal arengukoost\u00f6\u00f6 rahastusena 0,7% SKTst, ent tegelikkuses l\u00e4ks vaid 0,5% SKTst arengukoost\u00f6\u00f6ks, 0,2% j\u00e4i migratsioonivaldkonda suunatuna koju Saksamaale. Teine n\u00e4ide n\u00e4ilisest abist on v\u00f5lakergenduste arvestamine arenguabina. Hispaania ametlik arenguabi t\u00f5usis m\u00f6\u00f6dunud aastal pea poole v\u00f5rra. Ent seda vaid n\u00e4iliselt \u2013 ca 53% nende arenguabist oli tegelikult Kuubale tehtud v\u00f5lakergendus. Piltlikult \u00f6eldes lihtsalt ei k\u00fcsitud Kuubalt tagasi laenu, mida need niikuinii maksta poleks suutnud, seega ei paranenud tegelikult ka Kuuba olukord. Kolmas viis arenguabi summasid kunstlikult suureks puhuda on arvestada sinna alla n-\u00f6 seotud abi. Seotud abi t\u00e4hendab seda, et raha j\u00e4\u00e4b tegelikult doonorriiki, klassikaliseks n\u00e4iteks on olukord, kus partnerriigile antakse raha nt m\u00f5ne infrastruktuuri projekti ellu viimiseks, ent tingimuseks on see, et eksperdid, ehitajad ja ka osa materjalist tuleb hankida just selle doonorriigi firmade k\u00e4est. Selge see, et nii v\u00f5idab sellest arengukoost\u00f6\u00f6st just see doonorriik. \u00a0Ehk siis Euroopa arengukoost\u00f6\u00f6s on esil trend, kus j\u00f5ukama ja stabiilsema maailma kujundamisse panustamise asemel m\u00f5eldakse \u00fcha enam enda kitsastele huvidele. Arvestades t\u00e4nase maailma v\u00e4iksust, looduslikku haprust ning tugevat seotust, on tegemist \u00fcsna l\u00fchin\u00e4geliku poliitikaga.<\/span><\/p>\n

Eesti on end heast k\u00fcljest n\u00e4idanud. Meie arengukoost\u00f6\u00f6ks antavad summad on aasta-aastalt kasvanud ning oleme Euroopa Liidu uute liikmesriikide seas \u00fcks eeskujulikumaid abi andjaid. Eks tulevik n\u00e4itab, kui s\u00f5napidajad me oleme. Nimelt on Eesti riik lubanud aastaks 2030 anda arengukoost\u00f6\u00f6ks ja humanitaarabiks 0,33% SKTst. Eelmisel aastal andsime 0,19% SKTst, aasta enne seda 0,15% SKTst. Tuleb tunnistada, et see 0,19% \u00fcletas ka riigieelarve strateegias ette kirjutatud summasid. Aga kas me ka sinna 0,33% juurde v\u00e4lja j\u00f5uame v\u00f5i peame aastal 2030 patukahetsejja n\u00e4oga Br\u00fcsseli koridorides ringi k\u00e4ima ning k\u00e4si laiutades nentima, et teate s\u00f5brad, vabandust, aga no ei tulnud v\u00e4lja? Euroopa tervikuna on lubanud aastaks 2030 anda arengukoost\u00f6\u00f6ks 0,7% kollektiivsest SKTst. Viimase kahe aasta jooksul on arengurahastusemaht kasvanud 27%. Euroopa Liit on maailma k\u00f5ige suurem doonor. Tore ju!? L\u00e4hemalt uurides selgub, et suur osa sellest t\u00f5usust on l\u00e4inud just n\u00e4ilisele abile ning aastal 2016 panustasid Euroopa riigid vaesuse v\u00e4hendamiseks kokku k\u00f5igest 0,5% SKTst. Kusjuures, maailma k\u00f5ige vaesematele ja k\u00f5ige kehvemas seisus olevatele riikidele antav toetus on tegelikult v\u00e4henenud. Kui n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik need trendid kokku v\u00f5tta, leiab AidWatchi raport, et olukorrani, kus ELi riigid annavad arengukoost\u00f6\u00f6ks ja humanitaarabiks lubatud puhast abi 0,7% SKTst j\u00f5uame aastaks 2052, mitte 2030.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>

Tegelik ja n\u00e4iline abi – selle tempoga just maailma ei muuda.<\/p><\/div>\n

Oma s\u00e4rk on ihule k\u00f5ige l\u00e4hemal, see on ju arusaadav. Ent tegelikult on v\u00f5imalik ka selline maailm, kus elavad h\u00e4sti k\u00f5ik inimesed, mitte vaid rikaste riikide rikkam osa. H\u00e4dasolijate aitamine ei tee meid vaesemaks, arengukoost\u00f6\u00f6sse panustamine ei t\u00e4henda seda, et meie abivajajaid j\u00e4\u00e4vad millestki ilma. Globaalne solidaarsus viib v\u00f5it-v\u00f5it olukorrani. See eeldab aga arenguabi rahade tarka kasutamist, teadlikke poliitilisi samme kestliku arengu poole ning muidugi sidusat ja ausat l\u00e4henemist. Tuleb m\u00f5ista, et kui kasutada arenguabi summasid migratsiooni piiramiseks, siis arengut ei tule. Tuleb m\u00f5ista, et kui anda riigile \u00fche k\u00e4ega arenguabi ja lubada teise k\u00e4ega suurtel korporatsioonidel sealt maksuraha v\u00e4lja kantida, siis arengut ei tule. Tuleb aru saada, et pisikesed arenguabi summad ei saa saavutada suurt muutust olukorras, kus puudub poliitiline tahe kriise lahendada v\u00f5i kus \u00fchest uksest antakse humanitaarabi, teisest uksest aga m\u00fc\u00fcakse relvi. Kahepalgelisus ei ole \u00e4ge. \u00c4ge on v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine poliitika ning tegelik hoolimine k\u00f5ikidest inimestest, nii kodus kui kaugemal.<\/span><\/p>\n

Sigrid Solnik
\nAK\u00dc juht<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kas teadsite, et Eesti on idapoolsete Euroopa Liidu riikide seas \u00fcks tublimaid arengukoost\u00f6\u00f6 rahastajaid? M\u00f6\u00f6dunud aastal andsime arengu- ja humanitaarabiks…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":8532,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[31,35,28],"class_list":["post-8402","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-aku","tag-arengukoostoo","tag-poliitikate-sidusus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8402","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8402"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8402\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8534,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8402\/revisions\/8534"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8532"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8402"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8402"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8402"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}