{"id":8697,"date":"2018-01-16T14:06:52","date_gmt":"2018-01-16T12:06:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/?p=8697"},"modified":"2018-01-16T14:08:29","modified_gmt":"2018-01-16T12:08:29","slug":"huvikaitse2017","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/blogi\/huvikaitse2017\/","title":{"rendered":"Huvikaitse – mis me tegime?"},"content":{"rendered":"

Vaadates veel p\u00f5gusalt tagasi m\u00f6\u00f6dunud aastasse, annab AK\u00dc juht Sigrid Solnik \u00fclevaate AK\u00dc huvikaitseteemadest, millega 2017. aastal rohkem tegelesime.<\/strong><\/p>\n

V\u00e4lisministeeriumi suunal.<\/strong> 2017. aasta augustis v\u00f5eti viimaks vastu m\u00e4\u00e4rus \u201eArengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord\u201c<\/a>. Kuigi protsess algas juba ammusel 2016. aastal, tekitas Eesti eesistumine v\u00e4ikese viivituse. AK\u00dc oli m\u00e4\u00e4ruse muutmisel kaasas, vaba\u00fchenduste rahastamise teemadel oli suureks abiks ka EMSLi Alari Rammo. Nagu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ikka, m\u00f5nes kohas leidsime kompromissi, teises mitte. N\u00e4iteks on hea uudis, et taotleja ei pea enam eraldi esitama loogilist raammaatriksit, projekti ajakava ning teavituskava. Ent kahjuks ei saanud sel korral nii, et \u00fcldkulud oleksid \u00fcldised ja nende kohta ei peaks eraldi t\u0161ekke esitama. V\u00f5i et auditid oleksid pistelisemad ning ei toimuks k\u00f5ikide osapoolte jaoks \u00fclimalt t\u00f6\u00f6mahukat lauskontrolli. V\u00f5i et aruandluses ei k\u00fcsitaks iga pisikest maksekorraldust.<\/p>\n

2017. aasta s\u00fcgisel muudeti ka arengukoost\u00f6\u00f6 projekte ja nende aruandeid reguleerivat m\u00e4\u00e4rust. Selle kantselliitliku lause taga peitub peamiselt see fakt, et n\u00fc\u00fcd on k\u00f5igil V\u00e4lisministeeriumile esitatavatel taotlustel ja aruannetel \u00fcks ja sama vorm.<\/p>\n

Eesti S\u00e4\u00e4stva Arengu Komisjoni t\u00f6\u00f6laual<\/strong> olid 2017. aastal kaks AK\u00dc jaoks olulist teemat \u2013 Konkurentsiv\u00f5ime kava Eesti 2020 ja kestliku arengu indikaatorite kokku leppimine. Konkurentsiv\u00f5ime kava osas andsime sisendit, et v\u00f5iks m\u00f5elda kestlikumalt, vastutustundlikumalt ja maailmahariduslikumalt. Sisendit kuulda ei v\u00f5etud, \u00fcldiselt tundub, et konkurents ja kestlik areng m\u00f5nes universumis ei haaku.<\/p>\n

Kestliku arengu indikaatorite<\/a> paika panemisel pidasime AK\u00dcga silmas korraga mitut asja \u2013 kindlasti seda, et\u00a0 Eestis m\u00f5\u00f5detaks kestliku arengu raames meie panust arengukoost\u00f6\u00f6sse, ent ka seda, et indikaatorite nimekirjas ei prevaleeriks majandusareng, et andmed oleks soo, vanuse jms n\u00e4itajate p\u00f5hjal eristatavad, et m\u00f5eldaks soolisele v\u00f5rd\u00f5iguslikkusele laiemalt, et kajastatud oleks maailmakodanikuharidus ning kestliku arenguga seotud poliitikate sidusus. Selgus, et osad meie ettepanekud on hetkel rohkem unistused ja v\u00e4hem reaalsus, sest m\u00f5ningaid asju ei ole v\u00f5imalik m\u00f5\u00f5ta. Ent sellest hoolimata on meil v\u00e4ga hea meel, et Eesti arenguabi osakaal RKTst on t\u00e4nasest \u00fcks kestliku arengu m\u00f5\u00f5dik. Ja kuigi praegu ei ole \u00f5nnelikkuse n\u00e4itaja \u00fcheks indikaatoriks, sisaldab 2018. aasta l\u00f5pus avaldatav Statistikaameti raport ka anal\u00fc\u00fcsi sellest vaatest, kas majandusareng on meid \u00f5nnele l\u00e4hemale viinud.<\/p>\n

