Asustatud pindala on siin alla \u00fche ruutkilomeetri, aga sellele vaatamata s\u00f5idavad enamus suurte autodega. Autodel on enamuses bensiinimootorid, kuna diislil on kombeks k\u00fclmas mitte eesm\u00e4rgip\u00e4raselt reageerida. Et mootor saaks soojeneda, j\u00e4etakse see enamasti t\u00f6\u00f6le. Poe ja ametiasutuste ees seisvad autod k\u00f5ik tossavad heitgaase. Lasteaeda p\u00e4\u00e4semiseks tuleb l\u00e4bida \u00fcks suuremaid autode peatumiskohti k\u00fclas. Lume tulekuga on t\u00e4navatele ilmunud lumesaanid, mis annavad omalt poolt j\u00f5udu juurde vingugaasi pilvele. \u00dcks p\u00e4ev \u00f5nnestus n\u00e4ha kuidas kooli ees seisis t\u00f6\u00f6tav auto, mille kastis oli t\u00f6\u00f6tatav lapse lumesaan. Juht ise l\u00e4ks lapsega kooli raamatulaadale.<\/p>\n Okroobris \u00fchendati vist l\u00f5puks elektrijaamaga ka mingi hulk p\u00e4ikesepaneele, aga need toetavad eelk\u00f5ige suvist elektritootmist. Maju k\u00f6etakse samuti diisliga. Majadel on suured k\u00fctusekanistrid ja diislit p\u00f5letatakse nii k\u00fctteks kui vee soendamiseks. Diisel tuuakse kohale helistamise peale ja pakkuvaid firmasid on isegi kaks. Meie k\u00fctteruum n\u00e4eb oma suure veeboileri ja ahjuga v\u00e4lja v\u00e4ga ohtlik ja ma p\u00fc\u00fcan sinna sattuda v\u00f5imalikult harva.<\/p>\n Oma eraldatuse ja suurusega on Kanada Loodealad v\u00e4ga keerulises seisus alternatiivide pakkumisega. Siin ei ole eriti maagaasi, tuult ega p\u00e4ikest. Diisli kasutamine on lihtne ja usaldusv\u00e4\u00e4rne ning seni ka suhteliselt soodne sh ahjude hooldamine. \u00dchest energiallikast s\u00f5ltumine teeb kogukonna aga v\u00e4ga haavatavaks ja s\u00f5ltuvaks. Tarbija on n\u00f5rgal positsioonil, sest m\u00fc\u00fcja v\u00f5ib hinda oma suva j\u00e4rgi muuta. Eelmisel aastalt t\u00f5stis kohalik edasim\u00fc\u00fcja Aklavikus diisli liitri hinda 1,29 dollarilt 1,79 dollarilei<\/a><\/sup>.<\/p>\n T\u00e4na ostsime me diislit 1,37 dollarit liiter. Meie teada pead sa ostma v\u00e4hemalt 500 dollari eest, mis keskmises majapidamises pidavat kuluma v\u00e4hem kui \u00fche kuuga. Sotsiaalmajades, mida saab siin turuhinnast soodsamalt rentida (ja t\u00f6\u00f6tud pea suisa tasuta), on diisel rendi hinna sees. See on tekitanud omakorda efekti, et inimesed ei hooli oma tarbimiskogustest. Enamus kohalikud kodud ja asutused hoitakse meie jaoks harjumatult kuumad. Kui v\u00e4ljas on -40 kraadi, siis sees on +30, mis kehva isolatsiooniga majade puhul t\u00e4hendab konstantset k\u00fctmist.<\/p>\n Meie maja suur ahi puhub l\u00e4bi p\u00f5randas olevate avade sooja \u00f5hku k\u00f5ikidesse tubadesse. Seinal on termostaat ning sealt saab m\u00e4\u00e4rata sobiva temperatuuri. Viimast on raske leida, sest kui ahi t\u00f6\u00f6tab 20-21 kraadi juures, siis muutub maja suhteliselt ruttu ebamugavalt kuumaks kui aga keerata temperatuur 18-19 kraadi peale, siis jahtub maja kiirelt maha. Maja ei hoia absoluutselt sooja.<\/p>\n <\/p>\n Majad ehitatakse siin puitkarkassile (keegi ei too siia telliseid) ning vaiadele (igikelts n\u00f5uab). Odavam viis on panna nad seisma palkidest laotud tornidele, aga siis nad vajuvad veelgi rohkem ning m\u00f5nel n\u00e4dalal saad ukse kinni panna, m\u00f5nel mitte. Soojustamiseks kasutatakse k\u00f5ige lihtsamaid ja mitte siinse kliima jaoks m\u00f5eldud viise. Maju ei paigutata vastavalt ilmakaartele. N\u00e4iteks meie aknad avanevad p\u00f5hja poole, aga l\u00f5una k\u00fclg on suuresti ilma akendeta panipaigad. Maja alust t\u00fchjust ei kaeta sageli kinni. M\u00f5ned elanikud on seda ise k\u00e4ep\u00e4raste vahenditega teinud, aga paljudel majadel on p\u00f5randaalune lahti. \u00dcks \u00f5petaja, kes on siia tulnud t\u00f6\u00f6le Yellowknife’st \u00fctles, et seal on k\u00f5ik vundamendi kinnikatmise usku ja sellega saab maja soojustuspidavust palju parandada. Tema kuhjab lume esimesel v\u00f5imalsel kaitseks ette, aga hetkel pole meil veel piisavalt lund.<\/p>\n V\u00e4lisustel puudub soojustus (ja paljud kohalikud hoiavad neid ma ei tea mis kaalutlustel lausa avatult) ja meil on puudu n\u00e4iteks \u00fcks ukselukk, mille auk on penoplasti t\u00e4is lastud ning uksel on praod sees nii, et p\u00e4ikese kiired m\u00e4ngivad esiku p\u00f5randal. Aknad on k\u00fcll topelt klaasiga aga n\u00e4iteks meie elutoa aken on hiigel suur, ja kindlasti ei aita meie maja soojuspidavusele kaasa. Kohalikud katavad talvel aknad spetsilaalse kilega, mille nad f\u00f6\u00f6ni kuuma \u00f5huga tihedalt akna raamile kinnitavad. Olen \u00fche korra sellist kiletatud akent n\u00e4inud, ja v\u00f5in v\u00e4ita, et see n\u00e4eb v\u00e4lja nagu oleks veidi paksem toidukile akna ees ning k\u00fclma \u00f5hku \u00f5hkas aken endiselt. Meie plaan on siiski samuti see toidukile endale hankida ja v\u00e4lisuksed soojustame k\u00e4ep\u00e4raste vahenditega.