{"id":8614,"date":"2017-12-31T11:50:53","date_gmt":"2017-12-31T09:50:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=8614"},"modified":"2018-01-08T14:35:08","modified_gmt":"2018-01-08T12:35:08","slug":"10-loodusesobralikku-uusaastalubadust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/10-loodusesobralikku-uusaastalubadust\/","title":{"rendered":"10 looduses\u00f5bralikku uusaastalubadust"},"content":{"rendered":"<p><strong>Uusaastalubadused on sageli isikliku iseloomuga \u2013 soov rohkem trenni teha, sagedamini s\u00f5pradele helistada v\u00f5i l\u00f5puks ometi unistuste reis ette v\u00f5tta. Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud pakub keskkonna heaolust huvitatutele 10 uusaastalubadust, mis aitavad hoida looduse, inimeste ning Maa tervist.<\/strong><\/p>\n<p>1. Eelistan kodumaist. Mida l\u00e4hemal on asjad valmistatud v\u00f5i toit kasvatatud, seda parem loodusele. Keskmine banaan reisib meie juurde 10 769 kilomeetrit, Eesti \u00f5un vaid paark\u00fcmmend. Lennuk\u00fctuse eest maksab maailm.<\/p>\n<p>2. S\u00f6\u00f6n v\u00e4hem, kuid kvaliteetsemat liha. \u00dcRO v\u00e4rske raporti hinnangul on liha tootmine keskkonnale sama kahjulik kui fossiilk\u00fctuste tootmine.<\/p>\n<p>3. Loobun limonaadidest. Iga pooleliitrise limonaadi valmistamiseks kasutatakse v\u00f5i reostatakse 150 kuni 300 liitrit vett ehk kaks-kolm vannit\u00e4it.<\/p>\n<p>4. Suhkrut, kohvi v\u00f5i \u0161okolaadi ostes eelistan \u00f5iglase kaubanduse tooteid. Talunikele ja t\u00f6\u00f6listele makstakse siis \u00f5iglast palka ja nende t\u00f6\u00f6tingimused on inimlikud, mitme \u00f5iglase kaubanduse m\u00e4rgi n\u00f5uded sisaldavad ka loodushoidu.<\/p>\n<p>5. Valin s\u00f5brale s\u00fcnnip\u00e4evakingiks elamuse, mitte asja. Tegelikult ei v\u00f5ida see, kellel on surres k\u00f5ige rohkem asju. Maailm ei v\u00f5ida sellest ammugi, sest enamik kliimasoojenemise p\u00f5hjustest tuleb liigsest tarbimisest.<\/p>\n<p>6. Ostan v\u00e4hem, kuid paremaid riideid. Eelistan kvaliteetset ja naturaalset kangast, mis kestab kauem. Iga\u00fcks v\u00f5ib valida, kas osta riideid taaskasutuspoest v\u00f5i kohalikelt k\u00e4sit\u00f6\u00f6listelt.<\/p>\n<p>7. V\u00e4hendan plastiku kogust oma elus. K\u00f5ige lihtsam on loobuda \u00fchekordsetest topsidest ja pudelitest. Eestis kasutatakse \u00fches p\u00e4evas 200 000 \u00fchekordset topsi.<\/p>\n<p>8. Taaskasutan ja annan ringlusesse. Kui mul on kodus midagi \u00fcle, saadan selle teisele ringile. Samuti ei pea k\u00f5ik koju ostetud asjad olema uued, taaskasutuspoodidest leiab lisaks riietele ka sisustuskaupa, m\u00f6\u00f6blit ja muud.<\/p>\n<p>9. Sorteerin pr\u00fcgi. Alustada v\u00f5ib k\u00f5ige kurjema pr\u00fcgi \u2013 pakendite \u2013\u00a0 viimisest pakendikonteinerisse. Pakendid moodustavad meie pr\u00fcgist 60% ja nende taaskasutamisega s\u00e4\u00e4stetakse k\u00f5vasti naftat (sest neist saab teha uusi pakendeid).<\/p>\n<p>10. Teen autovaba p\u00e4eva. Valin \u00fche p\u00e4eva, mil kasutan \u00fchistransporti v\u00f5i k\u00f5nnin jala! (NB! Ei vali seda p\u00e4eva, kui niikuinii oli plaan voodis peituda). Transport annab veerandi Euroopa kasvuhoonegaasidest, bussiga s\u00f5it on maailmale mitmes m\u00f5ttes kasulikum ja teeb ka jalutaja r\u00f5\u00f5msamaks.<\/p>\n<p>Arengukoost\u00f6\u00f6 \u00dcmarlaud koondab Eesti 33 vaba\u00fchendust, mis tegelevad arengukoost\u00f6\u00f6 ja kestliku arengu teemadega.<\/p>\n<p>M\u00f5nusat aastal\u00f5ppu ja looduses\u00f5bralikku uut aastat!<\/p>\n<p><em>Foto: Maia Klassen, GLEN 2016<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uusaastalubadused on sageli isikliku iseloomuga \u2013 soov rohkem trenni teha, sagedamini s\u00f5pradele helistada v\u00f5i l\u00f5puks ometi unistuste reis ette v\u00f5tta&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":8615,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[25,26,24],"class_list":["post-8614","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-kliimamuutused","tag-loodushoid","tag-tarbimine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8614","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8614"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8614\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8638,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8614\/revisions\/8638"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8615"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8614"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8614"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8614"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}