{"id":8588,"date":"2017-12-22T14:16:17","date_gmt":"2017-12-22T12:16:17","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=8588"},"modified":"2017-12-22T14:16:17","modified_gmt":"2017-12-22T12:16:17","slug":"kuidas-raisata-joulude-ajal-vahem-toitu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/kuidas-raisata-joulude-ajal-vahem-toitu\/","title":{"rendered":"Kuidas raisata j\u00f5ulude ajal v\u00e4hem toitu?"},"content":{"rendered":"<p><strong>T\u00e4na-homme varub enamus peresid j\u00f5uludeks toitu. Eurobaromeetri uurimuse j\u00e4rgi raisatakse Eestis aastas inimese kohta 265 kilo toitu, mis on Euroopas neljas koht*.<\/strong><\/p>\n<p>Algatuse Kingi Targalt eestvedaja Katrin P\u00e4rgm\u00e4e s\u00f5nul on j\u00f5ulud oluliselt m\u00f5nusamad, kui toidukoguseid planeerides olla realistlik, veeta rohkem aega \u00f5ues ning s\u00fc\u00fca kvaliteetset toitu. \u201cKui on n\u00e4ha, et eelmisel aastal j\u00e4i j\u00f5ulude ajal suur kogus toitu \u00fcle, siis v\u00f5ib sel korral julgelt koguseid v\u00e4hendada ja p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu sellele, et toit oleks kodumaine ning puhas. Osa meie toidust tuleb arengumaadest, kus on puudus nii p\u00f5llumaast kui veest. Toidu raiskamine h\u00e4vitab loodusvarasid nagu vesi ja p\u00f5llumaa, tekitab\u00a0 tarbetut pr\u00fcgi ning aitab kaasa kliimamuutuste tekkele.\u201d<\/p>\n<p><strong>Kingi Targalt kogus kokku nipid, kuidas j\u00f5ulude ajal v\u00e4hem toitu raisata. <\/strong><\/p>\n<p><strong>Poes<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Eelista hooajalist ja kodumaist toitu. V\u00f5imalusel on m\u00f5istlik valida puu- v\u00f5i juurvilju, mille valmistamiseks ja meieni toimetamiseks on kulutatud k\u00f5ige v\u00e4hem energiat \u2013 tasub eelistada hooajalist kaupa. Ka troopiliste puuviljade kasvatamiseks on v\u00e4hem energiat kulutatud, kui nad on hooajal kasvanud. Kodumaised viljad on aga eriti suur looduss\u00e4\u00e4st.<\/li>\n<li>Osta v\u00e4hem, aga paremat liha. \u00dcRO v\u00e4rske raporti hinnangul on liha tootmine keskkonnale sama kahjulik kui fossiilk\u00fctused. Harva ja kvaliteetset kodumaist liha s\u00fc\u00fces aitame kaasa metsade s\u00e4\u00e4stmisele ja toiduhindade langemisele maailmaturul.<\/li>\n<li>Vaata toidu p\u00e4ritolu. J\u00f5ulude ajal m\u00f5eldakse tavap\u00e4rasest rohkem kaaslaste heaolule. Toitu ostes paneme t\u00e4hele, kes on meie toidulaual oleva toidu kasvatanud. H\u00e4sti planeeritud pidus\u00f6\u00f6k s\u00e4\u00e4stab keskkonda ja austab toidu kasvatanud talunikke.<\/li>\n<li>S\u00e4ilivust\u00e4htaeg. Toitu ostes vaata \u201cparim enne\u201d kuup\u00e4eva, et saaksid j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud toitu kasutada ka peale j\u00f5ululaup\u00e4eva.<\/li>\n<li>Pakendid. Valides v\u00e4hem pakendatud toidukaubad ja v\u00e4ltides kilekottide kasutamist, aitame kaasa puhtamale loodusele \u00fcle kogu maailma. Suurep\u00e4raseid n\u00e4pun\u00e4iteid kilekottide eest pagemiseks annab Killerkott.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Koju j\u00f5udes<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Ostudega koju tulles t\u00f5sta k\u00fclmkapis vanemad toiduained ettepoole. Nii v\u00e4hendad riski, et samal ajal on avatud mitu sama toote pakki, millest osad juba hallitavad.<\/li>\n<li>Vaata, kas p\u00fchade ettevalmistustega seotud t\u00f6\u00f6d (nagu poes k\u00e4imine, kraamimine, toiduvalmistamine, k\u00f6\u00f6gi koristamine jne) jagunevad pereliikmete vahel enam-v\u00e4hem v\u00f5rdselt. Et k\u00f5igil oleksid m\u00f5nusad p\u00fchad.