{"id":8606,"date":"2017-12-28T19:26:17","date_gmt":"2017-12-28T17:26:17","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=8606"},"modified":"2017-12-28T19:26:17","modified_gmt":"2017-12-28T17:26:17","slug":"euroopa-avastamine-labi-maisipoldude-poola-piiri-ja-rekkajuhtide-silmade","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/euroopa-avastamine-labi-maisipoldude-poola-piiri-ja-rekkajuhtide-silmade\/","title":{"rendered":"Euroopa avastamine l\u00e4bi maisip\u00f5ldude, Poola piiri ja rekkajuhtide silmade"},"content":{"rendered":"<p><strong>Aastal 2017 tundub uskumatu, et aastal 1998 oli maailma avastamise kihk nii meeletult suur, et pakid lihtsalt oma tibatillukese seljakoti, v\u00f5tad kaasa magamiskoti, joonistad endale trajektoori l\u00e4bi Euroopa ning asud teele.<\/strong><\/p>\n<p>Raha oli ka natuke kaasas, mulle tundus see tol hetkel suur raha, 300 krooni ehk siis umbes 20 eurot. Muretseda me millegi p\u00e4rast ei osanud ja arvasime, et maailm on mujal \u00fcsna samasugune nagu meil Eestis, lihtsalt majad on erinevad. Peamine mure oli, et meid ikka \u00fcle piiri lastaks. Esiteks olid need m\u00fcstilised Poola piirid, kus pidi seisma tunde ning l\u00f5puks tuli kuri piirivalvur, k\u00e4es must kaustik, vaatas t\u00fckk aega sind, siis kaustikut ja kui ta minna lasi&#8230;..uhhhhhh, kui kerge see s\u00fcda siis oli. Poola piir l\u00e4bitud, siis oli j\u00e4rgmine suurem n\u00e4rveerimine Saksa \u2013 Poole piir. Et kui juhtub, et keegi k\u00fcsib k\u00fcsimuse, et palju teil raha on, kus te magada plaanite, mida te \u00fcldse L\u00e4\u00e4ne \u2013 Euroopas teha soovite?! Meil oli tunne, et kui vastame \u2013 soovime avastada maailma oma silmadega. Siis \u00e4kki see ei ole nii p\u00e4dev vastus.<\/p>\n<p><strong>Ma olin enne seda reisi k\u00e4inud vaid Soomes ja Rootsis v\u00f5istlustel.<\/strong><\/p>\n<p>See oli tol ajal \u00fcks viis, kuidas inimesed reisida said. Aga s\u00fcda ihkas enamat, nii v\u00f5tsimegi plaani s\u00f5branna Ragnega kohe terve Euroopa l\u00e4bi s\u00f5ita. Osalt rekkadega ja osalt h\u00e4\u00e4lega, Saksamaal elas s\u00f5branna sugulane, kes pidi aitama pikendada viisat ja t\u00e4nu kellele, me \u00fcldse L\u00e4\u00e4ne \u2013 Euroopasse sisenemiseks loa saime. Juba siis tajusin enda suhtes positiivset eelarvamust, olles nii m\u00f5nelgi piiril koos kahtlaste dokumentidega inimestega, siis ilmnes alati, et heledanahaliste blondide naiste dokumendid ei \u00e4ratanud nii palju huvi, kui n\u00e4iteks t\u00f5mmude meeste omad. Me kasutasime seda olukorda ka r\u00f5\u00f5msalt \u00e4ra. Olime ikkagi parajalt eksootilised oma Eesti p\u00e4ritoluga ning h\u00e4\u00e4letades tekitasime inimestes vist ka kahjutunnet v\u00f5i hoopiski kaastunnet, nii siis osteti meile pidevalt s\u00fc\u00fca ja juua, tehti v\u00e4lja, viidi \u00e4ra uuele teeotsale jn. Samal ajal olime ise naeruv\u00e4\u00e4rselt kokkuhoidlikud, sest p\u00fc\u00fcdsime ikkagi oma kroone s\u00e4\u00e4sta. Nii me siis magasime n\u00e4iteks maisip\u00f5llus, kus \u00fchel hommikul Ragne r\u00f6\u00f6gatas mind n\u00e4hes, sest mingid satikad olid mind t\u00e4iesti t\u00e4piliseks s\u00f6\u00f6nud. Tema arvas, et oleme m\u00f5lemad mingisse \u00f5udsesse haigusesse nakatunud. Magatud sai ka metsatukas ja Eesti rekkameeste autodes. Kus iganes see \u00f6\u00f6 veedetud sai, hommikul t\u00f5mbasime kena kleidi selga ja n\u00e4gime v\u00e4lja nagu tavalised turistid. Olime ikkagi uskumatult naiivsed ja rumalad. Ei olnud meil aimugi, et l\u00f5unamaades l\u00e4heb ka suvel kell kaheksa pimedaks ning ei tulnud selle peale, et teatud\u00a0 piirkondades h\u00e4maral ajal liiga napis riides k\u00e4imine suhteliselt eluohtlik on. \u00dcllatas seegi, et inimesed ei r\u00e4\u00e4gi v\u00f5\u00f5rkeeli, Itaalia tasulised rannad ja fakt, et wc kasutamine maksab meie jaoks hingehinda.