Poliitikate sidususe vallast<\/strong> \u00fctleb Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 arengukava 2016\u20132020, et 2020. aastaks on koost\u00f6\u00f6s strateegilise partneriga kindlaks m\u00e4\u00e4ratud Eesti poliitikate sidususe raamistik. 2017. aastal astusime sellele tulemusele suure sammu l\u00e4hemale, kui V\u00e4lisministeeriumi abiga ning Praxise juhtimisel l\u00fckkasime k\u00e4ime poliitikate sidususe uuringu<\/a>. Anni tegi uuringut ette valmistades \u00e4ra suure t\u00f6\u00f6. Veebruaris 2018 on oodata esialgseid tulemusi, aprilliks 2018 on uuring valmis. Siis saame teada, kas Eesti kaubandus- ja kliimapoliitikad on koosk\u00f5las nii meie endi kui rahvusvaheliste globaalse kestliku arengu eesm\u00e4rkidega. V\u00f5i on ka meil nii, et \u00fche k\u00e4ega anname, teise k\u00e4ega v\u00f5tame.<\/p>\n

CONCORDi vedamisel <\/strong>r\u00e4\u00e4kisime 2017. aastal kaasa Euroopa n\u00f5ukogu digij\u00e4relduste<\/a> kokku panemise osas. Br\u00fcsselis juhtisid liikmesriikide arutelusid eesistujad-eestlased, Eesti esindust tuleb t\u00e4nada kiire ja selge kommunikatsiooni eest! Tore on, et j\u00e4reldustesse sai sisse kodaniku\u00fchiskonna roll, et t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse sook\u00fcsimustele digitaliseerimises ning et j\u00e4rgmiseks kolmeks aastaks on plaanis pilootprojektide korraldamine. Lahtiseks j\u00e4\u00e4b, et kust tuleb raha ja mis t\u00e4pselt saab edasi, milline on tegevusplaan. Lisaks andis CONCORD ka mullu v\u00e4lja oma AidWatchi raporti<\/a>. Hea meel on t\u00f5deda, et Eesti on n-\u00f6 uutest liikmesriikidest \u00fcks eeskujulikemaid \u2013 meie ametlik arenguabi j\u00f5udis 2017. aastal tasemele 0,19% SKTst, kusjuures 0,18% sellest oli \u201et\u00f5eline abi\u201c, mitte Eestisse j\u00f5udnud p\u00f5genike vastuv\u00f5tukulud v\u00f5i siia \u00f5ppima tulevate arenguriikide noorte stipendiumikulud.<\/p>\n

Maailmahariduse teemadel<\/strong> andsime oma sisendi Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatavasse Inim\u00f5iguste hariduse kontseptsiooni. Meie AK\u00dcs arvame, et kontseptsioon peaks tegelikult olema hoopis maailmakodaniku haridusest r\u00e4\u00e4kiv ja seega ka horisontaalselt inim\u00f5iguste haridust sisaldav. Vastasel juhul on valdkond liiga kitsas ning k\u00f5ik vajalik ei mahu sinna \u00e4ra. K\u00fcllap 2018. aasta n\u00e4itab, mis sellest edasi saab \u2013 seni ei ole kontseptsiooni koostajad meie seisukohti jaganud.<\/p>\n

Foto:\u00a0Renee Altrov<\/a><\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vaadates veel p\u00f5gusalt tagasi m\u00f6\u00f6dunud aastasse, annab AK\u00dc juht Sigrid Solnik \u00fclevaate AK\u00dc huvikaitseteemadest, millega 2017. aastal rohkem tegelesime. V\u00e4lisministeeriumi…<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":8699,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[31,22,33,28],"class_list":["post-8697","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","tag-aku","tag-haridus","tag-majandus","tag-poliitikate-sidusus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8697","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8697"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8697\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8702,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8697\/revisions\/8702"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8699"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8697"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8697"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.terveilm.ee\/leht\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8697"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}