<\/p>\n Nii \u00f6elda rikkamates majapidamistes on ka ahjud, millede hankimist toetati ainult eramajades st sotsiaalmajades see v\u00f5imalus puudus. Kui sul on \u00f5nnestunud endale saada puuahi, oled \u00f5nnega koos. Ahjud on kallid ja nende transport samuti. \u00dchtlasi pidavat puidu p\u00f5letuse ahi suurendama oluliselt kodukindlustuskulusid v\u00f5rreldes diislip\u00f5letus ahjugaii<\/a><\/sup>. Kuna tegu on deltaga ja puud kasvavad siin kiduralt ja aeglaselt, siis metsa pole siin l\u00e4hedal klassikalises m\u00f5ttes palju. Aga \u00f5igel hooajal \u00f5nnestub puitu siiski hankida ja j\u00f5gi toob samuti piisavalt. Meie jaoks tavalised soojam\u00fc\u00fcrid ja l\u00f5\u00f5ridega ahjud on tuntud vist ainult Euroopa p\u00f5hjamaades. N\u00e4iteks Inglismaa ja Kanada ega ka l\u00e4\u00e4ne Euroopa pole neid meile teadaolevalt avastanud. Ahjud, mis ei talleta sooja on v\u00e4hem efektiivsed ja n\u00f5uavad rohkem aktiivset k\u00fctmist seega maja ei p\u00fcsi soe kui sa kodust \u00e4ra oled. Inimesed k\u00fcll r\u00e4\u00e4givad, et soovivad endalegi puuahju, aga reaalsuses ollakse diisliga k\u00fctmisega – selle mugavuse, kiiruse ja k\u00f5rge temperatuuriga v\u00e4ga harjunud. Ja kellelgi ei ole kodus puupliiti.<\/p>\n Mind ei h\u00e4iri siinsete tabrimisharjumuste juures diisli kasutamine. Ma saan aru, et siin on piiratud v\u00f5imalused ja Kanada v\u00e4hemalt paberil astub samme alternatiivide leidmiseks. Aga mind h\u00e4irib raiskamine. Nagu t\u00f6\u00f6tavad automootorid k\u00fclas, kus igale poole j\u00f5uab jalutades 5 minutiga. Ebaefektiivsed ahjud, kust suur osa energiast lahkub korstna kaudu enne majja j\u00f5udmist ja, et majad ei hoia soojust. Mul on kahju, et nende asjade parandamiseks ei tehta siin midagi.<\/p>\n Kunagi r\u00e4\u00e4kis s\u00f5branna loo eestlaste k\u00fclast Siberis, kus kohalikud kurdavad, et pole ammu saanud jaanip\u00e4eval l\u00f5ket teha, sest pole piisavalt rehve mida p\u00f5letada. Samamoodi on ka siin kerge kohalikke harjumusi hukka m\u00f5ista. 2015 aastal andis Standing Senate Committee on Energy, the Environment and Natural Resources v\u00e4lja raporti Powering Canada\u2019s Territoriesiii<\/a><\/sup>. See raport v\u00f5tab kokku hetke olukorra ja annab ka juhised edasisteks sammudeks. T\u00f5en\u00e4oliselt antud raporti tulemusel j\u00f5udsid Aklavikusse ka p\u00e4ikesepaneelid. J\u00e4\u00e4me ootama, kuhu Kanada oma v\u00e4ikesed kogukonnad edasi juhib.<\/p>\n <\/p>\n i<\/a> http:\/\/www.cbc.ca\/news\/canada\/north\/n-w-t-power-corp-s-aklavik-plant-brings-in-cheaper-fuel-than-local-supplier-1.3302970<\/a><\/u><\/span><\/span><\/p>\n<\/div>\n ii<\/a>https:\/\/sencanada.ca\/content\/sen\/committee\/412\/enev\/rep\/rep14jun15-e.pdf<\/a><\/u><\/span><\/span><\/p>\n<\/div>\n iii<\/a>https:\/\/sencanada.ca\/content\/sen\/committee\/412\/enev\/rep\/rep14jun15-e.pdf<\/a><\/u><\/span><\/span><\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Elina Krause elab perega sel talvel 8 kuud Kanada Loodealadel Aklaviku k\u00fclas, kus tema abikaasa Franz teeb antropoloogilisi v\u00e4lit\u00f6id. Elina…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":8457,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[25,24],"class_list":["post-8455","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-kliimamuutused","tag-tarbimine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8455","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8455"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8455\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8462,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8455\/revisions\/8462"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8455"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8455"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8455"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-content\/uploads\/2017\/11\/kaart_v1.jpg\")
<\/a><\/p>\nElektrit toodetakse diisliga<\/h3>\n
<\/a><\/p>\nR\u00e4\u00e4kides veel kehvast isolatsioonist<\/h3>\n
<\/a><\/p>\n