<\/p>\n<p><strong>Jumal kaitseb&#8230;<\/strong><\/p>\n<p>T\u00e4na vaatame sellele reisile tagasi ja kohandame \u00fcht vanas\u00f5na \u2013 <em>naiivitare kaitseb jumal. <\/em>Me olime ise avatud siiraste silmadega noored t\u00fcdrukud, eeldasime inimestest ainult head ning niimoodi, meie suureks \u00f5nneks, ka maailm meid too hetk kohtles. Esimeseks t\u00f5sisemaks v\u00e4lisreisiks oli selline maailma avastamine tegelikult v\u00e4ga p\u00f5nev, see avas Euroopa hoopis uue nurga alt. Iga uus auto t\u00f5i kaasa uued inimesed ja uued lood. Oli ootamatult s\u00fcdamlikke kohtumisi. N\u00e4iteks Eesti rekkamees kuskil Itaalia bensiinijaamas, kes oli kaks kuud kodust eemal olnud ning meiega eesti keeles r\u00e4\u00e4kimine tegi ta \u00fclimalt \u00f5nnelikuks. Ta jagas k\u00f5iki enda autos olevaid delikatesse ning meil oli \u00fclimalt meeleolukas \u00f5htu bensuka \u00e4\u00e4rekivide peal. V\u00f5i siis poolakas, kes oli 30 aastat tagasi Kanadasse emigreerunud ja oli nii liigutatud, et keegi suutis ta nime h\u00e4\u00e4ldeda, et s\u00f5itis lihtsalt 600 km ekstra, et meile r\u00f5\u00f5mu teha.<\/p>\n<p>K\u00f5igele sellele tagasi m\u00f5eldes olen ma \u00fctlemata \u00f5nnelik, et me saame Euroopas ja ka paljudes teistes riikides vabalt liikuda, ilma et peaks l\u00f5putult piiril passima. Alati vaatasin kadedalt seda EU passiga inimest piiri j\u00e4rjekorda ning m\u00f5tlesin, et miks mina seal non EU sabas k\u00fcll nii pikalt pean olema. M\u00e4letan seda r\u00f5\u00f5mu, kui sain l\u00f5puks sinna EU ritta end v\u00f5tta. Need v\u00e4ikesed r\u00f5\u00f5mud ja privileegid kipuvad kahjuks kiiresti ununema ja seda tuleb endale kindlasti meelde tuletada, et vaba ning \u00fchtne Euroopa on suur v\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n<p>Iti P\u00e4llin<br \/>\nArengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaua s\u00fcndmuste projektijuht<\/p>\n<p><em>Foto: erakogu<\/em><\/p>\n<p>2017. aasta l\u00f5pus t\u00e4histas Eesti Schengeni 10. aastap\u00e4eva. Sel puhul jutustavad AK\u00dc t\u00f6\u00f6tajad enda juhtumistest enne Schengenit.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aastal 2017 tundub uskumatu, et aastal 1998 oli maailma avastamise kihk nii meeletult suur, et pakid lihtsalt oma tibatillukese seljakoti,&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":8607,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[23],"class_list":["post-8606","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-inimoigused"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8606","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8606"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8606\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8608,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8606\/revisions\/8608"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8607"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8606"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8606"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8606"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}