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Lauas<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>\u00c4ra kuhja taldrikutele v\u00f5imalikult palju toitu, k\u00fclalised saavad ise soovi korral juurde t\u00f5sta.<\/li>\n<li>Joo kraanivett. Pudelivee tootmine on kraaniveest 2000 korda energiamahukam. Lisaks toodab see v\u00e4ga aeglaselt lagunevaid j\u00e4\u00e4tmeid plastikpudelite n\u00e4ol. M\u00f5istlik on juua v\u00e4rsket ja m\u00f5nusat kraanivett. Miks mitte hankida ka taaskasutatav ja kaasaskantav pudel?<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>J\u00e4\u00e4gid<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Kasuta j\u00e4\u00e4ke nutikalt \u2013 liha\u00fclej\u00e4\u00e4kidest, veidi n\u00e4ssakatest juurviljadest ja veinil\u00f5pust saab imehea puljongi v\u00f5i kastmep\u00f5hja. Puuviljadest saab teha tervisliku kokteili v\u00f5i magustoidu.<\/li>\n<li>S\u00fcgavk\u00fclmuta \u2013 kui toitu j\u00e4i palju \u00fcle, siis pane osa sellest v\u00e4ikeste portsonitena s\u00fcgavk\u00fclma. Neid on hiljem mugav kasutada, kui on vaja ruttu toekat l\u00f5unat.<\/li>\n<li>Kontrolli oma k\u00fclmkapi tervist \u2013 toit s\u00e4ilib k\u00f5ige paremini 1 ja 5 kraadi vahel.<\/li>\n<li>Vii toidu valmistamisel tekkinud j\u00e4\u00e4gid komposti v\u00f5i bioj\u00e4\u00e4tmete konteinerisse. Kui Sul on aed, tee endale kompostihunnik ja vii sinna j\u00e4\u00e4tmeid ka talvel. Nii v\u00e4hendad pr\u00fcgi kogust ja saad j\u00e4rgmisel aastal hea mulla.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kingi Targalt algatuse eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada j\u00f5ulude \u00f6koloogilist jalaj\u00e4lge ning pakkuda lahendusi neile, kes on v\u00e4sinud l\u00f5putust poodlemisest ning soovivad teha teadlikke kingivalikuid.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.terveilm.ee\/kingitargalt\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Kingi Targalt algatuse leht<\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/events\/134642077239525\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Facebooki s\u00fcndmus<\/a><\/p>\n<p>* Eurobaromeetri uuring arvestab toidu raiskamist kogu toiduahelas &#8211;\u00a0 tootmisel, poodides, kodudes ja s\u00f6\u00f6gikohtades.<\/p>\n<p>Lisainfo:<\/p>\n<p>Katrin P\u00e4rgm\u00e4e \/ Kommunikatsioonijuht<br \/>\nkatrin@terveilm.ee \/ +372 56623823<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4na-homme varub enamus peresid j\u00f5uludeks toitu. Eurobaromeetri uurimuse j\u00e4rgi raisatakse Eestis aastas inimese kohta 265 kilo toitu, mis on Euroopas&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":7356,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[25,26,24,21],"class_list":["post-8588","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-kliimamuutused","tag-loodushoid","tag-tarbimine","tag-toit-ja-vesi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8588","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8588"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8588\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8589,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8588\/revisions\/8589"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7356"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8588"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8588"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8588"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}